WIFI-ruuteri ja sülearvuti raadiosageduslik elektromagnetväli

Mikko Ahoneni ja Tarmo Koppeli artikkel “Mobiilne õppimine ja terviseriskide haldamine pulseeriva mikrolainetehnoloogia puhul” sai sooja vastuvõtu ja tunnustuse osaliseks Helsinkis 16-18.10.2012 toimunud 11ndal Mobiilse ja Kontekstilise Õppimise Maailmakonverentsil. Konverentsi programmikomitee juht Marcus Specht nimetas ettekannet konverentsil eriti oluliseks, märkides ära, et mobiilsete õpilahenduste hangete läbiviimisel, tuleb arvestada ka terviseküsimustega. Uurimuse esitas konverentsil Mikko Ahonen (Tampere Ülikool).

Uuring oli eesmärgiga mõõta raadiosageduslike WIFI-võrkude võimsused tegelikus kasutuskeskkonnas. Mõõdetavateks seadmeteks olid raadiosageduslikke(WIFI)elektromagnetvälju tekitavad seadmed: 1) WIFI-ruuterid ja 2) sülearvutid. Mõõtmistulemused aitavad hinnata, milline on ekspositsioon nende seadmete kasutajatele, aga ka seadmete mõjualas viibivatele isikutele.

Joonis. WIFI-ruuteri tekitatav raadiosageduslik elektromagnetväli. Mõõtmistulemused on viie ruuteri (eri tüübid) peale keskmised.

Joonis. Sülearvuti (laptopi) WIFI-antenni tekitatav raadiosageduslik elektromagnetväli on 20cm kaugusel antennist kaks korda nõrgem kui WIFI-ruuteril. Mõõtmistulemused on viie sülearvuti (eri tüübid) peale keskmised.

Autorid tõdevad, et mõõdetud WIFI-väljade võimsustihedused on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega, jäädes kõvasti allapoole kehtestatud piirnormidele. ELi direktiiv 1999/519/EC kehtestab referentstasemeks 10W/m² (so 10 000mW/m²) RMS.

Samas, autorid tõdevad, et kuna piirnormid võtavad arvesse vaid raadiosageduslike elektromagnetväljade poolt tekitatavat termoefekti, siis on arvestamata viimasel ajal avastatud uued bioloogilised mõjumehhanismid. Seega, isegi kui WIFI-seadmed jäävad piirnormide sisse, ei saa välistada muid tervisemõjusid.

Mikrolainete kahjulikke tervisemõjusid on tuvastatud juba aastakümneid tagasi. 1970ndatel diagnoosisid nõukogude arstid mikrolaine sündroomi, millega iseloomustati mikrolainete mõjul nõrgenenud inimese immuunsüsteemi. Mikrolained käivad samuti raadiosageduslike lainete alla.

Viimastel aastatel rohkelt viidatud uurimuste kogumik on BioInitiative Raport (2007), mis soovitab, võttes arvesse uurimuste poolt tuvastatud bioloogilisi mõjusid, uueks piirnormiks seada 1mW/m². Uute piirnormide vajadust põhjendatakse loomkatsete tulemustega, mis näitavad kroonilisest ekspositsioonist põhjustatud kahjulikke mõjusid tasemetel alla 10mW/m².

Mainides uuemaid uurimusi, näiteks on leitud 6,8mW/m² tasemel WIFI-kiirgus sülearvutitest pärssivat inimese sperma elujõulisust ning suurenenud DNA-ahelate katkemisi (Avedano jt 2011). Sama mõju (reproduktiivorganitele) on täheldatud ka loomkatsetel.

Uute piirnormide kehtestamist ELi tasemel tuleb veel aga oodata, sest mitmete bioloogiliste mõjude katsete korratavus on kehva; ka ei ole üheselt aktsepteeritavat füsioloogilist või patogeenset mehhanismi, mis seletaks need mõjud. Vaja on lisauurimusi, et mõista raadiosageduslike- ja mikrolainete mõjumehhansime bioloogilistele süsteemidele (st ennekõike inimesele).

Seetõttu on ka Euroopa institutsioonid soovitanud järgida ettevaatlikkuse printsiipi ning minimeerida ekspositsiooni elektromagnetväljadele seal kus võimalik. Eriti aga rõhutatakse vajadust kaitsta lapsi, sest teaduslik pagas leitakse olevat piisav, et hetkel kasutusel olevad WIFI ja mobiilside elektromagnetväljad mõjuvad neile kahjulikult (Euroopa Nõukogu komitee 2011).

Autorite soovitatud põhimõtted ohutute õpikeskkondade loomiseks haridusasutustes:

• Hoida distantsi: asetada kiirgavad WIFI-seadmed eemale õppuri peast ja kehast;
• Minimeerida ekspositsiooniaeg: õpperuumidesse mitte paigaldada tugijaamu, ruutereid;
• Vältida pidevat andmeedastust, eelistada sünkroniseerimislahendusi, off-line teenuseid.
• Ühendus alati, igalpool ei ole vajalik. Lülita WIFI välja, kui seda ei vaja.
• WIFI leviala ainult selleks määratud aladele. Vähendada WIFI-ruuterite saatevõimsust.

Konverentsijärgselt on autoreid innustatud teemat edasi arendama ning esitatud kutseid samal teemal järgmisteks konverentsiettekanneteks ja publikatsioonideks.

Konverentsi organiseerijad: