Käesolevas artiklis annab autor ülevaate tervisemõjudest, mida on teadusuurimused seostanud elektromagnetväljadega.

Elektrostressi all loetakse kannatavaks inimest, kel kujuneb elektromagnetilise pollutsiooni tagajärjel välja ükskõik, milline alltoodud sümptomeist.

Kui elektromagnetilise pollutsiooni allikat ei eemaldata, võib elektrostress kesta kaua (mitmeid kuid). Sümptomid võivad süveneda ning muutuda krooniliseks. Organismi immuunsüsteem nõrgeneb ning vastupanuvõime väliste stressiallikate suhtes väheneb – välja on kujunenud elektroülitundlikkuse sündroom. Arenenud maades arvatavasti 3-8% elanikkonnast kannatavad elektroülitundlikkuse all ja 35% selle kergemate vormide all.

Arstidel on tervisehädade seoseid elektromagnetväljadega väga raske seostada, sest need väljad ei ründa ühte konkreetset organit ega ilmne ühel moel. Samuti puudub arstidel vastav väljaõpe. Seetõttu elektroülitundlikkuse sündroomi meil ka ei diagnoosita.

Isegi kui tihenenud haigestumistest, peavaludest või muudest arusaamatutest tervisehädadest üksteise järel üle saadakse, jäävad need korduma (kui on tegu elektromagnetilise pollutsiooni poolt põhjustatud hädadega). Tulemusena kannatab inimene pideva väsimustunde all, ei suuda enam keskenduda ning väheneb töövõime. Selliselt kirjeldavad elektroülitundlikkuse sündroomi selle all kannatavad.

Ka rahva tervise eest heaseisma loodud institutsioonid (Tööinspektsioon, Kiirguskaitsekeskus jm) ei saa veel abiks olla. Elektromagnetväljade ohtlikuse osas pole veel teadlaste seaski üksmeelt. Vaevalt, et see üksmeel lähiajal tuleb, sest uuemad uurimused on pilti löönud veelgi segasemaks – leitud on uusi toimemehhanisme, kuidas EMVd organismidele mõjuvad. Enne, kui pole selge – kui palju elektromagnetvälju on tervistkahjustav – ei osata koostada ka piirnorme, mis elektroülitundlikele kaitset pakuvad. Sestap on Euroopas võetamas uut hoiakut “nii vähe elektromagnetvälju kui mõistlikult võimalik”.

Joonis1. Elektrostressiga seostatud sümptomeid (nimekiri on ülevaatlik)

Joonisele lisaks tuleks ära märkida mõjud  suguorganitele (testes) ja spermale, sigivuse kvaliteedile.

Nimekirjaga tutvudes võib tekkida küsimus, et paljud neist hädadest võivad olla ju tingitud muudest põhjustest, näiteks tavalisest külmetumisest. Siinjuures on vajalik mõista elektromagnetväljade varjatud toimet kehale – seda ei tunne, kuid vaikselt nõrgestab immuunsüsteemi, kuni nõrgeim koht organismis streikima hakkab või mõni teine keskkonnastressor tõuke annab haigestumiseks.

Esitatud nimekiri toob välja tüüpilised sümptomid, mis uuringutest välja tulnud. Samas võib leida ka uurimusi, kus EMVde seost nende sümptomitega pole tuvastatud. See, et ühed uuringud tuvastavad seosed ning teised uuringud ei kinnita neid – on ka põhjuseks, miks elektromagnetvälja piirnorme pole siiani muudetud.

Viidates rohketele elektromagnetväljadele kaasaegses elukeskkonnas, nimetavad paljud teadlased seda ettearvamatuks eksperimendiks. Näiteks maailmakuulsa Paracelus Kliiniku (Shveits) meditsiinidirektor Thomas Rau nimetab lausa kriminaalseks laste eksponeerimist koolis kiirgusele, mis on teada, et rikub aju funktsionaalsust ja õppimisvõimet. Kiiritades laste organisme, nende intelligents ja ajumaht väheneb. Lisaks esineb rohkem tähelepanuraskuste ja käitumishäiretega lapsi.

Eelnevaga nõustub dr. Magda Havas (Environmental and Resource Studies, Trent University, Canada), kes on üks juhtivaid eksperte hälvetega elektri (ing.k. dirty electricity, seletus: kõrgsagedushäiretega elekter) uurimisel. Ta lisab, et elektromagnetväljade toimel ägenevad veel ka sümptomid, mille all inimene varem kannatas.

Märkimata ei saa jätta ka autismi, mille juhtumite arv on kasvanud hüppelised 6000% viimastel aastatel (Fisher), mis ühtib ka traadita andmeside võrkude plahvatusliku levikuga. Uurija Michael Merzenich on autismi tekkemehhanismi sidunud kõrgsagedusliku elektromagnetilise pollutsiooniga. Dr Robert Kane toob esile, et autismi mehhanismid võivad alata juba looteeas, kui ollakse eksponeeritud raadiosageduslikele EMVdele.

Samas on ka mitmeid teadlasi, kes nimetatud tervisemõjusid ei seosta elektromagnetväljadega ning peavad neid hädasid psühhosomaatilisteks või muudest teguritest põhjustatuks.

Elektrostressi on varem nimetatud ka raadiolainetõveks (ing.k radiowaves sickness). See ilmnes inimestel, kes olid eksponeeritud kõrgsageduslikele elektromagnetväljadele. USAs tähendati maapiirkonna inimestel sarnaseid sümptomeid juba 1990-ndatel, mil ei olnud sellises koguses mobiilsidemaste, WIFI-võrke jms.

Lahendus elektrostressi võitmiseks on lihtne – muuta oma elektromagnetilist keskkonda. Seda võib teha järgnevalt:
1) eemaldada kiirgusallikas (lülitada välja, asendada alternatiivse lahendusega);
2) minna kiirgusallikast eemale – kiirgusallika mõju väheneb kauguse ruuduga;
3) ehitada kiirgusallika vastu kilp – võtta tarvitusele ekraneerivad või absorbeerivad materjalid.

Uurija Dave Stetzer asendas ühes USA koolis, kus oli kõrge häireelektri tase, häirefiltrid. Selles koolis kannatas 37 last astma all. Peale filtrite töölehakkamist, ei vajanud need lapsed enam inhalaatorit. Koolides, kus häirefiltrid installeeriti, teatasid koolijuhid ka, et peale nende töölehakkamist on tõusnud kooliõpilaste õppeedukus.

Elektrostressi mõju inimese töövõimele on üks peamisi põhjus-tagajärg-seoseid kogu temaatikas. Kui inimese keha on väliste keskkonnamõjuite tõttu stressis, siis suunab organism energiavarud selle stressiga võitlemiseks, vähem jääb energiat üle vaimseteks tegevusteks, nagu õppimine.

Ka on täheldatud, et kui eemaldada elukeskkonnast saastatud elektri allikas, on tetud juhtudel paranenud probleemid veresuhkruga (50-92% neist inimestest) (Stetzer,2011)

Tervisemõjude juures tuleb teada, et erinevad elektromagnetilised sagedused mõjuvad organismile erinevalt. Samas on need kõik justkui ühisrindes organismi vastupanuvõime (välisstressorite suhtes) murdmisel.

Bioloogiliselt aju, süda, kõik muud organid, isegi rakud – funktsioneerivad elektromagnetiliste signaalide toel. Neid bioloogilisi signaale, mille uurimisega tegeleb bioelektromagnetismi teadusharu, võivad välised elektromagnetilised signaalid segada märkamatul, kuid tervise seisukohast olulisel, viisil.
Kõik sagedused üle 1,7kHz neelduvad ja hajuvad inimkehas.
Vene uurimuste kohaselt on inimkehas bioloogiliselt kõige aktiivsemad signaalid vahemikus 4-100kHz.

