Nii nagu fauna, vajab ka floora oma süsteemi toimimiseks õiget tüüpi valgust. Fotobioloogia pioneeri John Otti uurimused 60-70ndatest näitasid et taimede kasvu üheks võtmeks on ultraviolet(UV) valgus. Oma eksperimentides, tuues UV-valguse kasvuhoonesse, hakkasid pea kõik taimed, mis muidu kiratsesid, jõudsalt kasvama. Sellest võib ka järeldada et tugev UV-valgus ei pruugi meeldida taimedele, mis eelistavad varjus kasvamist, kuigi teatud koguses vajavad seda ilmselt kõik.
Lisaks UV-valgusele vajavad taimed kindlasti ka nähtavat valgust piisavas koguses, eriti just sinist ja punast osa spektrist. Sellest ka põhjus, miks taimed on rohelised ja kollakas-rohelised – nad ei vaja seda osa valgusspektrist ning peegeldavad need kollase-rohelised lainepikkused oma pinnalt tagasi.
Seega on vaja taimede kasvu soodustamiseks tagada lai valik erinevaid lainepikkusi, mis aktiveerivad taimes fotosünteesi. Peamiselt toimub see läbi valguse absorbeerimise klorofüllis, mis paneb selle “elama”, umbes nii nagu veri organismides voolab.
Erinevad taimed on muidugi erineva värviga – see värv (õigemini värvide segu) ongi näitajaks, milliseid osi valgusest see taim ei soovi fotosünteesiks kasutada. Taime pinnalt peegelduvad tagasi need lainepikkused, mis on taime fotosünteesiks kasutud, ülejäänu on aga energiaallikaks.
Joonis. UV, sinisel, punasel ja IR lainepikkusel valgus aktiveerib taime fotosünteesi.
Loomulik päikesevalgus on täisspektervalgus (ing.k. full spectrum).
Tihti on aga nii, et need valgustid mida poes müüakse “full spectrum” nime all, ei ole seda tegelikult, kui võrrelda nende lampide toodetavat spektrit päevavalguse spektriga.
Lisaks sellele, enamus “full spectrum” lambid tegelikult ei produtseeri UV-osa valgusest. Senimaani arvatakse, et UV-valgus on kahjulik silmadele ja nahale. Minu seisukoht on, et kõik sõltub doosist. Õigelt doseeritud UV võib olla tervist turgutav. Liiga palju UVd on aga kahjulik, nagu näitavad uurimused. Kui UV valgus oleks absoluutselt kahjulik, oleks inimkond juba ammu välja surnud. Vastupidi, inimesed, kes ei saa piisavas koguses UV-valgust kaotavad hea enesetunde ning hea tervise.
Kui minna poodi otsima taimekasvatamise hobist või professionaalsest huvist täisspekterlampi otsima, tasub erinevate variantide kaalumisel vaadata ja küsida ka tootja mõõdetud lambispektrit – võrrelda seda päevavalguse omaga. Jooniselt võib näha, milliseid valguse lainepikkusi (värvusi) vajab taim oma kasvuks enim. Sellelt välja lugeda, et taimekasvatuseks sobiva lambi spekter peaks olema tugev vahemikes 375-500nm ja 600-700nm; lambi spekter võib olla tugev ka vahemikus 500-600nm, see ei ole taimele probleemiks, vaid peegeldab selle rohelise valgusena lihtsalt tagasi.
Aiapoodidest võib ka leida tavalise pirnikeermega E27 taimedele mõeldud lampe. Need on tavalised hõõglambid, mille klaaskorpus sisaldab värvifiltrit, toimides eeltoodud joonise põhimõttel, eemaldades valgusest kollase ja rohelise. Inimese töö ja tegevuse valgustamiseks sellised lambid ei sobi, sest inimsilm on värvide eristamise ja valgustugevuse mõistes kõige tundlikum just kollase ja rohelise valguse lainepikkustel. Seega jääks inimesel saamata oluline osa valgusenergiast, mis muudetakse kehas bioelektriks.
