{"id":84,"date":"2011-04-10T21:01:02","date_gmt":"2011-04-10T18:01:02","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=84"},"modified":"2019-05-29T21:43:19","modified_gmt":"2019-05-29T19:43:19","slug":"elektromagnetvaljad-uldises-stressiambris","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=84","title":{"rendered":"Elektromagnetv\u00e4ljad \u00fcldises stressi\u00e4mbris"},"content":{"rendered":"

Kaasaja tehnogeenses elukeskkonnas \u00fcmbritsevad elektromagnetv\u00e4ljad (EMV) meid k\u00f5ikjal ja nende allikate suhtes, mis ei ole meie seadmed, ei saa me muud ette v\u00f5tta, kui sealt kohast \u00e4ra minna. Samas kodu- v\u00f5i t\u00f6\u00f6koha vahetus pole k\u00f5ige lihtsam. Sestap, seal kus v\u00f5imalik – kodus ja t\u00f6\u00f6kohal – tasub kasutada lahendusi, mis on elektromagnetiliselt emissioonilt k\u00f5ige n\u00f5rgemad.<\/p>\n

EMVde m\u00f5ju v\u00f5iks hinnata osaliselt kumuleeruvaks<\/strong>. P\u00e4evast p\u00e4eva teatud t\u00fc\u00fcpi EMVde m\u00f5jualas viibimine v\u00f5ib pika peale oma l\u00f5ivu v\u00f5tta f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i vaimse tervise arvelt. Bioloogilisi muutusi selgitanud teadusuuringud annavad vastuk\u00e4ivat infot – \u00fched \u00fctlevad et m\u00f5ju on olemas ning teised l\u00fckkavad selle \u00fcmber. Eeldatavalt ilmnevad m\u00f5jud vaimsele tervisele aga kiiremini, kui f\u00fc\u00fcsisele. V\u00f5imalik, et organism kogebki EMVde m\u00f5jusid peamiselt enesetunde tasemel<\/strong>, sest f\u00fc\u00fcsiliseks h\u00e4daks ei j\u00f5ua need kujuneda – immuuns\u00fcsteem lahendab olukorra ennem \u00e4ra. Seega v\u00f5ib kroonilise v\u00e4simuse, peavalude jms p\u00f5hjuseid otsida elektromagnetv\u00e4ljadest, isegi kui m\u00e4rgatavaid f\u00fcsioloogilisi muutusi ei ilmne.<\/p>\n

Konkreetse f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i vaimse probleemi, n\u00e4iteks peavalu ja elektromagnetv\u00e4ljade vahel seost luua pole lihtne. Inimene puutub p\u00e4eva jooksul kokku paljude keskkonnateguritega<\/strong>, samuti sotsiaalsed, t\u00f6\u00f6alased, perekondlikud jm tegurid. K\u00f5ik need v\u00f5ivad soodustada v\u00f5i p\u00e4rssida selle terviseprobleemi realiseerumist.<\/p>\n

Seega elektromagnetv\u00e4ljadele ei saa lihtsalt otsida konkreetset f\u00fcsioloogilist tagaj\u00e4rge (seni on tunnistatud termoefekti ja n\u00e4rvistimulatsiooni), vaid see panustab \u00fcle\u00fcldisse vaimse ja kehalise stressi kuhjumisse, kuni \u00fcks kord “\u00e4mber” t\u00e4is saab. Selliselt on EMVde m\u00f5ju inimestele erinev<\/strong> – s\u00f5ltuvalt eelsoodumustest ja n\u00f5rkadest kohtadest \u2013 mis kellelgi v\u00e4lja l\u00f6\u00f6b. See teeb ka arstide t\u00f6\u00f6 raskeks \u2013 stressilaadsele terviseh\u00e4dale otsest seost luua elektromagnetv\u00e4ljadega ei ole selliselt v\u00f5imalik.<\/p>\n

Eeltoodud p\u00f5hjusel annavad ka elektromagnetv\u00e4ljade teadusuurimused erinevaid tulemusi. Seet\u00f5ttu on suur v\u00e4ljakutse luua otsest seost elektromagnetv\u00e4ljade ja stressis\u00fcmptomitega. Kaastegureid on liiga palju, et m\u00e4\u00e4rata, milline tegur p\u00f5hjustab millist s\u00fcmptomit.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis. keskkonnastressorite koosm\u00f5ju ja \u201estressi\u00e4mbri\u201d t\u00e4itumine<\/em><\/p>\n

American Institute of Stress<\/em> (AIS) nimetab stressi terviseprobleemiks NR1.<\/strong> AISi stressis\u00fcmptomite nimekirjast on allj\u00e4rgnevalt n\u00e4itlikustamiseks esitatud need s\u00fcmptomid, mille seost elektromagnetv\u00e4ljadega on uuritud Essexi \u00dclikoolis.<\/p>\n