Kuidas kodus/tööl vähendada elektromagnetvälju

Konsulteerides inimesi, tuleb tihti selgitada, mida saab ise ette võtta selleks, et neid elektromagnetvälju vähem oleks. Siin ajaveebis on avatud eraldi leht “Nõuanded“, kuhu sellelaadsed soovitused kirja pandud. Nõuanded on esitatud ülevaatlikult ja lühidalt. Kes tunneb rohkem huvi konkreetse soovituse kohta, tasub siis veebis edasi uurida või konsulteerida ajaveebi autoriga.

Nõuanded on rakendatavad nii kodu- kui töökohale.
Oodatud on ka tagasiside – mil moel ühe või teise soovituse rakendamine efekti andis.

Nõuannete leht leiab jooksvalt täiendamist, tulevikus ka piltjuhenditega – tasub taas külastada.

Nõuanded.

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Minimaalselt 30min päikesevalgust päevas

Päikesevalgus on inimese füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Inimese evolutsioon on sündinud päikesevalguse all ning seda tüüpi valgusega on ta kõige paremini kohanenud.

Valgusspekter
Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt. See kehtib ka loomade ja taimede kohta. Valguse tugevusest ja sagedusest (värvist) sõltub, mil moel see mõjub kehale.

Näiteks hõõglamp toodab kollaka varjundiga valgust, mis ei ole täisspekter.
Full-spectrum valgustid üritavad tehniliselt jäljendada päikesevalgust, kuid suudavad vaid 1/12 määral taasluua päikesevalgust.

Valgus siseneb kehasse läbi silmade
Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. 2% siseneb läbi naha. Seega saab päikesevalgust omastada ka varjus olles – lõõmava Päikese käes viibimine ei ole vajalik. Kuid sellegipoolest viibida tuleb õues.

Tehisvalgustus
Ekslikult võib jääda arusaam, et kui hoones on palju aknaid, on inimene piisava loomuliku valgusega kindlustatud. Aknaklaas aga filtreerib välja UV-osa valgusspektrist. UV-valgus on aga tervise seisukohalt kõige tähtsam komponent valgusest.
Parim lahendus siseruumidesse, on luua päikesevalgusele võimalikult lähedane valgus. Kõige sobimatumad on aga kollaka värvustooniga pirnid. Samuti tasub vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe neis ruumides, kus pikemalt viibitakse.

Päikesevalguse terviserakendusi
Enne antibiootikumide tulekut oli päikesevalgus üldiselt tunnustatud ravivõte. Sellega raviti infektsioone, astma, haavandeid, mumpsi jm hädasid.
Päikesevalguse efekt kehas kestab u 48t, seega tuleb täiendada seda varu igapäevaselt.

Puudulik päikesevalgus
Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress. Näiteks talveperioodil langeb inimeste immuunsüsteem, viljakus, üleüldine tervis, kasvab väsimus. Ülesannetega ei tulda hästi toime ning instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega.

Kehv valgustus põhjustab disharmooniat ka inimese ööpäevarütmi tajus. Tulemuseks on päevasel ajal väsimus, uimasus jms nähud; öisel ajal võib aga probleeme olla uinumisega. Ööpäevarütm on hormoniaalselt inimesel reguleeritud melatoniini tootmisegaöösel ja seratoniini tootmisega päeval. Et organism aru saaks – on päev – vajab ta piisavalt valgust, mis läbi silmade stimuleerivad hüpotalamuse tööd.

Päikesevalguse infrapuna efekt
Mainitud sai ultraviolet(UV)valgust. Teise otsa, inimese nägemisulatusest välja jääb infrapunavalgus kaasneb samuti päikesevalgusega. See on sisuliselt soojuskiirgus. Kauginfrapuna sagedused on meile tuttavad infrapuna sauna näol. Kauginfrapunasageudstel on väga hea omadus kehast mürkide väljutamiseks.

Kui palju päikesevalgust on vaja?
Minimaalselt 30min päevas päikesevalgust tagab selle, et keha süsteemid tulevad omadega kuidagi toime. Ideaalselt aga peaks päikesevalgust saama 2t päevas.

Mis teha, kui päikesevalgust siiski ei saa
Ekvivalentne 30min päikesevalgusega on 6t kunstlikku full-spectrum valgust on. Full-spectrum lampide kasutamine võimaldab sel moel asendada päikesevalguse teatud määral.
Kaasaegsetest tehnilistest lahendustest on üks parimaid viise täisspekter tehisvalguse loomiseks uued peened T8 full-spectrum päevavalguslambid. Nendel on ka varasema põlvkonna päevavalguslampidest (T12) vähem värelust (tänu kõrgsageduslikule ballastile) ja väiksem elektromagnetiline kiirgustase.

Biokeemilise abinõuna on viimasel ajal rohkelt populaarsust kogunud D-vitamiin. See on abivahend vähese päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui päikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini võtmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin võib sel moel pärssida või välja lülitada organismi enda D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin nõrgendab keha enda võimet vitamiine toota.

Parim, mis inimene oma tervise nimel teha saab, on hoida oma immuunsüsteem üleval. Läbi valguse saab seda teha neljal eri moel:
* päevas viibida vähemalt 30min õues päikesevalguse käes (soovitavalt 2t);
* siseruumides võtta kasutusele täisspekter valgustus (seda vähemalt 6t päevas = 30 min päikesevalgust);
* infrapunasauna kasutamine (kauginfrapuna valguse ehk soojuskiirguse käes poorid avanevad ning mürgid väljuvad kehast);
* LED-valgusteraapiaseadmed (kodukasutuses) tugevdavad valgevereliblesid ja parandavad vereringlust.
Valides targalt õiget tüüpi valguse ja rakendades selle oma tervise nimel saab paremini hakkama ka paljude muude stressoritega, mis tänapäeva elukeskkonnas tervist ohustavad.

Lisakonsultatsiooni tervisliku valgustussüsteemi kujundamisel artikli autorilt.

Viited
Libermann, J. Light-Medicine of the future, 1991
Olszewski, D. The Science of light-interview, 2010
Ott, J. Health and Light, 1973

Minimaalselt 30min päikesevalgust päevas 

Päikesevalgus on inimese füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Inimese evolutsioon on sündinud

päikesevalguse all ning seda tüüpi valgusega on ta kõige paremini kohanenud.

Valgusspekter
Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja

tervelt. See kehtib ka loomade ja taimede kohta. Valguse tugevusest ja sagedusest (värvist) sõltub, mil moel

see mõjub kehale.
Näiteks hõõglamp toodab kollaka varjundiga valgust, mis ei ole täisspekter.
Full-spectrum valgustid üritavad tehniliselt jäljendada päikesevalgust, kuid suudavad vaid 1/12 määral taasluua

päikesevalgust.

Valgus siseneb kehasse läbi silmade
Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. 2% siseneb läbi naha. Seega saab päikesevalgust

omastada ka varjus olles – lõõmava Päikese käes viibimine ei ole vajalik. Kuid sellegipoolest viibida tuleb

õues.

Tehisvalgustus
Ekslikult võib jääda arusaam, et kui hoones on palju aknaid, on inimene piisava loomuliku valgusega

kindlustatud. Aknaklaas aga filtreerib välja UV-osa valgusspektrist. UV-valgus on aga tervise seisukohalt kõige

tähtsam komponent valgusest.
Parim lahendus siseruumidesse, on luua päikesevalgusele võimalikult lähedane valgus. Kõige sobimatumad on aga

kollaka värvustooniga pirnid. Samuti tasub vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe neis ruumides, kus pikemalt

viibitakse.

Päikesevalguse terviserakendused
Enne antibiootikumide tulekut oli päikesevalgus üldiselt tunnustatud ravivõte. Sellega raviti infektsioone,

astma, haavandeid, mumpsi jm hädasid.
Päikesevalguse efekt kehas kestab u 48t, seega tuleb täiendada seda varu igapäevaselt.

Puudulik päikesevalgus
Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress.

Näiteks talveperioodil langeb inimeste immuunsüsteem, viljakus, üleüldine tervis, kasvab väsimus. Ülesannetega

ei tulda hästi toime ning instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja

suhkrurikaste toitudega.

Päikesevalguse infrapuna efekt
Mainitud sai ultraviolet(UV)valgust. Teise otsa, inimese nägemisulatusest välja jääb infrapunavalgus kaasneb

samuti päikesevalgusega. See on sisuliselt soojuskiirgus. Kauginfrapuna sagedused on meile tuttavad infrapuna

sauna näol. Kauginfrapunasageudstel on väga hea omadus kehast mürkide väljutamiseks.

Kui palju päikesevalgust on vaja
Minimaalselt 30min päevas päikesevalgust tagab selle, et keha süsteemid tulevad omadega kuidagi toime.

Ideaalselt aga peaks päikesevalgust saama 2t päevas.

Abinõud, kui päikesevalgust ei saa
Ekvivalentne 30min päikesevalgusega on 6t kunstlikku full-spectrum valgust on. Full-spectrum lampide kasutamine

võimaldab sel moel asendada päikesevalguse teatud määral.
Kaasaegsetest tehnilistest lahendustest on üks parimaid viise täisspekter tehisvalguse loomiseks uued peened T8

full-spectrum päevavalguslambid. Nendel on ka varasema põlvkonna päevavalguslampidest (T12) vähem värelust

(tänu kõrgsageduslikule ballastile) ja väiksem elektromagnetiline kiirgustase.

Biokeemilise abinõuna on viimasel ajal rohkelt populaarsust kogunud D-vitamiin. See on abivahend vähese

päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui päikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini

võtmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin võib sel moel pärssida või välja lülitada organismi enda

D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin nõrgendab keha enda võimet vitamiine toota.

Parim, mis inimene oma tervise nimel teha saab, on hoida oma immuunsüsteem üleval. Läbi valguse saab seda teha

neljal eri moel:
* päevas viibida vähemalt 30min õues päikesevalguse käes (soovitavalt 2t);
* siseruumides võtta kasutusele täisspekter valgustus (seda vähemalt 6t päevas = 30 min päikesevalgust);
* infrapunasauna kasutamine (kauginfrapuna valguse ehk soojuskiirguse käes poorid avanevad ning mürgid väljuvad

kehast);
* LED-valgusteraapiaseadmed (kodukasutuses) tugevdavad valgevereliblesid ja parandavad vereringlust.
Valides targalt õiget tüüpi valguse ja rakendades selle oma tervise nimel saab paremini hakkama ka paljude

muude stressoritega, mis tänapäeva elukeskkonnas tervist ohustavad.

Lisakonsultatsiooni tervisliku valgustussüsteemi kujundamisel artikli autorilt.

Rubriigid: valgus ja valgustus | 5 kommentaari

Elektromagnetväljad üldises stressiämbris

Kaasaja tehnogeenses elukeskkonnas ümbritsevad elektromagnetväljad (EMV) meid kõikjal ja nende allikate suhtes, mis ei ole meie seadmed, ei saa me muud ette võtta, kui sealt kohast ära minna. Samas kodu- või töökoha vahetus pole kõige lihtsam. Sestap, seal kus võimalik – kodus ja töökohal – tasub kasutada lahendusi, mis on elektromagnetiliselt emissioonilt kõige nõrgemad.

EMVde mõju võiks hinnata osaliselt kumuleeruvaks. Päevast päeva teatud tüüpi EMVde mõjualas viibimine võib pika peale oma lõivu võtta füüsilise või vaimse tervise arvelt. Bioloogilisi muutusi selgitanud teadusuuringud annavad vastukäivat infot – ühed ütlevad et mõju on olemas ning teised lükkavad selle ümber. Eeldatavalt ilmnevad mõjud vaimsele tervisele aga kiiremini, kui füüsisele. Võimalik, et organism kogebki EMVde mõjusid peamiselt enesetunde tasemel, sest füüsiliseks hädaks ei jõua need kujuneda – immuunsüsteem lahendab olukorra ennem ära. Seega võib kroonilise väsimuse, peavalude jms põhjuseid otsida elektromagnetväljadest, isegi kui märgatavaid füsioloogilisi muutusi ei ilmne.

Konkreetse füüsilise või vaimse probleemi, näiteks peavalu ja elektromagnetväljade vahel seost luua pole lihtne. Inimene puutub päeva jooksul kokku paljude keskkonnateguritega, samuti sotsiaalsed, tööalased, perekondlikud jm tegurid. Kõik need võivad soodustada või pärssida selle terviseprobleemi realiseerumist.

Seega elektromagnetväljadele ei saa lihtsalt otsida konkreetset füsioloogilist tagajärge (seni on tunnistatud termoefekti ja närvistimulatsiooni), vaid see panustab üleüldisse vaimse ja kehalise stressi kuhjumisse, kuni üks kord “ämber” täis saab. Selliselt on EMVde mõju inimestele erinev – sõltuvalt eelsoodumustest ja nõrkadest kohtadest – mis kellelgi välja lööb. See teeb ka arstide töö raskeks – stressilaadsele tervisehädale otsest seost luua elektromagnetväljadega ei ole selliselt võimalik.

Eeltoodud põhjusel annavad ka elektromagnetväljade teadusuurimused erinevaid tulemusi. Seetõttu on suur väljakutse luua otsest seost elektromagnetväljade ja stressisümptomitega. Kaastegureid on liiga palju, et määrata, milline tegur põhjustab millist sümptomit.

Joonis. keskkonnastressorite koosmõju ja „stressiämbri” täitumine

American Institute of Stress (AIS) nimetab stressi terviseprobleemiks NR1. AISi stressisümptomite nimekirjast on alljärgnevalt näitlikustamiseks esitatud need sümptomid, mille seost elektromagnetväljadega on uuritud Essexi Ülikoolis.

  • sagedased peavalud;
  • värinad (ülekeha või huuled, käed);
  • seljavalud, lihaskrambid;
  • nõrkushood, peapööritus;
  • kuumahood, higistamine;
  • külmad või higised käed, jalad;
  • kuiv suu, neelamisprobleemid;
  • sagedased külmetamised, nakkushaigused, haavandid;
  • lööve, sügelus, nõgestõbi;
  • seletamatud sagedad allergiahood;
  • kõrvetised, kõhuvalu, iiveldus;
  • liigsed röhatused, kõhupuhitus;
  • paanikahood;
  • valu rinnus, süda peksab;
  • vähenenud seksuaalsus ja potentsivõime;
  • liigne ärevus, muretsemine, süütunne, närvilisus;
  • suurenenud viha, frustratsioon, vaenulikkus;
  • depressioon, sagedased meeleheitehood;
  • suurenenud või vähenenud söögiisu;
  • unetus,  luupainajad;
  • keskendumisraskused;
  • õppimisraskused – õpitu ei jää meelde;
  • liigne unustamine, orienteerumisvõime langus;
  • seletamatu ülekoormustunne;
  • suurenenud ärrituvus väikeste asjade suhtes;
  • vähenenud töövõime;
  • pidev väsimustunne, nõrkus.

Toodud nimekiri iseloomustab, et stress võib omada mõju nii emotsioonidele, meeleolule ja käitumisele kui tervisele. Samaväärselt tuleb tähelepanu osutada stressi põhjustatud füsioloogilistele muutustele.

Joonis. Füsioloogilised sümptomid, mis kõige enam stressist tingitud. Allikas: American Institute of Stress

Viited:
American Institute of Stress, http://www.stress.org
Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Selle ajaveebi eesmärk

Selle ajaveebi eesmärk on edastada teadmisi elektromagnetväljade, valgustuse ja müra kohta – läbi ergonoomilise aspekti.

Internetis võib leida palju informatsiooni mobiiltelefonide ja teiste elektroonikaseadmete ohtlikkuse või ohutuse kohta. Huvigruppe on mitmeid ning neil kõigil omad huvid. Näiteks tööstus loomulikult soovib, et nende toodetavad seadmed näiksid võimalikult ohutud. Sellest tulenevalt on rahastatud ka teadusuurimusi, et need läheneksid uurimisküsimusele sellest vaatenurgast, mis tõestaks nende seadmete ohutust.
Mõned aga kipuvad elektromagnetväljade ohtu teinekord üle tähtsustama ning paanikat külvama sinna, kus selleks pole põhjust. Jällegi on põhjuseks valdkonna mittetundmine või omakasupüüdlikud huvid.

Selliste seisukohtade paljususes ei pruugi lihtne inimene orienteeruda – kelle juttu siis uskuda.

See Ajaveeb esitab analüüsitud ja tasakaalustatud informatsiooni nende keskkonnategurite kohta. Toome esile unustatud vana ning jälgime, mida uut avastatud. Esitatakse erinevaid seisukohti, millele siis ajaveebi autor lisab oma hinnangu ja arvamuse.

Oma elektromagnetväljade uurimistöös puutub autor kokku paljude avastuste ja tõdemustega, mida igaühel tasub teada – et kujundada oma töö- ja elukeskkond selliselt, et see tervist ei kahjustaks, vaid hoopis seda toetaks. See on peamine mõte selle ajaveebi tegemisel – jagada neid teadmisi.

Kirjatööd lähenevad teemadele inimlikust aspektist – “mida mina peaksin teadma neist asjadest ning kuidas end kaitsta”.

Rubriigid: elektromagnetväljad | Sildid: | Kommenteeri