Minimaalselt 30min päikesevalgust päevas

Päikesevalgus on inimese füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Inimese evolutsioon on sündinud päikesevalguse all ning seda tüüpi valgusega on ta kõige paremini kohanenud.

Valgusspekter
Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt. See kehtib ka loomade ja taimede kohta. Valguse tugevusest ja sagedusest (värvist) sõltub, mil moel see mõjub kehale.

Näiteks hõõglamp toodab kollaka varjundiga valgust, mis ei ole täisspekter.
Full-spectrum valgustid üritavad tehniliselt jäljendada päikesevalgust, kuid suudavad vaid 1/12 määral taasluua päikesevalgust.

Valgus siseneb kehasse läbi silmade
Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. 2% siseneb läbi naha. Seega saab päikesevalgust omastada ka varjus olles – lõõmava Päikese käes viibimine ei ole vajalik. Kuid sellegipoolest viibida tuleb õues.

Tehisvalgustus
Ekslikult võib jääda arusaam, et kui hoones on palju aknaid, on inimene piisava loomuliku valgusega kindlustatud. Aknaklaas aga filtreerib välja UV-osa valgusspektrist. UV-valgus on aga tervise seisukohalt kõige tähtsam komponent valgusest.
Parim lahendus siseruumidesse, on luua päikesevalgusele võimalikult lähedane valgus. Kõige sobimatumad on aga kollaka värvustooniga pirnid. Samuti tasub vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe neis ruumides, kus pikemalt viibitakse.

Päikesevalguse terviserakendusi
Enne antibiootikumide tulekut oli päikesevalgus üldiselt tunnustatud ravivõte. Sellega raviti infektsioone, astma, haavandeid, mumpsi jm hädasid.
Päikesevalguse efekt kehas kestab u 48t, seega tuleb täiendada seda varu igapäevaselt.

Puudulik päikesevalgus
Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress. Näiteks talveperioodil langeb inimeste immuunsüsteem, viljakus, üleüldine tervis, kasvab väsimus. Ülesannetega ei tulda hästi toime ning instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega.

Kehv valgustus põhjustab disharmooniat ka inimese ööpäevarütmi tajus. Tulemuseks on päevasel ajal väsimus, uimasus jms nähud; öisel ajal võib aga probleeme olla uinumisega. Ööpäevarütm on hormoniaalselt inimesel reguleeritud melatoniini tootmisegaöösel ja seratoniini tootmisega päeval. Et organism aru saaks – on päev – vajab ta piisavalt valgust, mis läbi silmade stimuleerivad hüpotalamuse tööd.

Päikesevalguse infrapuna efekt
Mainitud sai ultraviolet(UV)valgust. Teise otsa, inimese nägemisulatusest välja jääb infrapunavalgus kaasneb samuti päikesevalgusega. See on sisuliselt soojuskiirgus. Kauginfrapuna sagedused on meile tuttavad infrapuna sauna näol. Kauginfrapunasageudstel on väga hea omadus kehast mürkide väljutamiseks.

Kui palju päikesevalgust on vaja?
Minimaalselt 30min päevas päikesevalgust tagab selle, et keha süsteemid tulevad omadega kuidagi toime. Ideaalselt aga peaks päikesevalgust saama 2t päevas.

Mis teha, kui päikesevalgust siiski ei saa
Ekvivalentne 30min päikesevalgusega on 6t kunstlikku full-spectrum valgust on. Full-spectrum lampide kasutamine võimaldab sel moel asendada päikesevalguse teatud määral.
Kaasaegsetest tehnilistest lahendustest on üks parimaid viise täisspekter tehisvalguse loomiseks uued peened T8 full-spectrum päevavalguslambid. Nendel on ka varasema põlvkonna päevavalguslampidest (T12) vähem värelust (tänu kõrgsageduslikule ballastile) ja väiksem elektromagnetiline kiirgustase.

Biokeemilise abinõuna on viimasel ajal rohkelt populaarsust kogunud D-vitamiin. See on abivahend vähese päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui päikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini võtmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin võib sel moel pärssida või välja lülitada organismi enda D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin nõrgendab keha enda võimet vitamiine toota.

Parim, mis inimene oma tervise nimel teha saab, on hoida oma immuunsüsteem üleval. Läbi valguse saab seda teha neljal eri moel:
* päevas viibida vähemalt 30min õues päikesevalguse käes (soovitavalt 2t);
* siseruumides võtta kasutusele täisspekter valgustus (seda vähemalt 6t päevas = 30 min päikesevalgust);
* infrapunasauna kasutamine (kauginfrapuna valguse ehk soojuskiirguse käes poorid avanevad ning mürgid väljuvad kehast);
* LED-valgusteraapiaseadmed (kodukasutuses) tugevdavad valgevereliblesid ja parandavad vereringlust.
Valides targalt õiget tüüpi valguse ja rakendades selle oma tervise nimel saab paremini hakkama ka paljude muude stressoritega, mis tänapäeva elukeskkonnas tervist ohustavad.

Lisakonsultatsiooni tervisliku valgustussüsteemi kujundamisel artikli autorilt.

Viited
Libermann, J. Light-Medicine of the future, 1991
Olszewski, D. The Science of light-interview, 2010
Ott, J. Health and Light, 1973

Minimaalselt 30min päikesevalgust päevas 

Päikesevalgus on inimese füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Inimese evolutsioon on sündinud

päikesevalguse all ning seda tüüpi valgusega on ta kõige paremini kohanenud.

Valgusspekter
Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja

tervelt. See kehtib ka loomade ja taimede kohta. Valguse tugevusest ja sagedusest (värvist) sõltub, mil moel

see mõjub kehale.
Näiteks hõõglamp toodab kollaka varjundiga valgust, mis ei ole täisspekter.
Full-spectrum valgustid üritavad tehniliselt jäljendada päikesevalgust, kuid suudavad vaid 1/12 määral taasluua

päikesevalgust.

Valgus siseneb kehasse läbi silmade
Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. 2% siseneb läbi naha. Seega saab päikesevalgust

omastada ka varjus olles – lõõmava Päikese käes viibimine ei ole vajalik. Kuid sellegipoolest viibida tuleb

õues.

Tehisvalgustus
Ekslikult võib jääda arusaam, et kui hoones on palju aknaid, on inimene piisava loomuliku valgusega

kindlustatud. Aknaklaas aga filtreerib välja UV-osa valgusspektrist. UV-valgus on aga tervise seisukohalt kõige

tähtsam komponent valgusest.
Parim lahendus siseruumidesse, on luua päikesevalgusele võimalikult lähedane valgus. Kõige sobimatumad on aga

kollaka värvustooniga pirnid. Samuti tasub vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe neis ruumides, kus pikemalt

viibitakse.

Päikesevalguse terviserakendused
Enne antibiootikumide tulekut oli päikesevalgus üldiselt tunnustatud ravivõte. Sellega raviti infektsioone,

astma, haavandeid, mumpsi jm hädasid.
Päikesevalguse efekt kehas kestab u 48t, seega tuleb täiendada seda varu igapäevaselt.

Puudulik päikesevalgus
Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress.

Näiteks talveperioodil langeb inimeste immuunsüsteem, viljakus, üleüldine tervis, kasvab väsimus. Ülesannetega

ei tulda hästi toime ning instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja

suhkrurikaste toitudega.

Päikesevalguse infrapuna efekt
Mainitud sai ultraviolet(UV)valgust. Teise otsa, inimese nägemisulatusest välja jääb infrapunavalgus kaasneb

samuti päikesevalgusega. See on sisuliselt soojuskiirgus. Kauginfrapuna sagedused on meile tuttavad infrapuna

sauna näol. Kauginfrapunasageudstel on väga hea omadus kehast mürkide väljutamiseks.

Kui palju päikesevalgust on vaja
Minimaalselt 30min päevas päikesevalgust tagab selle, et keha süsteemid tulevad omadega kuidagi toime.

Ideaalselt aga peaks päikesevalgust saama 2t päevas.

Abinõud, kui päikesevalgust ei saa
Ekvivalentne 30min päikesevalgusega on 6t kunstlikku full-spectrum valgust on. Full-spectrum lampide kasutamine

võimaldab sel moel asendada päikesevalguse teatud määral.
Kaasaegsetest tehnilistest lahendustest on üks parimaid viise täisspekter tehisvalguse loomiseks uued peened T8

full-spectrum päevavalguslambid. Nendel on ka varasema põlvkonna päevavalguslampidest (T12) vähem värelust

(tänu kõrgsageduslikule ballastile) ja väiksem elektromagnetiline kiirgustase.

Biokeemilise abinõuna on viimasel ajal rohkelt populaarsust kogunud D-vitamiin. See on abivahend vähese

päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui päikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini

võtmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin võib sel moel pärssida või välja lülitada organismi enda

D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin nõrgendab keha enda võimet vitamiine toota.

Parim, mis inimene oma tervise nimel teha saab, on hoida oma immuunsüsteem üleval. Läbi valguse saab seda teha

neljal eri moel:
* päevas viibida vähemalt 30min õues päikesevalguse käes (soovitavalt 2t);
* siseruumides võtta kasutusele täisspekter valgustus (seda vähemalt 6t päevas = 30 min päikesevalgust);
* infrapunasauna kasutamine (kauginfrapuna valguse ehk soojuskiirguse käes poorid avanevad ning mürgid väljuvad

kehast);
* LED-valgusteraapiaseadmed (kodukasutuses) tugevdavad valgevereliblesid ja parandavad vereringlust.
Valides targalt õiget tüüpi valguse ja rakendades selle oma tervise nimel saab paremini hakkama ka paljude

muude stressoritega, mis tänapäeva elukeskkonnas tervist ohustavad.

Lisakonsultatsiooni tervisliku valgustussüsteemi kujundamisel artikli autorilt.

Rubriigid: valgus ja valgustus. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

4 kommentaari postitusele Minimaalselt 30min päikesevalgust päevas

  1. mihkel kirjutab:

    kas T8 full-spectrum päevavalguslambid võiks sobida oma spektri poolest toataimede ja istikute kasvatamisel lisavalgustamiseks hämaramates ruumides?
    samas, kas inimest võiks turgutada, kui tavalistesse laelambipesadesse (näiteks pooltesse) keerata näiteks aiapoest ostetud taimevalgustuspirnid?

  2. Tarmo kirjutab:

    Tänan asjaliku küsimuse eest.
    Vastus eeldab fotosünteesi põhimõtetega tutvumist, mistõttu kirjutasin sel teemal eraldi postituse:
    Taimed vajavad kasvuks õige lainepikkusega valgust
    http://tarmo.koppel.ee/?p=395

  3. Mary kirjutab:

    Kas sokliga täisspekter pirne on otsarbekas soetada kodu kõikidesse lampidesse? Või on torukujulised efektiivsemad? Ja kas led-täisspektrit ka esineb?
    Milline on soodsaim variant koju?

  4. Pingback: Päevavalgus | Kehakeel

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga