Efektiivselt saab tööd teha ka öösel

Teadustöötajal tuleb tihti teha oma kirjatööd öösel, et hommikuks vajaminev artikkel vm kirjutis valmis saada. Nii on ka paljude teiste töödega, kui tähtaeg kohe käes. Kõik aga teavad, et öösel arvutitöö vms töö ei taha eriti sujuda sest väsimus annab tunda, uni kipub peale, rääkimata sellest, et seda sama asja on nähtavasti peatusteta tehtud juba terve päev või mitu.

Uurimisrühmas kasutame selleks abivahendeid ning järgime teatud printsiipe, mis on palju abiks. Õigupoolest sai see kõnealune programm loodud meie endi tarbeks, kuid kuna see osutus väga efektiivseks, otsustasime seda jagada ka teistele.

Enne kui lähemalt seletada, tuleb mõista keha ööpäeva-rütmitaju. Peamiselt bioloogilise kella, aga ka valguse ja looduslike elektromagnetväljade poolt reguleerituna, teab meie keha, millal alustada puhketsüklit. Maakera pöörlemist me kinni pidama ei hakka, samuti ei saa me sättida bioloogilise kella osuteid. Küll aga saame reguleerida valgustugevust ruumis, kus viibime. Sellest lähemalt allpool.
Ööpäeva-rütmitaju tuntav ilming on õhtune väsimus. Keha tahab puhkust, sellest annab ta märku väsimuse ja unisusega. Inimese automaatne reaktsioon on magama jääda. Me aga kõik teame, kui raske on kirjatööd teha, kui keha tahab magama minna, aga mõistus tahab selle töö hommikuks valmis jõuda. See on tohutu seesmine pingutus ning ikkagi tuleb tõdeda, et aega läheb mitu korda kauem, kui see sama asi päevasel ajal ärkvelolles läbi viia.

Lahendus on – stimuleerida keha sellest puhketsüklist välja tulema, õigupoolest edasi lükkama. Puhkust ja und on inimemsele vaja, kuid me oleme võimelised seda edasi lükkama, et hiljem tasa teha.

Selleks me kasutame nelja liiki ergutust:
1) auditoorne – aju beetarütmid,
2) visuaalne – ere valgus,
3) õhk – värske õhk kopsudesse,
4) vesi – ainevahetuse käigushoidmine.

Auditoorne
Audioprogramm “Schumanni resonants” kätkeb valitud sagedusi, mis väljendavad Maa loomulikku resonantsi. Schumanni resonants on looduslik elektromagnetiline võnge, mis on planeedil eksisteerinud inimkonna algusest saadik. See tähendab et inimene on sellega adapteerunud. Meie arvates on neid sagedusi tegelikult ka inimese kehale vaja, olles aju taktsagedustele “dirigendiks”. Kirjandusest võib leida, et katseliselt on kindlaks tehtud: kui inimene viia kohta, mis on nendest sagedustest isoleeritud, väsib ta väga kiiresti.
Audioprogramm “Schumanni resonants” kannab neid Maa looduslikke sagedusi helis.
Nüüd, et aju stimuleerida efektiivselt töötama, tasub kasutada sagedusi 20 või 26Hz (panna mängija repeat-režiimi). Need on aju beetarütmi sagedused. Beetarütm on domineeriv ajus aga siis, kui inimene teeb oma tööd keskendunult ja efektiivselt. Sisuliselt me audiostimulatsiooniga ütleme ajule, millist töörežiimi me soovime. Teada tasub, et see pala ei pea mängima üldsegi valjult, võib olla vaevukuuldav, sest teadvus haarab selle rütmi nagunii kinni ning aju võtab selle töötlusesse. Arvestada tuleb, et tegemist on katseotstarbelise programmiga. MP3-failide allalaadimise link.

Visuaalne
Valgustatuse tase on kehale tähtsaks indikaatoriks – kas puhata või töötada. See printsiip tuleneb jälle inimese evolutsioonist: hommikul läheb valgeks ja õhtul pimedaks. Ka teadusuurimustes on valgustugevuse ja inimese töövõime vahel seoseid juba loodud.
Kui teed öötööd, on lihtne printsiip: tagada ruumis piisav valgustatuse tase. Vahet tuleb siinjuures teha horisontaalsel valgustusel ja vertikaalsel valgustusel. Praegusel juhul tuleb meil rõhuda viimasele – et silma jõuaks piisaval määral valgust. Kui silma jõuab valgus, siis see inspireerib keha olema aktiivne ja ärkvel. Osade teadlaste kohaselt muudetakse valgus ajus (amügdalas ja käbinäärmes) bioeletriks, millega energetiseeritakse iga keharakku. Vertikaalne valgustuse näiteks on valguspaneel seinal (taamal) või läbipaistva või mati kupliga laualamp (nägemisväljas). 100W hõõgpirn sellisel laualambil, käesirutuse kaugusel, tagab u 500luxi silmadesse jõudmas. Kindlasti tuleb järgida et tegemist ei oleks roosaka tooniga pirniga (soft-white) või kupliga – punase spektriääre poole jääv valgus pigem uinutab. Tavaline valge on kõige parem (n osram active).

Õhk
Teha sagedasi pause, jalutuskäike värskes õhus (kasvõi 5 min). See on lihtne ja tuntud võte tagamaks head töötootlikust ja värsket pead.
Samuti hoolitseda et tööruum oleks õhutatud. Hapnikurikas õhk soodustab ajutööd, hapnikuvaene õhk (palju CO2) aga muudab uimaseks.

Vesi
Tagades keha varustatuse veega, toimib ka ainevahetus, mis muidu öösel magades läheb palju aeglasemaks. Aktiivne ainevahetus hoiab töös ka muud organismi funktsioonid. Pole mõtet hakata vett sisse kaanima, vaid juua vähehaaval ja segadasti. Samuti ei ole sobivad gaseeritud joogid, limonaadid, kohvi jms mis viivad tasakaalust välja keha happelisuse tasakaalu (happelise poole). Happeline keha on omakorda kurnavaks teguriks, sest organism hakkab pingutama, et viia see tagasi aluselise poole.
Palju süüa pole mõtet, sest seedimisprotsess teeb inimese uniseks. Sama efekt on tunda ka lõunatamise järel. Seetõttu kaasaegsed dünaamilise valgustuse süsteemid tõstavad automaatselt pärastlõunaseks ajaks valgustugevust ~20% võrra, et seda valguse aktiveeriva toimega kompenseerida.

Lisaks eeltoodule, tasub veel jälgida, kui töökohal on liigseid elektromagnetvälju, siis need võivad samuti mõjuda väsitavalt. Liigsed elektromagnetväljad on stressialikad.
Samuti, kui toatemperatuur on normaalsest soojem, muutub keha laisemaks.
Kõik muud segavad tegurid: töötav raadio või teler, tasub ka loomulikult kinni panna. Samas kui müra elimineerimine pole kasutaja võimuses, on lihtne lahendus kasutada kõrvaklappe ning kuulata sealt audiprogrammi “Schumanni resonants” 20 või 26Hz pala.

Kombineerides need võtted, on võimalik väga efektiivselt tööd teha ka öösel.

Rubriigid: elektromagnetväljad, müra ja heli, valgus ja valgustus. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Efektiivselt saab tööd teha ka öösel

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga