Nõuanded

(täiendatud 19.01.2020)

Kogun siia elektrohügieeni põhimõtted. Neid järgides saab enese ekspositsiooni elektromagnetväljadele (EMV) märkimisväärselt vähendada. Nimekiri täieneb jooksvalt, lähtuvalt uutest meetoditest minu uurimistöös.

Elektrohügieeni on soovitav järgida eriti alaealistel, väikelastel, rasedatel, aga ka teistel, kes planeerivad veel lastesaamist (nii mehed kui naised). Reproduktiivfunktsionaalsuse aspektist tasub jälgida distantsi kiirgusallika ja suguorganite vahel. Intellektuaalse võimekuse nimel (eriti just alaealised) tasub jälgida ka elektromagnetväljade kokkupuudet peaga.

Minu peamine nõuanne on: mida vähem elektromagnetvälju, seda parem. Neid elektromagnetvälju on niigi palju meie ümber, tark on neid vältida, kus teisiti võimalik.

Elektromagnetväljade (EMV) vähendamine tasub ette võtta järjekorras:
1) eemaldada EMV-allikas või kui see pole võimalik siis
2) minna EMV-allikast piisavalt eemale või kui see pole võimalik siis
3) ekraneerida/summutada see EMV.

Esmalt, selgitada välja kroonilise ekspositsiooni allikad –
tähelepanu tuleb enam pöörata alalistele elektromagnetväljaallikatele, mille läheduses viibitakse pikemalt (vähemalt tund päevas). Elektromagnetväljaallikad kohtades, kus pikemalt ei viibita, ei oma inimesele niivõrd olulist mõju.

Teiseks, veenduda, millisele alale elektromagnetvälja allikast oluline kiirgustugevus jõuab. Teinekord on kõrgendatud väljatugevusega kaetud ala üsna piiritletud ning leevendusmeetmete rakendamine pole vajalik.

 

Kuidas vähendada elektromagnetvälju kodu- ja töökeskkonnas?

Juhtmeta interneti asemel eelistada juhtmega võrguühendust
WIFI-ruuteril saab WLANi välja lülida ning ühendada arvuti võrku juhtmet pidi (LAN-kaabliga). Samuti sülearvutil saab WLANi režiimi välja lülida. 3G-internetipulk aga on justkui pidevalt toimiv mobiiltelefon. WIFI-antenn arvutil on üks olulisemaid ekspositsiooniallikaid päeva jooksul, sest internetti kasutatakse tundide viisi.

Sülearvuti kokkupuude kehaosadega minimaalseks
Sülearvuti on laua peal, mitte süles, kus see on lähedal suguorganitele. Sülearvuti on kooslus erinevate sageduste ja tugevustega elektromagnetväljadest.
Parem on ka kasutada sülearvuti juures välist USB-porti ühendatavat klaviatuuri – sel moel ei ole kiirgusallikas pidevalt käte all. Väline klaviatuur on elektromagnetväljade mõistes seega palju ohutum. Eriti rasedatel naistel on soovitatav vältida sülearvuti/tahvelarvuti kasutamist süles, et vältida riski loote arengule.

Vali sülearvuti mudel, mis kiirgab vähem
Paljude sülearvutite, tahvelarvutite mudelite puhul on kokku hoitud elektrilise disaini poolelt, mistõttu kiirgab selline sülearvuti oluliselt kõrget elektrivälja. Elektriväli võib sealtkaudu kiirgada ka hiirelt, klaviatuurilt ja mujalt, mis arvutiga ühendatud.

Juhtmega tehnoloogia eelistamine juhtmeta tehnoloogiale
Seadmed saavad juhtmeta toimida peamiselt tänu raadiosidele, mis nende vahel toimib. Näiteks arvuti klaviatuur, hiir, DECT-telefon jms. Raadioside tekitab ka elektromagnetvälja. Mõned juhtmeta seadmed aga kasutavad infrapunalinki, millega ei kaasne riski (näiteks kaugjuhtimispult).

Mobiiltelefonile eelistan tavatelefoni
Tavatelefon (juhtmega) ei tekita selliseid elektromagnetvälju nagu mobiiltelefon. Seepärast võib sellega ka pikemalt lobiseda.

Mobiiltelefon kehast eemal
Kasutan bluetooth-handsfreed või telefoni sissehitatud käed-vaba-funktsiooni. Juhtmega tavaline hands-free ei sobi, sest selle juhe võib toimida antennina, suurendades säritust veelgi. Nutifoni kasutada internetis surfamiseks minimaalselt. Mida rohkem on telefon kehale lähemal, seda tugevam säritus. Mobiiltelefoni ei kanna taskus, vaid kotis vm kohas, millel pole pikemaajalist kokkupuudet kehaga. Eriti tasub hoiduda mobiili kandmisest püksitaskus (reproduktiivfunktsionaalsus). Mobiiltelefon (ooterežiimis) on vähemalt 1m kaugusel minust. Öösel, veel parem, kui 4m.

Ka Bluetooth-handsfree kiirgab
Arvestatada tasub, et ka Bluetooth-handsfree kiirgab raadiosagedusi, kuid nende võimsus on u 20 korda väiksem kui mobiiltelefonil. Bluetooth seadmed saadavad ka ooterežiimis majakasignaali. N lauapealne, statsionaarne Bluetooth-handsfree mobiiltelefonile tekitab pideva ekspositsiooni. Sama kehtib autosse mõeldud Bluetooth-handsfree kohta. Kui soov on Bluetooth-handsfreed kasutada, siis vähem kiirgab kõrva pandav handsfree.

Traadita ühendusega koduseadmed
Kaasaegsed telerid, külmikud ja muud koduelektriinika võivad sisaldada bluetooth või WIFI-seadet, eksponeerides kasutaja tema teadmata mikrolainetele. Mõnikord saab neid traadita ühendusi välja lülitada, osadel mudelitel aga mitte.

Mobiiltelefoniga kõned lühikeseks
Hoian mobiiltelefoniga kõned lühikesed (hea, kui alla 3min) ja ei jää lobisema. Väldin asjatuid kõnesid.

Nutitelefonis lülita andmeside välja (MOBILDE DATA – OFF)
Mobiilse andmesidega kaasneb regulaarne andmeside nutitelefoni ja mobiilsidemasti vahel. Appid, mis pidevalt andmeid sünkroniseerivad, n Facebook, Messenger jne, tekitavad pidevalt andmesidet. Iga kord kui nutitelefon andmeid saadab, kaasneb mikrolainekiirgus. Samuti tuleb arvestada, mida kaugemal on mast, seda tugevam on kiirgus nutitelefonist.

Mobiiltelefonis valin, kas kasutan 3G võrku või GSM-võrku
Madalama raadiosagedusega elektromagnetväljad arvatakse keha suhtes olevat leebemad kui kõrgsageduslikud. GSM-võrk on sagedusel ~900MHz, 3G-võrk töötab sagedusel ~1800MHz. Kõige “efektiivsem” termoefekt kehas leiab aset sagedusel 2400MHz, seetõttu valiti see sagedus ka mikrolaineahjude töösageduseks. Küll aga võib GSM-sagedusel töötava telefoni saatja võimsus olla tugevam 3G omast, seega saab GSM-telefoniga rääkides suurema doosi kui 3G-telefoniga. Uurimustest võib siiski järeldada suuremat terviseriski 3G-sagedusel töötavatest mobiiltelefonidest, kui GSM-sagedustel.
Märkus 2017: viimasel paaril aastal on mobiilsideoperaatorid hakanud kasutama ka 3G/4G protokolle madalamatel sagedustel, mistõttu ei või kindel olla, kui valid 3G/4G režiimi, et telefon töötab just kõrgemasageduslikel mikrolainetel. GSM töötab küll 900 ja 1800 MHz ribas, kuid 3G/4G võivad kasutada kõiki sagedusribasid: 800, 900, 1800, 2100, 2600 MHz.

Eelistada varjestatud korpusega elektriseadmeid
Elektriseadmed, mis on metallkorpusega ja see korpus on korrektselt ühendatud topeltmaandusega (standardne europistik), kiirgavad vähem elektromagnetvälju kui näiteks plastkorpusega seamded. Näiteks tavalise pikendusjuhtme asemel kasurada spetsiaalset varjestatud korpusega pikendusjuhet.

Vähekasutatav tehnika vooluvõrgust välja
Kaasaegsed seadmed toimivad enamasti läbi adapteri, mis tekitab EMV. Adapter võib olla seadme korpuses või sellest väljas. Soovitav on üle kontrollida kõik adapterid (toiteplokid), sest vananenud või rikkis adapterid võivad tekitada märkimisväärse elektromagnetvälja. Hoiduda tasub odavatest, mittekvaliteetsetest (tihti hiina päritolu) adapteritest, sest nende koostel on kokku hoitud EMI-filtrite pealt.

Adapteriga laualambi asemel kasutada traditsioonilist laualampi
Traditsioonilise laualambi all on siinjuures mõeldud mudelit, mis töötab 230V pingega, on lihtsa ON/OFF lülitiga ning ei oma pingemuundurit (adapterit). Sama printsiipi võib rakendada ka põranda- ja seinalampidele. Aga laualamp on enamasti inimesele lähemal, seega ka tekitatud elektromagnetvälja mõju suurem. Kõiksugu reguleeritava valgustugevusega lülitid, puutetundlikud lülitid, madalvoolu (näiteks 12V) pirnid eeldavad pingemuundurit, mis tekitab liigse elektromagnetvälja.

Laua- või põrandalamp võib olla elektrivälja kiirgur
Maandamata metallkorpusega laualambi (või põrandalambi) metallosadest võib saada elektrivälja kiirgur. Vali lamp, mille metallkorpus on maandatud.

Majapidamisse vähem adaptereid
Elektriseadmete toiteadapterid (need karbid, mis alaldavad vooluvõrgu 230V pinge madalamaks alalisvooluks n 12V) tekitavad kesksageduslikku elektromagnetvälja. Odavamate/võimsamate impulssadapterite puhul on see väli päris kaugeleulatuv ning levib mööda elektrijuhtmestikku tervesse majapidamisse. Tasub teada, et saastelektrit tekitavad adapterid võivad sisse ehitatud olla ka kodutehnika korpusesse (n DVD-mängija). Seega on mõistlik lahendus eemaldada vooluvõrgust kõik pistikud, millised pole kasutusel (n DVD-mängija võib pistikupessa ühendada vaid siis, kui sealt midagi vaatad).

Magamistubades öösel tehnika vooluvõrgust välja
Kõige mõjutatavam on inimene elektromagnetväljade poolt magades. Ooterežiimis (stand-by) seade toodab ka EMVd. Palju vähem toodab EMVd seade, mis on välja lülitatud (OFF). Üldse ei tooda aga EMVd seade, kui selle juhe on eemaldatud voolupistikust.
Soovitatav on voodi lähetusest eemaldada näiteks äratuskellad, mis saavad toite vooluvõrgust.

Väikelaste vooditele suurem tähelepanu
Mida noorem laps, seda suuremat mõju omab keskkond tema organismi kujunemisele. Tugev elektromagnetväli võib põhjustada hälbeid organismi arengus. Tähelepanu osutada, et väikelapse voodi ei oleks vastu seina, milles on samas kohas elektrikaabel, eriti kui sel kaablil on suurem koormus taga. Samuti vt, et teispool seina poleks tugevat elektromagnetvälja tekitavaid seadmeid. Arvestada tasub ka kõikide teiste soovitustega, mis siin lehel toodud.

Võimsatest majapidamisseadmetest end eemal hoida
Mitmed majapidamisseadmed, köögitehnika tekitavad tugeva magnetvälja. Magnetvälja tugevus on tingitud tarbitud voolu hulgast, kuid ka seadme elektrotehnilisest konstruktsioonist. Väga tugeva magnetvälja tekitavad näiteks tolmuimeja, elektripliit ja ka mikrolaineahi. Kaasaegsete induktsioonpliitide kuumutusplaadid tekitavad tugevama magnetvälja (võrreldes tavaelektripliitidega) ning nende tugev magnetväli võib mõjuda ka korrus üles- või allapoole. Ka veekeetja ja mitmed mootoriga seadmed, n föön tekitavad tugeva magnetvälja. Seega kõnealuste seadmete töösolles, tasub end neist eemal hoida. Rasedatel naistel on soovitatav vältida tugevaid elektromagnetvälju tekitavate seadmete kasutamist keha läheduses.

LCD/LED kuvar/televiisor kiirgab väheb kui kineskoop- või plasmateler
Kui kineskoop töötab, hea oleks 2m ulatuses selle taha luua vaba tsoon.  See EMV läheb ka läbi seina. Kineskoop kiirgab EMV ka ettepoole. LCD-teler (samuti LED-teler) toodab märkimisväärselt vähem elektromagnetvälju kui kineskoopteler. Vältida tasub plasmatelerit, mis toodab elektromagnetvälju veelgi enam kui kineskoopteler. Mõõtetulemuste põhjal võib plasmateler tekitada kõrgendatud magnetvälja ka 4 m kaugusel.

