Kas mure mobiiltelefonikiirguse suhtes on asjata?

6.05.14 toimus Soomes Etuskunta Kansalaisinfos avalik seminar teemal “Kas mure mobiiltelefonikiirguste pärast on asjata?” Järgnevad read kajastavad seminaril räägitut.

Ürituse korraldas Etuskunta liige Eeva-Johanna Eloranta, eesmärgiga arutleda mobiiltelefonide tekitatavate elektromagnetväljade ohutuse üle. Sõna võtsid teadlased ja riigivõimu esindajad.

Rahvaesindaja Eloranta taunis oma avasõnavõtus tekkinud olukorda, kus elukeskkonda on nende kiirgustega muudetud, ilma et oleks piisavalt toimunud avalikku arutelu. St elukeskkonna elektrokliimat on muudetud suuresti, täites selle raadiosageduslike elektromagnetväljadega. Eriti tundis Eloranta muret laste käekäigu pärast, leidmata õgustust mobiilimastide paigaldamisele koolide katustele. Ta tõi esile ka asjatundjate seisukoha, et mobiililevi on võimalik hästi tagada ka nii, et ümbritsev EMV on väike ning hoides mobiilimastid eemal lasteasutustest.

Marjukka Hagström, Turu Ammatikorkeakoulust, selgitas elektroülitundlikkuse sündroomi olemust. Sellised tervisemõjutused ilmnevad nahareaktsioonidena, nagu punetus, kipitamine, sügelemine, või põletav tunne. Või siis üldise kehva mõjuna nagu väsimus, keskendumisraskused, mäluprobleemid, uimasus või südamepekslemine.

Hagström andis ka ülevaate elektroülitundlike määratlemisest ja kaitsest erinevates maades, milliste seas Rootsi on teistest kõige enam ette jõudnud. Samas enamikes teistes maades peetakse elektroülitundlikkust seni psüühhiliseks probleemiks, mida siis vastavalt ka ravida üritatakse (kuid vähese eduga).

Hagström taunis olukordi, kus mobiilimast paigaldatakse elamispindade lähedusse. Näiteks, kui kiirgur-antenn otse korrusmaja korteritesse sisse kiirgab, on nendel elupindadel ka suhteliselt kõrge kiirgustase – Turu Ammatikorkeakoulu labori mõõtmised. Selliste korterelamu elanike seas läbi viidud küsitluse kohaselt esineb nende elanikel kahjuks ka rohkem erinevaid terviseprobleeme kui enne masti paigaldamist.

Lennart Hardell, Örebro Ülikoolist rääkis nende uurimisrühma poolt läbi viidud uuringutest ajuvähi osas. Ka tema rõhutas laste erilist ohustatust. Lapse kehakoed on suurema veesisaldusega, mistõttu suunduvad mikrolaineid sügavamale ajju. Lapse ekspositsioon mobiiltelefoni kiirgusele on peaaegu 4x suurem kui täiskasvanul.

Hardell selgitas, et olemasolevad andmed näitavad, et riski realiseerumiseks on vaja pikaajalist mobiilitelfoni kasutamist. Paari aastaga ei ole veel midagi näha, kuid ajuvähk areneb kümne aasta ja pikema perioodi jooksul. Statistiline seos on leitud ajuvähi paiknemise ja kummal poolel pead inimene mobiiltelefoni kasutas.

Hardell väljendas muret jällegi noorte osas: ajuvähi risk on suurem neil, kes alustasid mobiiltelefoniga enne 20-aastaseks saamist. Samas, kui inimene alustas mobiiltelefoni kasutamist pärast 20-eluaastat, ei olnud risk nii kõrge. Kuid siiski tuvastati märkimisväärselt kõrgem risk viimasel grupil võrreldes nendega, kes mobiiltelefoni ei kasutanud. Järeldati, et mida noorem organism, seda tundlikum ajuvähi saamise suhtes.

Umbes samad tulemused kehtisid ka DECT telefoni kohta, so traadita tavatelefon.

Pikemalt sel teemal videopostituses. Klõpsi alloleval aknal.

Rubriigid: elektromagnetväljad. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga