Juba teist korda sel kuul on päikeseplekid täielikult kadunud. Seekord pole plekke juba kolm päeva järjest. Kui päikeseketas on plekkidest vaba siis annab see märku Päikese režiimi muutusest – tuleb rahulik periood ehk solaarne miinimum.
Üks päikesetsükkel kestab 22 aastat, st iga 11 a tagant vahetavad Päikese magnetpoolused oma kohad. Selle protsessiga kaasneb rohkesti päikeseplekke ehk 11 a tagant on solaarne maksimum. Päikese aktiivsusega käivad kaasas ka sagedased magnettormid, mis on eriti mõjusad põhja laiuskraadidel, sh Eestis. Inimesed, kes kannatavad magnettormide ebasoodsate mõjude all, vabanevad seega siis mitmest päevast kuus, mil nende enesetunne mõjutatud oli. Praegu on täheldada magnettormide vähenemist ning neid saab edaspidi aina vähem olema kuni saabub solaarne miinimum prognoositavalt aastatel 2019-2020.
Samas solaarse miinimumiga kaasneb teist tüüpi kosmiline kiirgus: samaaegselt helisfääri vähenemisega (Päikese tekitatav väli ümber päikesesüsteemi) pääsevad paremini sisse ka galaktilised kosmilised kiirgused. Kosmiline kiirgus, kui see Maa atmosfääri tabab võib tekitada eri tüüpi pilvi, käivitada välku ja tungida lennukitesse. Näiteks ühe lennuga ühest Euroopa otsest teise, võib kaasneda viiekordne hamba röntgenpildi doos.
Toimumiskoht: Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Sotsiaalteaduskonna hoone, Akadeemia tee 3, SOC-314 Aeg: 25.09.25 kl 18-20.30
Selle ajaveebi autor Tarmo Koppel peab Teadlaste Ööl õpitoa magnettundlikkusest.
Õpitoas räägime osade inimeste tundlikkusest magnetväljade suhtes. Kajastame teadusuuringu tulemusi. Teeme näitliku eksperimendi, et selgitada, kas elektriseadmete tekitatav magnetväli võib inimese autonoomset närvisüsteemi mõjutada. Soovijad saavad end kirja panna magnettundlikkuse mõõtmisele (tasuta).
BabySafe projekti pressiteade 1.juuli 2015 (osaline tõlge)
Rohkem kui 100 eksperti (arstid, teadlased ja rahvatervise spetsialistid) üle maailma kirjutasid ühisavalduse, millega soovitatakse rasedatel naistel rakendada ettevaatusabinõusid et kaitsta endid ja oma beebisid traadita andmeside eest.
Uuemad teaduslikud uuringud viitavad, et traadita andmeside kiirgus võib häirida nõrku elektrilisi impulsse, mis on seotud sünapsidevaheliste sidemetega arenevas ajus. Näiteks Yale’i Ülikooli uurijad demonstreerisid, et (in utero – ema üsas) laborihiirtel, kellele avaldati pulseerivat raadiosageduslikku kiirgust, arenes aju erinevalt, millega kaasnesid käitumishäired, kehvem mälu, ja sümptomid mis sarnanevad ADHD’le (attention deficit hyperactivity disorder – hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega).
Yale’i uuring on vaid üks paljudest, mis näitavad et traadita seadmetest lähtuva kiirgusega võivad kaasneda bioloogilised mõjud, sh DNA-ahelate katkemised jm.
“Loode on arvatavasti kõige haavatavam seda tüüpi välismõjudele, kui aju on alles arenemas ning kui kõik organitesüsteemid alles hakkavad arenema”, ütleb Dr. Hugh Taylor, uuringu juhtiv teadlane Yale’i Ülikooli professor.
Tarmo Koppel teeb 10.12.14 ettekande “Elektromagnetväljad ja stress” Äripäeva psühholoogiakonverentsil Tasakaal.
Ettekandes räägitakse:
Mil moel mõjutavad elektromagnetväljad töötaja töövõimet?
Miks on osad enam mõjutatud, kui teised?
Milliste elektromagnetväljadega oleks võimalik inspireerida inimest efektiivselt töötama?
Kas liigset stressi saab mõõta?
6.05.14 toimus Soomes Etuskunta Kansalaisinfos avalik seminar teemal “Kas mure mobiiltelefonikiirguste pärast on asjata?” Järgnevad read kajastavad seminaril räägitut.
Ürituse korraldas Etuskunta liige Eeva-Johanna Eloranta, eesmärgiga arutleda mobiiltelefonide tekitatavate elektromagnetväljade ohutuse üle. Sõna võtsid teadlased ja riigivõimu esindajad.
Rahvaesindaja Eloranta taunis oma avasõnavõtus tekkinud olukorda, kus elukeskkonda on nende kiirgustega muudetud, ilma et oleks piisavalt toimunud avalikku arutelu. St elukeskkonna elektrokliimat on muudetud suuresti, täites selle raadiosageduslike elektromagnetväljadega. Eriti tundis Eloranta muret laste käekäigu pärast, leidmata õgustust mobiilimastide paigaldamisele koolide katustele. Ta tõi esile ka asjatundjate seisukoha, et mobiililevi on võimalik hästi tagada ka nii, et ümbritsev EMV on väike ning hoides mobiilimastid eemal lasteasutustest.
Marjukka Hagström, Turu Ammatikorkeakoulust, selgitas elektroülitundlikkuse sündroomi olemust. Sellised tervisemõjutused ilmnevad nahareaktsioonidena, nagu punetus, kipitamine, sügelemine, või põletav tunne. Või siis üldise kehva mõjuna nagu väsimus, keskendumisraskused, mäluprobleemid, uimasus või südamepekslemine.
Hagström andis ka ülevaate elektroülitundlike määratlemisest ja kaitsest erinevates maades, milliste seas Rootsi on teistest kõige enam ette jõudnud. Samas enamikes teistes maades peetakse elektroülitundlikkust seni psüühhiliseks probleemiks, mida siis vastavalt ka ravida üritatakse (kuid vähese eduga).
Hagström taunis olukordi, kus mobiilimast paigaldatakse elamispindade lähedusse. Näiteks, kui kiirgur-antenn otse korrusmaja korteritesse sisse kiirgab, on nendel elupindadel ka suhteliselt kõrge kiirgustase – Turu Ammatikorkeakoulu labori mõõtmised. Selliste korterelamu elanike seas läbi viidud küsitluse kohaselt esineb nende elanikel kahjuks ka rohkem erinevaid terviseprobleeme kui enne masti paigaldamist.
Lennart Hardell, Örebro Ülikoolist rääkis nende uurimisrühma poolt läbi viidud uuringutest ajuvähi osas. Ka tema rõhutas laste erilist ohustatust. Lapse kehakoed on suurema veesisaldusega, mistõttu suunduvad mikrolaineid sügavamale ajju. Lapse ekspositsioon mobiiltelefoni kiirgusele on peaaegu 4x suurem kui täiskasvanul.
Hardell selgitas, et olemasolevad andmed näitavad, et riski realiseerumiseks on vaja pikaajalist mobiilitelfoni kasutamist. Paari aastaga ei ole veel midagi näha, kuid ajuvähk areneb kümne aasta ja pikema perioodi jooksul. Statistiline seos on leitud ajuvähi paiknemise ja kummal poolel pead inimene mobiiltelefoni kasutas.
Hardell väljendas muret jällegi noorte osas: ajuvähi risk on suurem neil, kes alustasid mobiiltelefoniga enne 20-aastaseks saamist. Samas, kui inimene alustas mobiiltelefoni kasutamist pärast 20-eluaastat, ei olnud risk nii kõrge. Kuid siiski tuvastati märkimisväärselt kõrgem risk viimasel grupil võrreldes nendega, kes mobiiltelefoni ei kasutanud. Järeldati, et mida noorem organism, seda tundlikum ajuvähi saamise suhtes.
Umbes samad tulemused kehtisid ka DECT telefoni kohta, so traadita tavatelefon.
Pikemalt sel teemal videopostituses. Klõpsi alloleval aknal.
7.märtsil toimunud koolituspäeva käigus viis käesoleva ajaveebi autor Tarmo Koppel läbi loengud Tööinspektsiooni lektoritele. Loengud keskendusid kahele põhiteemale: 1) elektromagnetväljade kui füüsikalise nähtuse leviku eripärad töökeskkonnas ning 2) elektromagnetväljade bioloogilised ja tervisemõjud.
Elavat diskuteerimist leidsid tervisemõjud. Lektorid olid valdavalt ühel meelel, et samas kui kehtivad piirnormid, kaitsevad inimest teatud tervisemõjude eest, siis mitmed tervisemõjud on seadusandluse poolt veel katmata. Kuid ka tõdeti, et on vaid aja küsimus, kuni teadusele saavad tervisemõjude mehhanismid paremini teatavaks, misjärel ka seadusandlust täiendatakse. Lektorid jõudsid järeldusele, et seni, kuni valitseb neis küsimustes teadmatus, on tarvilik rakendada ettevaatlikuse printsiipi. Viimase juurutamine tööprotsessi nii tehniliste kui administratiivsete meetmetena, tagab töötajatele kaitstuse elektromagnetväljade kui töökeskkonna ohuteguri eest.
Tööinspektsiooni lektorid harivad töökeskkonnaspetsialiste jt tööohutusega seotud isikuid üle Eesti.
Soome ja Rootsi elektromagnetväljade uurijad (Nyberg, Nilsson, Tamminen, Hardell) kirjutasid avaliku pöördumise (1.03.14), milles süüdistavad oma riikide rahvatervise eest vastutavaid ametnikke suutmatuses astuda samme laste kaitsmiseks elektromagnetväljadest tulenevate terviseriskide eest.
Probleemina esitatakse traadita andmeside võrgud (eeskätt koolides). Vastavad võrgud teevad võimalikuks internetti ühendumise tahvel- ja sülearvutite ning nutitelefonide kaudu. Allakirjutajad leiavad, et nimetatud uus tehnoloogia on kasutusele võetud kiirustades, ilma välja selgitamata selle mõju tervisele (eriti pikajalisest kasutamisest tulenevat mõju).
Haridusministeeriumil soovitatakse läbi viia õpetajatele, lastevanematele ja lastele suunatud teavituskampaaniaid, et nad oleks teadlikud traadita tehnoloogia kasutusega kaasnevatest riskidest. Samuti heidavad autorid ette asjasse puutuvatele riigiametnikele, et nad pole kursis teadlaste ja arstide seisukohavõttudega selles küsimuses. Leitakse ka, et kehtivad piirnormid soosivad tööstuse ühepoolseid huve.
Avaldust argumenteeritakse teadusuuringutega, tuues välja, et elektromagnetkiirgus:
* kahjustab DNAd, ajurakke ja ajutegevust;
* nõrgendab õppimisvõimet ja mälu.
Eeskujuks tuuakse Prantsusmaa, kus on kirjutamisel õigusakt, mis:
* eelistab kaabelühendust traadita ühendusele,
* keelab traadita võrgud väikelaste asutustes,
* koolides lubab kasutada traadita võrke, vaid siis kui vajalik,
* keelatakse tahvelarvutite ja mobiiltelefonide reklaam alla 14-a lastele.
Tehnikamaailma veebruarikuu numbris (2-2014) ilmus Tarmo Koppelilt artikkel ergonoomilisest valgustusest.Artikkel esitab põhimõtted, millest koosneb ergonoomiline valgustus – inimsilmale kõige sõbralikum valgus. Käsitletakse, mis eeliseid võib töökohal anda ergonoomiline valgustus ning millega riskivad töötajad kehvasti valgustatud ruumides.
Selgitamist leiavad ergonoomilise valgustuse komponendid:
Tarmo Koppeli sulest ilmus peatükk Äripäeva käsiraamatu “Töötervishoid ja -ohutus” detsembrikuu täiendatud väljaandes.