Tihti tuuakse elektromagnetväljade puhul paralleele tubaka kahjulike tervisemõjude tõendamisega, mis kestis 40+ aastat, enne kui neid tervisemõjusid üldiselt aktsepteeriti.
Elektromagnetväljade puhul on aga tegemist palju kompleksema teemaga. Elektromagnetväljade puhul võib orgaaniliste kahjustuste ilmnemine võtta kaua aega ning sellele eelneda aastaid nõrgatasemelist EM-ekspositsiooni iga päev. Elektromagnetväljalise ekspositsioon tuleneb väga erinevatest allikatest – kõigist seadmetest mis kiirgavad EM-välja. Seepärast, seoste loomine põhjuste ja tagajärgede vahel nõuab arvestamist kõigi nende parameetritega.

Autor soovib rõhutada, et elektromagnetväljades tonti ei maksa näha ning teovõimetuna mitte end tunda. Põhjus, miks me sellises “elektromagnetilises supis” elame, on teadmatusest. Teadmised ja tehnika on aga ühiskonnas olemas, et keskkonna tervislikkust parandada.

Vaata teema kohta lisa:
Youtube, Beyond Coincidence – The Perils of Electrical Pollution

Viited:
Firstenberg,A. 2001. No Place to Hide
Moser,C. 2009. Dirty electricity – is it making you sick? FM Family Matters.
Stetzer,D. 2011. Dangerous Current Beneath the USA, It’s rainmaking time.

Selle artikli eesmärk on lugejale anda ülevaade seadmetest, millised koduses majapidamises toodavad ja kiirgavad tugevamat elektromagnetvälja (EMV) kui teised. Esitatud pingerida kehtib nende seadmete tüüpmudelite kohta, kuid tõenäoliselt leidub ka samast tüübist seadmeid väiksema kiirgustugevusega.

Esitatud info on kasulik, kui vaja teha valikuid, milliste elektriseadmetega end ümbritseda ja millistega mitte, kui soov on minimeerida elektromagnetvälju kodus või tööl.
Vaatluse all on seadmed koduses majapidamises. Pingeritta ei ole lisatud tööstusseadmeid, millest tuleb juttu järgnevates artiklites.

Elektril toimivad seadmed kiirgavad elektromagnetvälju igas suunas ümber korpuse. Tüüpiliselt, suurematel seadmetel on väga kõrge magnetväli seal, kus asub mootor või pingealaldi (adapter). Elektromagnetvälja suurus aga ei sõltu seadme enda suurusest.

Kui tugevad on EMVd meie ümber?
Väljatugevus sõltub pingest (voltage) ja vooluhulgast (current) . Vooluhulk, mis läbib elektrikaableid, sõltub voolutarbimisest (kui palju suure tarbimisega seadmeid taga on).
Magnetvälja tugevus langeb tugevalt, kui minna selle allikast eemale (allikaks on elektriseade ise või elektrikaabel, mis toidab seda seadet).

Joonis 1. Eemaldudes EMV allikast, langeb drastiliselt ka magnetväli.
Mõõteandmed: EPA, 1992

Kui palju elektromagnetväljad jõuavad kehale mõju avaldada, sõltub peamiselt kolmest tegurist:

1) kui suur on elektromagnetvälja tugevus;
2) kui kaugel inimene on seadmest;
3) kui kaua viibib inimene selle seadme juures.

Esitatud on ka soovitused, kuidas alternatiivseid tooteid või lahendusi kasutades, sama funktsiooni täita.
Universaalsoovitus #1: paigutada seadmed ja nendeni viiv juhtmestik endast nii kaugele kui võimalik – neis kohtades kus inimene pikemalt viibib. Tähtis on teada, et iga meeter eemale elektriseadmest, vähendab magnetvälju märgatavalt (suurusjärgus sada korda).
Universaalsoovitus #2: kui vastavat tehnikat kasutada, valida selline mudel, mis toodab vähem EMVsid. Tavaliselt on sellised seadmed kallimad, sest sisaldavad paremaid komponente, varjestust jm.
Ubiversaalsoovitus #3: mida lühem kasutusaeg, seda väiksem ekspositsioon elektromagnetväljadele ehk seda turvalisem.

PINGERIDA
Tugevamad elektromagnetvälja tekitajad allpool. Pingerea seadmisel on arvestatud nii magnetvälja tugevust kui ekspositsiooniaega – isegi kui seade tekitab tugeva elektromagnetvälja, siis ei pruugi selle mõju organismile sama tugev, kui palju kordi nõrgema seadme, aga pidevkasutuses oleva seadme poolt. Nimekirjas on esitatud tugevaim võimalik magnetvälja tugevus või vahemik nanoteslades nT ja mikroteslades uT (1000nT=1uT), sulgudes mõõtekaugus.

Magnetvälja võimsus on esitatud arvestades tüüpilist kasutuskaugust inimese kehast ning tüüpilise seadme suurimat võimalikku väljatugevust. Iga seade kiirgab erineval võimsusel ning tõenäoliselt enamus sama tüüpi seadmeid nii tugevat välja ei tekita.

Pesumasin, magnetväli 0,05uT (1m)

Riidekuivati, magnetväli 0,1uT (1m)

Veekeedukann, magnetväli 0,1uT (30cm)

Päevavalguslamp, magnetväli 0,01-0,5uT (1m)

Kineskoopteler, magnetväli 0,1uT (2m)
Toodab elektromagnetvälja ümber kineskoobi. Tihti on EMV isegi suurem tahapoole kineskoopi, seega tuleks jälgida, et teisel pool (seina) inimesi ei viibiks vähemalt 2m ulatuses.

Külmkapp, magnetväli 1uT (1m)

Elektriline äratuskell (vooluvõrgust toide), magnetväli 1uT (1m)
Soovitusi: asendada patareitoitel äratuskelladega

Säästupirniga laualamp, 1,3uT (30cm)

Arvuti(kineskoop)monitor, magnetväli 1uT
Suurem osa magnetväljast esineb monitor taga ja külgedel. Nende monitoride mõju on võrreldes teiste seadmetega suur, sest kontoritöötajad veedavad palju aega päevast arvutite taga. Tänapäeval, uute LCD-ekraanide pealetulekuga jääb kineskoopmonitore aina vähemaks.

Elektriliin, magnetväli 0,05-1,5uT (30m)
Siinjuures on mõeldud tavalist õhuliini, mis varustab elektriga majapidamisi.
Maaaluse elektriliini magnetväli on samal kaugusel u viis korda väiksem.

Elektritekk, magnetväli 4uT (keha peal)
Elektriteki paneb kõrgendatud tähelepanu alla asjaolu, et kui selle all end soojendada mitu tundi järjest (näiteks 7-8t terve öö), siis kogu selle aja on keha eksponeeritud elektromagnetväljale. Vaatamata, et magnetväli on väiksem kui paljudel teistel seadmetel, teeb pikk ekspositsiooniaeg oma töö.
Soovitusi: loobuda elektriliselt soojendatavast tekist või muust sellisest seadmest; mitte olla elektriteki all mitu tundi järjest.

Saumikser, magnetväli 120uT (käeshoides)

Tolmuimeja magnetväli 20uT
Soovitusi: käeshoitavatele minitolmuimejatele eelistada põrandatolmuimejaid; hoida distantsi tolmuimeja korpuse ja enda vahel; jälgida, et jalgadega tolmuimeja juhtme peal ei seisaks.

Elektritrell, magnetväli 800uT (käeshoides)

Triikraud, magnetväli 20uT (käeshoides)

Elektriline pardel, magnetväli 0,4-60uT (käeshoides)

Juustekuivatusföön, magnetväli 50uT
Föön on üks tugevamaid EMV-mõjureid koduseadmete seas.
Soovitusi: laste juukseid fööniga mitte kuivatada, kuna laste aju on arengujärgus ning selles protsessis palju vastuvõtlikum elektromagnetilistele stressoritele.

Plasmateler
Toodab tugeva magnetvälja vähemalt 2m raadiuses.
Soovitusi: asendada LED- või LCD-teleriga või istuda piisavalt kaugel; jälgida, et ka teisel pool seina inimesi ei viibiks.

Köögipliit
Köögipliit, eriti induktsioonpliit toodab tugeva EMV. Samas, mõned induktsioonpliidi toodavad just tavaelektripliitidest väiksema EMV.
Soovitusi: gaasipliit ei tooda EMV; pika küpsetusrežiimiga pliit, mis tarbib vähe elektrit, ei tooda nii suurt EMV.

Sülearvutid magnetväli 2uT (15cm)
Elektromagnetvälja ekspositsioon sülearvutitest on faktorkordselt suurem kui lauaarvutitest. Põhjus selles, et keha kokkupuude (käed, põlvad, suguelundite lähedus) on sülearvutiga lähedasem ja seega ka ekspositsioon suurem.
Populaarsust kogunud tahvelarvutid suurendavad keha kokkupuudet veelgi.
Soovitusi: topletmaandusega adapteriga sülearvutid annavad välja vähem elektromagnetvälju, sest osa sellest kiirgusest juhitakse maasse.

Traadita internet (WIFI)
Arvutustehnika suurim EMV-allikas on WIFI-adapterid ja -antennid. Need töötavad mikrolainetel (2,4GHz), mis muide on sama sagedus, millel töötab mikrolaineahi. Teisisõnu, see sama sagedus, mida WIFI-tehnika kasutab, neeldub väga efektiivselt inimkehas.
Probleem seinseb veel selles, et isegi kui üks leibkond otsustab loobuda WIFI-seadmetest, vähendades oma ekspositsiooni nendele kiirgustele, siis ikkagi on nad nende WIFI-seadmete mõju all, mida ülal- või allkorrusel või teisel pool seina, kiirgab naabri WIFI-seade.
Soovitusi: kasutada juhtmega internetti (LAN); teha teavitustööd naabrite seas.

Mikrolaineahi, magnetväli 8uT (30cm), võimsustihedus 1-20mW/m2
Mikrolaineahju sageduseks valiti 2,4GHz seetõttu, et sel sagedusel kuumeneb vesi kõige kiiremini. Kuna inimese keha koosneb samuti u 90% hulgal veest, siis on see väga mõjutatav mikrolainetest.
Korralikult ehitatud mikrolaineahjust ei tohiks mikrolaineid välja kiirgata, kuid testmõõtmised on näidanud, et täielikult ohutut mikrolaineahju pole suudetud leida.
Mikrolaineahju töösolekul, selle läheduses igaks juhuks mitte viibida. Eriti tähelepanu osutada lastele, et need töösoleva mikrolaineahju kõrval ei viibiks.
Samuti on soovituslik vältida mikrolainetoitu, sest mikrolained põhjustavad toidustruktuuris muutusi.
Soovitusi: valmistada toit mõnes muus ahjus, hästi sobib konvektsiooniõhuga ahi, mis kuumutab toidu kuuma õhu liikumise teel.

Traadita telefon
Siinjuures on mõeldud tavaliinil toimivat traadita telefoni ja selle tugijaama. Eriti tugeva EMV-ekspositsiooni annavad uuema põlvkonna traadita telefonid ehk DECT-telefonid. Need tekitavad pideva EMV, sõltumata, kas telefoniga hetkel räägitakse või mitte.
Kaasaegsemad traadita telefonid kasutavad ka kõrgemaid sagedusi. Kõrgemad sagedused arvatakse olevat ohtlikumad, kui madalamad.

Mobiiltelefon
Tõenäoliselt kõige suurema doosi elektromagnetvälju laiatarbeelektroonikas annavad mobiiltelefonid. Nende poolt saadud ekspositsioon on kõrgem ka seetõttu, et neid hoitakse tavaliselt keha vastu (kõige tundlikuma organi – aju – kõrval).
Mobiiltelefonid kiirgavad veidi EMVsid ka siis, kui nendega ei räägita (stand-by).
Suuremat terviseriski kujutavad mobiiltelefonid siis, kui neid kasutada tihti ja teha pikki kõnesid. Näiteks viimasel ajal on populaarseks muutundu nutifonidega netis surfamine – intenretiühendus nõuab samuti sidet mobiiltelefoni ja tugijaama vahel.
Soovitusi:
kasutada võimaluse korral tavatelefoni;
kasutada sisseehitatud käed-vaba-režiimi, hoida kehast võimalikult eemal;
hoida kõned lühikesed (mitte jääda lobisema);
hoia mobiiltelefoni kotis, mitte tasku (meestel tuleks eriti hoiduda hoidmast mobiiltelefoni püksitaskus);
hoia mobiiltelefon eemal oma voodist (vähemalt 2m);
hoidu mobiiltelefoni kasutamist muusikakuulamiseks läbi kõrvaklappide. Kõrvaklappide kaudu võivad mikrolained kanduda otse kõrva.

Elektriline põrandaküte magnetväli 3uT (vööpiirkonnas), üle 10uT (jalakõrgusel)
Siinjuures on mõeldud elektrivoolu all köetavat põrandakütet, mitte vesipõrandakütet. Kuna elektriline põrandaküte tarbib palju voolu, siis on ka mõistetav, et kõik see vool ka seal energiaks muudetakse ja elektromagnetilise välja tekitab. Juhul, kui selline põrandaküte on ruumides, kus inimene pikemalt ei viibi, ei ole ekspositsioon sellele märkimisväärne. Samas, elu-, magamis- ja töötubades sellise kütte kasutamine eksponeerima inimese ka pidevale, suhteliselt tugevale  elektromagnetväljale.

Autor mainib ära nimekirjaväliselt muud seadmed, mis laiemat või tihedat kasutust ei leia, kuid sellegipoolest võivad tekitada tugeva EMV.

• korteri või maja elektrikilp eluruumide läheduses (kogu tarbitav vool käib läbi elektrikilbi, sellega kaasneb ka tugev elektromagnetväli)
• WIFI-ühendusega printerid jm arvutiseadmed,
• juhtmeta anduritega alarmsüsteemid,
• raadiosageduslikud kaugjuhtimispuldid
  (mitte segi ajada levinud infrapuna-koduelektroonikapultidega),
• raadiomikrofonid,
• variaatorid (reguleeritava kiirusega mootorid),
• beebimonitorid (suure EMV tekitavad eriti just pidevalt saaterežiimis olevad beebimonitorid),
• energiatõhusad seadmed,
• timmer-lülitid (reguleeritava valgustustugevusega lülitid),
• päevavalgus- ja säästulambid,
• raadiosaatjad ja amatöörraadiojaamad.

______________________________________________________________
Viiteid:
EMF Home Protection – Protect Your House from EMF
EPA, 1992, EMF in your environment
Kouka, 2000, Electro Magnetic Field (EMF)
Long Island Power Authority, Magnetic Field Levels Around Homes

Täna, 20.septembril kl 18 annavad Tarmo Koppel ja Heldur Haldre loengu teemal “Madalsageduslikud elektromagnetväljad”, mis käsitleb rühma suviseid uurimusi.

Loengus käsitletakse elektromagnetvälju (lühend ELF EMF) järgnevates aspektides:
* looduslikud ja tehislikud ELF EMF,
* kuidas neid aparatuurselt mõõta,
* millised on võimalikud mõjud inimesele,
* antropoloogiline aspekt, ajulained ja ELF EMF,
* mida tavalisel inimesel (kes pole teadlane) kogu sellest infost kasu on?

Loengus esitletakse ka suvel läbi viidud välimõõtmiste tulemusi ning näidatakse spektrogramme.

Joonis 1. Spektrogramm: magnetväli vahemikus 0-100Hz; kuigi mõõtepunkt oli metsas, u 1km kaugusel lähimatest elektriliinidest, on 50Hz vooluvõrgu sagedus (ja selle harmooniline 100Hz) tugevalt ELF diapasoonis tunda.

Joonis 2. Männiku metsas, Heldur Haldre ja Tarmo Koppel arutlevad, kuidas parandada mõõteantenni efektiivsust.

Vähe on leida uurimusi mikrolainetoidu tervisemõjude kohta. Siiski on mõned nopped ära toodud allolevas kirjatekstis.

Kuidas mikrolained toitu küpsetavad
Mikrolaineahju põhikomponent on magnetron, mis muudab vooluvõrgust tuleva elektrienergia väga lühikesteks raadiolaineteks sagedusega 2,45 gigahertzi. Kõikidest sagedustest see sagedus neeldub kõige efektiivsemalt vees, rasvades ja suhkrutes – sellepärast valitigi see ka mikrolaineahju sageduseks. Mikrolaine toimel tekib toidus ülikiire vibratsioon ja kõrge temperatuur mis küpsetab toidu.

Mikrolained vähendavad toidu kvaliteeti
Mikrolained küpsetavad toitu nagu iga teine küpsetusmeetod. Toidu küpsetamine aga tühjendab toidust elujõu, sest see protsess hävitab toidust ensüümid.

NSVLis 60-70ndatel tehtud uurimuste põhjal järeldati, et mikrolaineahjude laiatarbekasutusse laskmine on elanikkonna tervist kahjustav, seetõttu need keelustati 1976.a-l. Leiti, et mikrolainetega küpsetatud toidu toiteväärtus oli väiksem ning kasvas vähihaigustesse haigestumise tõenäousus. Vitamiinid ja mineraalid olid muutunud kasutuks – vitamiinide B, C, E ja tähtsamate mineraalide omastatavus langes. Liha proteiinid olid formeerunud samuti kasutuks. Mikrolainetega töödeldud puu- ja köögiviljad olid raskemini seeditavad.
NSVLi uurimused leidsid ka, et mikrolainetoidus toimunud keemilised muutused põhjustasid funktsionaalseid häireid lümfisüsteemis, mis omakorda nõrgestas immuunsüsteemi (organismi võimet kaitsta ennast kantserogeensete protsesside eest). Nende seas, kes tarbisid mikrolainetoitu, esines statistiliselt rohkem haigestumisi mao- ja sisikonna vähktõbedesse; lisaks veel perifeersete rakukudede degeneratsioon.

Lisaks eeltoodule suurendavad mikrolained toidus happelisi protsesse. Dr Young’i uurimuste järgi leidub nende inimeste veres rohkem ebanormaalseid vererakke, kes tarbivad mikrolaineahju-toitu. Seda, et Vähirakkude osakaal veres suureneb, kinnitavad ka NSVLi uuringud.

Blanc ja Hertel (Šveits) leidsid oma uurimuses, et mikrolainetoit vähendab hemoglobiini taset veres. Sellele järeldusele jõuti kui analüüsiti inimeste vereproove, enne ja pärast mikrolainetoidu söömist. Kuu aega pärast mikrolainetoidu peal toitumist, oli hemoglobiinide tase veres veelgi vähenenud.

Mikrolainete toimel tekib toidus uusi eluvorme (ing.k. radiolytic compunds). Need mutatsioonid on looduses tundmatud. Tavaahjude küpsetusrežiimid tekitavad samuti neid vorme, kuid palju vähemal määral. Arvatavasti need ühendid põhjustavad omakorda vere mandumist ning immuunsüsteemi nõrgenemist.

Sama uurimuse raames täheldati ka pärast mikrolainetoidu söömist valgevereliblede hääbumist kiiremini, kui seda tavaküpsetatud toidu puhul.

Sama uurimus tuvastas ka HDL-i (hea kolesterool) ja LDL-i (halb kolesterool) osakaalu muutust: mikrolainetoidus oli rohkem LDL-i

Erinevalt eeltoodust, leidub ka teisi uurimusi, mis pole leidnud, et mikrolained toodaks toidus kantserogeenseid või toksilisi ühendeid. Selliste uurimuste loogika seisneb selles, et kuna mikrolaineahjus toit küpseb kiiremini, kui tavapärastes küpsetusahjudes, siis säilivad paremini ka toitained.

Mikrolained ja veri
1991. aastal toimus Oklahomas (USA) kohtuprotsess. Naisele (Norma Levitt) tehti puusaoperatsiooni, kuid ta suri lihtsa vereülekande tõttu, sest õde soojendas verd enne ülekannet mikrolaineahjus. Loogika põhjal: kui kuumenemine on ainus efekt, mida mikrolained tekitavad, siis pole vahet, kuidas miski üles soojendatakse. Sellest võib järeldada, et mikrolained teevad substantsiga midagi enamat, kui ainult kuumutamine.

Mikrolained ja lastetoit
Minnesota Ülikooli teatel ei ole soovitatav soojendada titepiima mikrolaineahjus, sest see võib põhjustada muutusi piima koostises (vitamiinide hävinemine). Rinnapiimas võivad hävida teatud kaitseomadused (immuunsüsteemi toetavad).
Samuti kuumutab mikrolaineahi titepiima, aga mitte pudelit. Seega võib pudel olla külm, aga piim selle sees tulikuum, mis kujutab ohtu lapse suule ja kurgule.

Kui teist võimalust ei ole
Nagu eelpool mainitud, mikrolaineahi põhjustab vee, rasva ja suhkrumolekulide vibreerimist sagedusel 2,5 miljonit korda sekundis – see toodab kuumust. Pärast mikrolaineahju väljalülimist, molekulid vibreerivad edasi ning toodavad jätkuvalt kuumust. Seetõttu on soovitatav enne söömist, lasta toidul vähemalt mõned minutit seista.

Paljud mikrolaineahjuga soojendamiseks mõeldud valmistoidud on plastikpakendis. Osad sellised pakendid aga sisaldavad DEHAd (di(ethylhexyl)adepate), mis on kantserogeenne. Toidu kuumutamisel võivad need ühendid siirduda toiduga kaasnevatesse õlidesse ning tõsta lubatud kantserogeensete ühendite määra 10 000-kordseks lubatust (Nelson 2000).

Alternatiiv mikrolaineahjule
Külmutatud toidu saab edukalt üles soojendatud ka (kaanega) praepannil, lisatuna veidi vett.
Samuti on abiks konvektsioonahjud, mis kuumutavad toitu läbi kuuma õhu, mida ventilaator ringi ajab. Ka osadel mikrolaineahjudel on konvektsioonõhu-režiim.

Paljud söögikohad ei küpseta toitu, vaid võtavad valmistoidu külmikust ning soojendavad selle mikrolaineahjus ülesse. Soovitav on valida selline söögikoht, mis kasutab traditsioonilisi toiduvalmistamismeetodeid.

Traditsiooniline küpsetusviis tagab ka parema toidumaitse.
Austraalia kinesioloog Stephanie Relfe tõdeb kogemusest patsiente nõustades, et mikrolainetoit omab tervisele isegi suuremat ebasoodsat  mõju kui suitsetamine ja alkohol. Ta väidab, et pärast kui tema patsiendid on loobunud mikrolainetoidust, on näha kohest paranemist pikaajaliste probleemide osas nagu peavalud, seljavalud ja emotsionaalne ebastabiilsus.
_________________________________________________
Allikad:
Young, R & S. The pH Miracle: Balance Your Diet, Reclaim Your Health. 2003
Microwave Ovens and Food Safety. 2005. Health Canada http://www.hc-sc.gc.ca/hl-vs/iyh-vsv/prod/micro-f-a-eng.php
Microwave Ovens and Food Safety. 2011. Unites States Department of Agriculture – Food Safety and Inspection Service http://www.fsis.usda.gov/factsheets/microwave_ovens_and_food_safety/index.asp#1
Relfe, S. Microwave cooking is Killing People. 2011. http://www.relfe.com/microwave.html