Selle ajaveebi autor Tarmo Koppel tutvustas uut tüüpi sisevalgustussüsteemi Riia Tehnikaülikooli 53ndal Teaduskonverentsil ja Maailma Inseneride 1. kongressil Riias 10-12.10.12. Uus dünaamilise sisevalgustuse süsteem on mõeldud põhjala inimeste töösuutlikkuse tõstmiseks. Ettekanne leidis tunnustamist ja poolehoidu teiste töökeskkonnateadlaste seas.
Kaasaegne valgustusteadus nimetab parimat võimalikku sisevalgustust “dünaamiliseks valgustuseks”. Teisisõnu ei ole tegemist tüüpilise valgustussüsteemiga, mis tööpäeva alguses lülitakse sisse ja tööpäeva lõpus välja. Dünaamiline valgustus on valgustus muutlikku karakteristikaga tööpäeva jooksul. Muutuvad kolm parameetrit:
|
|
|
|
Koppeli poolt lisatud geograafiline parameeter seob need muutused geograafilise laiuskraadiga. See täiendus dünaamilise valgustuse kontseptsioonis võtab arvesse ka asjaolu, et inimesed erinevates laiuskraadidel, on kohanenud erineva valguskarakteristikaga.
Fotobioloogia – teadus, mis uurib valgustuse mõju iniemesele – on leidnud valgusel olevat tähtsa mõju inimese enesetundele ja töövõimele. Parim lahendus on loomulik päevavalgus ja kehveim lahendus on staatiline tehislik valgus. Loogika seisneb selles, et inimene on arenenud miljonite aastate jooksul loodusliku päikesevalguse all, ja seega kõige enam kohanenud seda tüüpi valgusega.
Enamgi veel – mõni aasta tagasi avastatud uus fotoretseptor inimsilmas, seletab et valgusel on ka tähtis roll reguleerimaks inimese bioloogilist kella. Valgus annab teada kehale, millal hommik ja millal õhtu – vastavalt mobiliseerub ka keha. Samuti teatab valgus organismile aastaaja, et keha saaks kohaneda klimaatilistele tingimustele sellel laiuskraadil. Kui see bioloogiline kell saab vale signaali, näiteks puudulikust sisevalgustusest, võib see sassi ajada ka bioloogilised tsüklid, mis sätivad paika, mis ajal on inimene kõige reipam ja millal vajab puhkust. Ööpäevarütmil on palju laiem mõju kui alguses arvata, omades kehale ka füsioloogilist ja käitumuslikku mõju, reguleerides une- ja ärkvelolekutsüklit, tähelepanuvõimet, töösuutlikkust, kehatemperatuuri, hormoonidetootlikkust jm.
Samuti omab valgus rolli organismi immuunsüsteemi käitamises.
Fotobioloogid väljendavad olukorda, kus inimene ei saa kätte täiel määral valguse kõiki häid omadusi kui “alavalgustatust” (ing.k malillumination), mida võrreldakse kroonilise väsimuse sündroomiga.
Koppeli artikli uurimus selgitas välja valguse spektri ja värvustemperatuuri tasemed, mille ulatuses need parameetrid peaksid muutuma päeva ja aasta jooksul, Eesti laiuskraadil. Seega võimaldab artiklis esitatud määrade üleviimine sisevalgustusele jäljendada päikesevalgust parimal moel, Eesti töökohtade jaoks.
| Üldiselt on ettekirjutused sellise ergonoomilise valgustussüsteemi jaoks järgnevad. |
| Muutus päeva jooksul, värvustemperatuur on: – hommikul kollakam, – keskpäeval sinakam ja – õhtul tumekollakam. |
| Muutus aasta jooksul, päeva kõrgeim värvustemperatuur on: – talvel on kollakam, – suvel sinakam. |
Joonis. Aasta igale kalendripäevale on omane kindel valguse värvustemperatuuri dünaamika: sõltuvalt aastaajast saavutab keskpäevaks valgus erineva värvustemperatuuri tipu. Sisevalgustus peaks seda järgima, et olla inimesele bioloogiliselt kõige sobivam.
Lisaks värvustemperatuurile on vajalik päikesevalgusele võimalikult lähedase spektri saavutamine. Tänapäeva enimkasutatud valgustite (säästupirnid, päevavalguslambid) suureks puuduseks on katkendlik spekter erinevalt päikesevalguse täisspektrist. Sellised puuduliku spektriga valgustid jätavad küll inimsilmale mulje valgest valgusest, kuid tegelikult on tegemist vaid pseudovalge valgusega. Pseudovalgega jäetakse inimsilmale petlik mulje valgest valgusest, kuid tegelikult on sellisest valgusest puudu enamus päikesevalguse lainepikkusi. Saada kätte lai valik valguse erinevaid lainepikkusi on vajalik organismi bioloogiliste protsesside stimuleerimiseks, ütleb fotobioloogia.
Praktilised lahendused käsitletud sisevalgustussüsteemi koostamiseks, kuuluvad mõne järgmise uurimuse koosseisu.