Mikrolaineahju kasutamine minimaalseks
Juhul, kui mikrolaineahi on töös, viibi vähemalt 4m kaugusel sellest või veel parem, lahku sellest ruumist (10m). Isegi täiesti töökorras mikrolaineahi võib tekitada tugeva kõrgsagedusliku elektromagnetvälja; “lekkivad” mikrolaineahjud on aga veel ohtlikumad. Mõnede uurijate arvates pole olemas sellist mikrolaineahju, mis ei lekiks mikrolaineid.

Säästupirnid minema
Säästupirn sisaldab odavat voolualadit, mis tekitab kesksagedusliku elektromagnetvälja (saastelekter). Soovitatav neid mitte kasutada ruumides, kus pikemajaliselt viibitakse. Kõige suurem on mõju neil säästupirnidel, mis kehale (eriti ajule) lähemal, näiteks laualamp. Samas tuleb tõdeda, et koridorides, tehnilistes ruumides ja õuevalgustites on nende kasutamine energiasäästu eesmärgil põhjendatud.

LED-pirnid võivad samuti tekitada saastelektrit
Osad LED-pirnid ei tekita peaaegu üldse elektromagnetvälja, teised aga sarnaselt CFL-le märkimisväärse saastelektri, tulenevalt sisseehitatud pingemuunduri disainist ja kvaliteedist. Vahet teha saab küll ainult mõõtmise läbi.

Jälgida, mis pidi pistiku võrgupessasse torkad
Lihtsa elektriskeemiga seadme, näiteks laualambi puhul (ooterežiimis) võib elektrivälja vähendada mitu korda, kui torgata selle pistik pesasse õiget pidi – nii, et lüliti asub faasijuhtme peal, mitte faasinullijuhtme peal. Viimasel juhul, isegi kui seade pole sisse lülitud, läbib elektrivool seadet sellegipoolest ning kogu see ahel on pinge all, omakorda olles elektriväljale antenniks. Selle printsiibi turvaliseks järgimiseks on vaja kontaktivaba faasiindikaatorit (u 8€), mis näitab, kas elektrijuhtmel on pinge peal või mitte.

Korrasta lahtised elektrijuhtmed
Mida vähem juhtmeid põrandal ja mujal seda parem (eriti kui juhtmel koormus taga). Mida laiema pindala elektrijuhtmed haaravad, seda laiem mõju ka nende poolt tekitataval elektri- ja magnetväljal.

Tekita vahemaad enda ja elektrijuhtmete ja -seadmete vahele
Säti võimalikult eemale elektrijuhtmetest oma töökoht, puhkekoht(diivan), magamiskoht jm kohad, kus viibid pikemalt. Kuigi iga elektrijuhtme ja -seadme poolt tekitatav magnetvälja tugevus sõltub tarbimise koormusest, siis enamus juhtudel võib rahule jääda kui vahemaa on 2m.  Tähelepanu tasub osutada, et juhtmed oleks kehast võimalikult eemal: juhtmed seinas ja juhtmed põrandal.
Maja ehitamisel/renoveerimisel saab valida, et elektrijuhtmeid mitte tuua ülalmainitud kohtadele (kindlasti tasub vältida juhtmeid voodipeatsipoolses seinas).

Töölauale vähese ekspositsiooniga koht
Vali töölauale selline koht (võimaluse korral ka tuba), kus elektromagnetväljade kiirgus on nõrgeim. See soovitus kehtib nii madalsageduslike (vooluvõrk) kui ka kõrgsageduslike (WIFI) elektromagnetväljade intensiivsuse kohta. Eriti kõrgsageduslike EMVde puhul võib isegi poole meetri võrra töökoha nihutamine vähendada EMV ekspositsiooni sadu kordi, juhul kui see sattus olema varem nn kuumas kohas, kus kõrgsageduslikud lained peegeldustest koondusid.

Auto väljad
Kaasaegsete autodega kaasnevad uued raadiosageduslikke elektromagnetvälju kiirgavad seadmed: RFID ukse avamiseks ning masina käivitamiseks, RADARi tehnoloogia parkimisandurite ja adaptiivse kiirusehoidja näol, WiFi, Bluetooth mobiiltelefoniga ühendamiseks.
Lisaks toodab auto kesksageduslikke pulseerivaid välju, mida tekitavad peamiselt süütesüsteem ja kompuuter kuid nende vool läbib ka kaitsmekarpi. Lisaks tasub mainida, et nõrku eriti madalsageuslikke magnetvälju tekitavad liikuvad osad, sh peamiselt rehvid, kus sisalduv raudarmatuur tekitab seda kõrgemat sagedust, mida kiiremini ratas pöörleb. Staatilise magnetvälja anomaalia tekib lähtuvalt auto kerest ning orientatsioonist Maa magnetväljas. Istmesoojendust kasutades võib sõitja olla eksponeeritud nii märkimisväärsele staatilisele ja kesksageduslike magnetväljale. Kui raadiosageduslikke seadmeid võib olla võimalus välja lülitada, siis kesksageduslikke välju saab kontrollida küll peamiselt automudeli valikuga.

Lihtne elektromagnetdetektor on abiks
et leida kodus need elektromagnetiliselt “kuumad kohad”, mille suhtes saab siis midagi ette võtta. Tihtipeale võid oma territooriumil kõik elektrosaaste allikad eemaldada, aga kui naaber kasutab sellist tehnoloogiat, võib see ulatuda ka sinu koju. Samas peab arvestama, et ise mõõtes võivad jääda osad riskikohad märkamata, nagu meie mõõterühm on teinekord kodusid mõõtes avastanud. Samuti tuleb madal-, kesk- ja kõrgsageduslike väljade mõõtmiseks kasutada erinevad seadmed.

Ehituslikud ja elektrotehnilised abinõud

Allpool toodud ja muude autori poolt soovitatavate tehniliste põhimõtete järgimine  alates elamu ehitamisest/renoveerimisest võimaldab luua nullmaja. Nullmaja iseloomustab elektrokliimat, mis on lähedane loodusele – elektromagnetvälja komponendid on viidud nullilähedaseks. Arvestada tuleb terve elektromagnetilise spektriga: staatilised, madalsageduslikud, kesksageduslikud ja kõrgsageduslikud elektri- ja magnetväljad; neile sobivate vastumeedetega. Arvestada tuleb elektromagnetvälja allikaid nii maja sees kui väljaspool.

Demand-switch
Tavaline automaatkaitse vahetatakse elektrikilbis välja sellise automaatkaitsme vastu, mis laseb voolu juhtmetesse vaid siis, kui seal tarbimine (elektriseade) taha lülitatakse. Kui tarbimist taga ei ole, siis laseb selline kaitse juhtmesse vaid nõrga pinge, et aru saada, kui seade taha lülitatakse ning voolu läheb vaja. Demand-switch’i eelis on see, et sel ajal, kui elektritarbimist ei ole, puudub ka elektrijuhtmetes pinge ning seega ka elektriväli. Juhul kui juhtmed on pingestatud, kiirgub kõikidest juhtmetest seina sees ka elektrivälja – sõltumata kas elektrit tarbitakse või mitte. See lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.

Magnetlüliti
Alternatiiv eeltoodud lahendusele, on paigaldada tuppa (n magamistuba) magnetlüliti, millega saab elektrikilbist sinna tuppa tuleva voolu välja lülitada. Ka selle lahenduse eelis on sama eelmisega – kui elektrijuhtmetes voolu pole, puudub ka elektriväli. Ka see lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.

Häirefiltrite installeerimine
Mitmed kodu-, kontori- ja tööstusseadmed moonutavad vooluvõrgu elektrit, piikides selle külge kõrgsageduslikku müra. Need häired elektrijuhtmestikus saab teatud määral kinni filtreerida, kasutades spetsiaalseid filtreid.

Varjestatud elektrijuhtmed
Et vähendada elektrivälju, aitab oluliselt kui maja ehitamisel või remondil elektrisüsteemi tehes kasutada varjestatud elektrijuhtmeid. Siia alla kuulub ka varjestatud juhtmega pikendusjuhtmete kasutamine. NB varjestus tuleb ka maandada, muidu on sellest vähe kasu. Varjestatud elektrijuhe aitab elektrivälja isoleerimisel, kuid magnetväli tuleb takistamatult läbi. Samas, magnetväli kiirgub elektrijuhtmest vaid siis kui tarbimiskoormus on juhtmel taga.

Kolmesooneline elektrikaabel
Veel üheksakümemndatel ehitati majade elektrijuhtmestik kahesooneline elektrikaabliga. Kolmesooneline kaabel (kolmas soon topeltmaandus) on aga vajalik, et maandada elektriseadmete korpused. Sellest maandusjuhtmest on palju abi ka elektromagnetväljade varjestamisel ja maandamisel. Kaasaegsed majad on kolmesoonelise kaabliga.

LAN-kaabel
Teinekord on kõrgendatud elektrivälja põhjuseks interneti ruuter, mis saadab LAN-kaableid pidi elektrivälja üle terve maja. Ruuteri valikule tähelepanu!

Elektri-põrandaküttele eelistada muud kütteliiki
Elektrisoojenduskaabel põranda sees kiirgab elektromagnetvälja. Samuti kiirgab elektrivälja maandamata metalne veetoru (vesiküte).

Suuremate metallpindade maandamine
Maandatakse nii ehituskonstruktsioonid kui suuremad metallpinnad sisemööblil. Kõik maandamata metallosad koguvad endasse uitvoole, tekitavad elektrostaatilise laengu ja/või resoneerivad edasi eemal paiknevadi EMV-allikaid. Sealhulgas metallvoodid jm metalsete pindadega mööbel, mõned elektrotundlikud inimesed maandavad isegi vedrumadratside vedrud.

Timmeriga valgustitest hoidumine
Reguleeritava valgustugevusega lüliti (timmer) tekitab liigse elektromagnetvälja (saastelektri), mis kiirgub edasi ka elektrijuhtmetelt ja lambilt. Selline elektromagnetväli puudu tavalistel SEES/VÄLJAS lülititel.

Madalvooluvalgustitest hoidumine
Madalvooluvalgustid (n 12V) toimivad läbi adapteri muundades 230Volti näiteks 12Voldiks. Muundamine toimub läbi kesksageduslike lülituste, mis tekitabki saastelektri. Enamus selliseid adaptereid tekitavad liigse elektromagnetvälja (saastelektri), mis kiirgab mitte ainult valgustist vaid ka elektrijuhtmetest. Kui tegemist on kehva kvaliteediga muunduriga, siis levib saastelekter ka maja elektrijuhtmestikku.

Seinte ekraneerimine
Juhul kui teistpoolt seina kiirgava elektromagnetvälja allikat pole võimalik likvideerida, jääb üle tarvitusele võtta kaitseabinõud: ekraneerivate ja/või absorbeerivate materjalide kasutamine. Ekraan tuleb ka maandada. Selliselt võib kiirgusvälja märkimisväärselt alandada. Sellel abinõul on aga ka varjukülg – ruumist võib saada Faraday lõks, mis muudab selle hoopis elanikele veel kahjulikumaks. Ekraneerimine on viimane abinõu.

Ekraneerivate kardinate kasutamine
Kui akendest tuleb läbi märkimisväärselt kõrgsageduslikku EMVd (WIFI, mobiilside, radar jms), siis spetsiaalsed metalsed kangad võivad selle kiirguse kinni pidada. Kui aga jääb kardina ja seina vahele jääb vahe, tuleb märkimisväärne osa mikrolainest sealt siiski läbi.

Elektrikilp inimestest võimalikult kaugele
Kui hoone on ehitamisel või väljavahetamisel on elektrisüsteem, siis on otstarbekas asetada korteri ja/või hoone elektrikilp võimalikult kaugele nendest kohtadest, kus inimesed pikemalt viibivad. Sama põhimõtet rakendada ka kohtade valikul, kust elektrikaablid tubadesse tõmmatakse. Jälgida, et need ei jääks laste õppimiskoha või töölaua vahetusse lähedusse. Kõige enam vältida magamiskohtade lähedust. Kogu tarbitav vool käib läbi elektrikilbi, sellega kaasneb ka sama tugev elektromagnetväli. Elektrohügieeni seisukohast on lubamatu, kui inimeste pikaajalised viibimiskohad, n voodid, töölauad, puhkekohad on elektrikilbi vahetus läheduses.

Metallkonstruktsioonid betoonis
Maja ehitamisel tasub tähelepanu pöörata, et betooni valatav metallarmatuur nii vundamendis, seintes kui lagedes oleks korralikult (keevitusega) maandatud. Samuti muud metallkonstruktsioonid. Maandamata metallist võib saada elektrivälja kiirgur.
Metallkonstruktsiooni tõttu tekivad hoones aga ka loodusliku magnetvälja anomaaliad, mille tervisemõjusid samuti on hakatud uurima. Kõnealuste uurimisküsimuste põhjal, hoiduda liigsest rauakogusest inimeste lähedal.

Elektromagnetväljade mõõtmine enne ja pärast kaitsemeetmeid
Mõõtmine tasub läbi viia:
1) et teada, kui suur on elektromagnetväli, et hinnata, kas üldse ja mil määral on eeltoodud meetmed otstarbekad;
2) pärast meetmete rakendamist, kas need osutusid efektiivseks – teatud juhtudel võib ekraneering olla efektiivne kõrgsageduslike väljade korral, kuid madalsageduslikud tulevad endiselt läbi.

Kodukoha valiku abinõud

Kõrgendatud magnetvälja allikatest eemale
Trafod, alajaamad, kõrgepingeliinid tekitavad elukeskkonda kõrgendatud magnetvälja. Sama võib kehtida tööstusliku rajatise/instrumentariumi kohta, mis asetseb elamispinna vahetus läheduses.

Tavapinge elektriliin olgu elamust piisavalt kaugel
Kuigi ekspositsioon magnetväljadele on seostatud rohkem kõrgepingeliinidega, võib ka tänava tavapingeliin tekitada hoones märkimisväärse magnetvälja, kui elamu asub sellele lähedal.

Eemale majja siseehitatud trafo-alajaamast
Osades majades on trafo, alajaam ehitatud majja sisse. Selle vahetus läheduses viibivad inimesed on pideva kõrgendatud magnetvälja keskkonnas.

Mobiilside mastidest eemale
Mobiilside mast tekitab piirkonda, kuhu see on rajatud, kõrgendatud raadiosagedusliku (mikrolaine) elektromagnetvälja fooni. Linnas paigaldatakse mobiilsideantennid kõrgemate hoonete katustele, seintele.

Tele- ja raadiomastidest eemale
Tele- ja raadiomastid tekitavad ümbruskonda kõrgendatud raadiosagedusliku fooni (VHF, UHF). Nende mastide väli ulatub märkimisväärselt kaugemale kui mobiilsidemastide puhul. Raadioantenne paigaldatakse ka hoonete katustele (n Nõmme Raadio saateantenn Nõmme keskuse katusel).

Võimsatest raadiosideantennidest eemale
Militaar- ja operatiivside võib rakendada võimsaid saateantenne elamupiirkondades või äripiirkondades. Nende antennide vahetus läheduses võib esineda kõrgendatud raadiosageduslik elektromagnetväli.

Radaripostidest eemale
Radarid (militaar-, tsiviillennundus-, mereseire, meteoroloogia jm radarjaamad) tekitavad ümbruskonda ülikõrgsagedusliku elektromagnetvälja kõrgendatud fooni.

Suured metalsed pinnad fokuseerivad elektromagnetvälju
Metallkattega hooned (n kaubanduskeskused, plekkangaarid, ärihooned jms) võivad peegeldada/fokuseerida keskkonnas levivaid elektromagnetvälju. Sellise rajatise kõrval võib seega esineda, asjaolude kokkusattumisel, kõrgendatud elektromagnetvälja foon.

Ülemistel korrustel on RF elektromagnetväli tugevam
Linnades on reeglina alates 3. korrusest sissetungiv raadiosageduslik elektromagnetväli mitu korda tugevam kui alumistel korrustel. See on tulenev raadiolainete levikust üle hoonete, puude. Uuemate uuringute põhjal, mida kõrgemale minna, seda kõrgemaks muutub ka raadiosageduslik elektromagnetväli.

Magnetanomaaliad
Uurima on hakatud looduslike magnetväljaanomaaliate bioloogilist mõju. Kõnealuste uurimisküsimuste põhjal, selgitatakse, et seal kus Maa magnetväli on anomaalselt kõrge või madal võib olla inimesele bioloogiline mõju.

—
Nimetatud elektrotehnilised muudatused usaldada kvalifitseeritud spetsialisti teha. Autor  soovitab jätta asjatundjate rakendada ka soovitused, millest lugeja täiesti aru ei saa: ebaadekvaatne rakendus ei pruugi anda soovitavat tulemust ning võib olla teatud juhtudel ohtlik.

• konsultatsiooni ajaveebi autorilt.
• Kui suur on elektromagnetväli sinu kodus/tööl – aitame määrata Ergonoomialaboriga.