Valgustuse ergonoomilise kvaliteedi mudel

Esmaspäeval, 2.mail esitab selle ajaveebi autor Tarmo Koppel Tallinna Tehnikaülikoolis uut mudelit valgustuse ergonoomilise kvaliteedi hindamiseks. Mudeli eripära seisneb selles, et koondab üheks graafiliseks tervikuks kõik valgusallika tegurid, mis tervisele mõju võivad avaldada.

Enamus inimesi teavad, et tööruumis peab olema piisav valgustugevus. Vähe on tuntud aga teised parameetrid, mis samuti omavad mõju inimese enesetundele.

Valgustuse ergonoomilise kvaliteedi mudel hõlmab kuut dimensiooni:

  • valgustihedus (luxides),
  • spekter,
  • värvustemperatuur,
  • värelus,
  • elektromagnetväli,
  • dünaamilisus.

Kõiki neid parameetreid on vaja arvesse võtta, kui soovitakse töö- või eluruumis luua täielikult tervislik valgustussüsteem.

Joonis 1. Valguse spektrid erinevate valgusallikate näitel

Näiteks spekter on väga tähtis näitaja, mis võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse kvaliteedile. Päikesevalguse spekter on pidev (ing.k. full-spectrum). Enamus säästupirne ja päevavalguslampe on aga katkendliku spektriga, mis jätavad näiliselt küll mulje “valgest” valgusest, kuid tegelikult ei ole seda (pseudovalge). Kuigi inimsilmad ei pruugi sellises valguses probleemi näha, jäävad siiski silmadel saamata erinevatel lainepikkustel footonid, mis päikesevalguses esindatud on. Seega parim on valida päikesevalguse spektrile võimalikult lähedase spektriga valgusallikas.

Päikesevalgust peetakse kõikide tegurite juures ergonoomilise valgustuse etaloniks.

Ettekanne toimub doktoriseminaril 2.mail kl 17.45, TTÜ auditooriumis X-313.

Rubriigid: valgus ja valgustus. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Valgustuse ergonoomilise kvaliteedi mudel

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga