Ajakirja Mutation Research/Reviews in Mutation Research 2019.a. Juuli-Septembri numbris on Dimitris J.Panagopoulos’e ülevaateartikkel varasematest uuringutest elektromagnetväljade põhjustatud DNA kahjustustest. Panagopoulos analüüsib paljusid varasemaid uuringuid, viib need kokku ja võrdleb kuue erineva elektromagnetväljatüübi poolt põhjustatud DNA fragmentatsiooni (DNA ahelate katkemine). Elektromagnetväljatüübid on sellised, millega inimesed kokku puutuvad igapäevaelus.
Meta-uuringust selgub, et mobiiltelefonikiirgus on palju ohtlikum DNAle kui vooluvõrgu magnetväli. Samas ka vooluvõrgu magnetvälja poolt tekitatud kahju oli kaks või enam korda suurem kui kontrollgrupil. Vooluvõrgu magnetväli, mis on madalsageduslik, tekitavad elektriliinid ning kõik elektriseadmed, mis on vooluvõrku ühendatud. Mobiiltelefonikiirgus on aga kõrgsageduslik elektromagnetväli.
Uuringuga leiti, et mobiiltelefonikiirgus on oluliselt palju enam bioaktiivne (lõhub rohkem DNAd), seda isegi lühema kokkupuuteaja jooksul. Veelgi enam, need olid palju enam kahjulikud, kui muud testitud tsütotoksilised mõjud nagu teatud kemikaalid, nälgimine, dehüdratsioon (vedelikukadu).
Mobiiltelefonikiirguse ohtlikuma bioaktiivse mõju põhjuseks peetakse polariseeritud signaali väga suures variaabluses, peamiselt ettearvamatute intensiivsuste muutuste tõttu.
DNA kahjustusi peetakse üheks ohtlikumaks elektromagnetväljade poolt põhjustatud bioloogilisteks mõjudeks, sest sellest tulenevad mitmed tõsised tervisehädad: vähkkasvaja, neurodegeneratiivsed haigused, reproduktiivvõimekuse langus jne.
Autor tõdeb, et paljud varasemad uuringud on ebaadekvaatselt läbi viidud, sest elektromagnetväljaga kokkupuuted pole hinnatud mõõtmiste teel, vaid tuletatud kaudselt. Kui kokkupuutetingimusi osatakse täpsemini hinnata, tulevad uuringutes palju enam esile ka eelkirjeldatud mõjud.
Viited
Panagopoulos, D. J. (2019). Comparing DNA damage induced by mobile telephony and other types of man-made electromagnetic fields. Mutation Research/Reviews in Mutation Research.
