Meie uurimisrühma poole on mitmed inimesed pöördunud, et kinnitust saada, kas nende kogetud ja ebaharilikuna (ilmse põhjuseta) tunduvad peavalud, uimasus või unehäired võivad olla seotud kosmiliste protsessidega.
Enamikul juhtudel oleme leidnud korrelatsiooni – sest samadel päevadel on toimunud magnettorm vm muu aktiivne protsess Päikesel. Huvitava uurimisküsimuse püstitavad juhtumid, kui aset pole leidnud magnettormi, küll aga röntgensähvatus Päikesel. Kuidas on see viimane seotud inimese enesetundega – toimemehhanism on veel tundmatu. Röntgenkiirgus nimelt absorbeerub atmosfääris ja planeei pinnale ei jõua. Seega võib tegemist olla mõne muu röntgensähvatusega kaasas käiva nähtusega, mis inimestele mõjub.
Tagasiside annab alust väita, et paljud Eesti inimesed on tundlikud magnettormide suhtes, osad aga ka magnettormidele eelnevate päikeseloidete suhtes. Oleme leidnud korrellatsiooni peavalude, unehäirete ja emotsionaalse tasakaalutusega. Kindlasti on veel palju sümptomeid, milliste kohta toovad kinnitust käimasolevad uurimused.
Kuidas Päike on seotud peavaludega?
Kui Päikesel toimub purse, siis päikeseloide paiskab maailmaruumi laetud osakesi. Päikeseloitega kaasneb ka sähvatus röntgenkiirguste ja raadiolainete diapasoonis, mis jõuab Maale 7 minutiga. Päikeseloite osakesed ise aga jõuavad Maale paari päeva pärast.
Seega peavalude, unehäirete ning muude terviseilmingute aspektist, võime vaadelda järgnevaid nähtusi, mis tekivad päikeseloite tulemusel.
1. Laetud osakeste voog
Jõuavad Maale paari päevaga, juhul kui päikeseloide on suunatud Maa poole.
Maa magnetosfäär toimib kilbina ning suunab nende voo eemale, pooluste poole, mille kõrvalnähuks on virmalised.
Selle protsessi käigus hakkab Maa magnetväli fluktueeruma (nimetatakse magnettormiks) ning võib põhjustada tervisenähte keskkonnatundlikel inimestel. Magnettormide mõjust oli pikemalt juttu ühes varasemas artiklis.
Perioodilised päikeseloited on ka vajalikud Maa stratosfääri soojendamiseks, mille käigus tekivad tuuled ja õhumassid hakkavad liikuma. Kui neid saab olema aga liiga palju või on tegemist intensiivsete magnettormidega, võib inimene ära “väsida”.
Joonis1. Planetaarne K-indeks reaalajas. See iseloomustab Maa magnetvälja fluktuatsioonide intensiivsust: 0-3 tavalise päeva magnetväli; alates indeksist 5 – magnettorm. Esitatud on ka prognoos järgmiseks päevaks. Allikas: http://www.swpc.noaa.gov/rt_plots/kp_3d.html
2. Raadiosageduslik sähvatus
Jõuab Maale 7 minutiga.
Raadiosageduslikud kiirgused vahemikus 5MHz-30GHz (hea ilmaga kuni 300GHz) läbivad Maa atmosfääri ja jõuavad Maa pinnale. Ülejäänud diapasooni (va valgus) ekraneerib või absorbeerib Maa atmosfäär ära. Päikese raadiosageduslike kiirguste seos terviseilmingutega on veel väheuuritud. Arvatakse et nende mõju on väike, sest need on suhteliselt nõrkadel tugevustel võrreldes tele- ja raadiosaatejaamade signaalidega. Mõned uurijad on aga leidnud, et inimene on just eriti vastuvõtlik neil kindlatel kosmiliste kiirguste sagedustel, sest need on saatnud inimest kogu tema evolutsiooni vältel.
Joonis2. Päikese raadiosageduslik emissioon oli 4.11.11 rahulik. Signaal peamiselt 130MHz kandis. Mõõdetud CALLISTO raadioteleskoopide poolt. Infot reaalajas vt: http://sidc.oma.be/humain/realtime.php
3. Röntgensähvatus
Jõuab Maale 7 minutiga. Kaasneb Päikeseloitega.
Füüsikalist ohtu see röntgenkiirgus ei kujuta, sest Maa atmosfääri alumised kihid absorbeerivad selle pea täielikult.
Joonis3. Päike: röntgensähvatused reaalajas, viimased 3 p. Rahulikku Päikest (ilma sähvatusteta) iseloomustab sirge punane joon (tasandil 10-6) ja sirge sinine joon (tasandil 10-9). Graafiku andmed tulevad kahe kosmosejaama pealt (sinine ja punane joon), mis on paigutatud Maa ja Päikese vahele. Allikas: http://www.swpc.noaa.gov/rt_plots/xray_5m.html
Seega, kui järgmine kord koged peavalu all, tasub toodud lingilt (NOAA) järgi uurida, kas samale perioodile langes röntgensähvatusi. Kuigi need Maa peale ei jõua, räägivad need Päikese aktiivsusest ning võimalikest kaudsetest mõjudest, mis praegu veel teadmata.
Mul pole varasemalt sel moel peavalusid olnud?
Sellist ütlust kohtame viimasel ajal enam. Ka nendel inimestel esinevad enesetunde ilmingud korrelatsioonis magnettormide, Päikese röntgensähvatuste või raadiosageduslike kiirgustega.
Vastus koosneb kahest osast.
Arvata võib seost üleüldise päikeseaktiivsuse kasvuga. Päike on taas aktiviseerunud ning jõuab oma aktiivsuse haripunkti 2013.aastal. Päike aktiiviseerub iga 11 aasta järel.
Kui Päike oli viimati aktiivne oma 10 a tagasi, siis miks ei kogenud samad inimesed peavalusid tollal?
Üks muutuja võib olla inimeste vanus – inimene oli viimase päikeseaktiivsuse haripunktil 10 a noorem. Vananedes muutub inimene tundlikumaks ka keskkonnastressorite suhtes.
Kuid seose võib siinjuures luua ka teise keskkonnastressoriga – elektrosmog. Nende samade raadiosageduslike elektromagnetväljade esinemine elukeskkonnas 10 a tagasi oli tuhandeid kordi väiksem kui seda praegu. Viimaste aastate traadita andmeside on meie elu mugavdanud traadita internetiga, mobiilsidega ja mitmel muul moel, mis kõik toodavad raadiosageduslikke elektromagnetvälju. Neid seadmeid aga ei praktiliselt ei esinenud 10 a tagasi.
Elades pideva elektrosmogi keskel, kannatavad üha enam inimesi elektrostressi all. Selle tulemusena on vähenenud inimeste vastupanuvõime muudele keskkonnamõjudele mistõttu saavad need paremini “löögile” ka näiteks peavalude tekitamisel. Aga samuti võib inimene kannatada uimasuse, kehvenenud mälu, keskendumisvõime languse vm tagajärgede all.
Kui nüüd mängu sisse tuua ka kasvav päikeseaktiivsus, siis võib eeldada, et päikeseloidete tekitatud magnettormid või raadiosageduslikud sähvatused samuti omavad suuremat mõju inimese enesetundele. Isegi, kui 10 aastat tagasi oli inimene nende suhtes suhteliselt immuunne. Päikeseaktiivsuse mõju inimesele annab alust arvata et inimene kannatab elektrostressi all.
Vaata ka varasemat artiklit Magnettorm ja tervis (7.08.11).
Viited:
NASA, The Effects of Earth’s Upper Atmosphere on Radio Signals
NASA, X-rays
NOAA – X-Rays realtime
Päikesega on midagi lahti, 2011, Imeline teadus
Päikese raadiosageduslik emissioon, CALLISTO
