Tugev Magnettorm

Reedel 09.03.12 rullus lahti üks viimase aasta tugevamaid magnettorme. Päikeseloide (päikeseosakeste väljapurse kosmosesse) mis leidis aset kolmapäeval 7.03.12, oli üks viimaste aastate tugevamaid. Kuna 5.03.12 ja 7.03.12 päikeseloited olid suunatud Maa poole, siis tabades paari päeva pärast Maa magnetosfääri, tekitasidki need magnettormid.

Magnettorm sai alguse kolmapäeva (7.03.12) pärastlõunal, olles kõikuva intensiivsusega saavutanud tugevaima staadiumi reede  õhtupoolikuks. Reedene magnetväljaline kõikumine meie ümber on ligi 700 nanoTeslat. Võrdluseks, tavaline ööpäevane kõikumine Maa magnetväljas on 40 nanoTeslat. Kergeks magnettormiks klassifitseerub kõikumine juba 200 nanoTeslat.

Laupäeva lõunaks oli magnettorm taandunud ning Maa magnetväli rahunenud. Järgmist magnettormi ennustatakse juba laupäeva (10.03.12) hilisõhtuks või pühapäeva hommikuks, mil Maad peaks tabama uus päikeseloite osakeste voog. See torm ennustatavlt siiski nii tugev ei tule kui reedel toimunud tugev magnettorm.

Magnetvälja kõikumiste juures jälgitakse nii kõikumise ulatust kui ka selle äkilisust. Mida äkilisemalt muutub magnetväli, seda suuremat mõju arvatakse sel tervisele olevat. Uurimuste järgi on kognitiivsed protsessid (ajutegevus) mõjutatud umbes kolmandikul inimestest.

Tugevad magnettormid, nagu reedel 9.03.12, võivad indutseerida ka voole elektrivõrgus ning sellega põhjustada voolukõikumisi, peamiselt kõrgematel laiuskraadidel. Samuti on kõrgematel laiuskraadidel häiritud raadioside ning näha on virmalisi.

Magnettorme on oodata lähiaastal veelgi enam, sest Päike on jõudmas oma 11-aastase tsükli haripunkti aasta 2013 keskel. Viimane Päikese aktiivsuse haripunkt oli aastal 2002 ning viimati “ergutas” Päike Maad aktiivsemalt magnettormidega 2006.aastal. Pärast seda on mitu aastat olnud Päike rahulik ning hüppeliselt aktiivseks muutunud 2011.aastal.

Magnettormi kulgu on võimalik reaalajas jälgida Keskkonnatervise Instituudi veebilehel http:/keskkonnatervise.info

This animation shows the output from the WSA-Enlil space weather model for solar winds, developed in partnership with NASA and academia and run operationally by NOAA. The white through yellow and orange plumes indicate the density of the coronal mass ejection plasma as it heads towards Earth (orange is the highest density). The sun is centered as an orange circle. The size of Earth is represented in relative scale — a small dot compared to the size of the Sun or the coronal mass ejection.