{"id":756,"date":"2013-06-30T06:52:07","date_gmt":"2013-06-30T04:52:07","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=756"},"modified":"2014-02-18T13:03:00","modified_gmt":"2014-02-18T11:03:00","slug":"paremate-valgustustingimustega-kontoritootajatel-esineb-vahem-tervisehadasid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=756","title":{"rendered":"Paremate valgustustingimustega kontorit\u00f6\u00f6tajatel esineb v\u00e4hem terviseh\u00e4dasid"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a>K\u00e4esoleva ajaveebi autor Tarmo Koppel ja prof.Piia Tint esitasid k\u00e4esoleva uurimuse p\u00f5hjal ettekande rahvusvahelisel teaduskonverentsil ITELMS2013 (Leedus).<\/h6>\n

Et selgitada valgustuse v\u00f5imalikku rolli tervises\u00fcmptomite kujunemisel, t\u00f6\u00f6tasid nimetatud uurijad v\u00e4lja uue k\u00fcsitlusankeedi<\/strong>, mis h\u00f5lmas lisaks sisevalgustusele<\/strong> ka loomuliku valgustuse<\/strong> parameetreid. Arvestades asjaolu, et erinevad valgustingimused ning kogetud terviseh\u00e4dad \u00fcritati kokku viia vastajate endi raporteeritud info p\u00f5hjal (m\u00f5\u00f5tmisi ei teostatud), k\u00e4sitlesid k\u00fcsimused nii vastaja enda subjektivset rahulolu valgustustingimustega kui ka infot objektide\/esemete kohta t\u00f6\u00f6ruumides ja \u00f5ues, mis v\u00f5ivad valgust v\u00e4hendada v\u00f5i selle ebameeldivaid vorme tekitada (valguse r\u00e4igus peegeldustest).<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis. Loomuliku valgustuse tase ja kvaliteet t\u00f6\u00f6kohal s\u00f5ltub paljudest teguritest: p\u00e4ikesevalgust blokeerivad rajatised ja aknakatted, otsest pimestavat valgust hajutavate elementide kasutamine, p\u00e4ikesevalguse pimestav peegeldus metall- ja klaaspindadelt, t\u00f6\u00f6koha l\u00e4hedus aknale, akende suund ilmakaare suhtes jm.<\/h6>\n

Uuringus osales 518 inimest<\/strong> erinevatest Eesti \u00fclikoolidest (peamiselt \u00f5ppej\u00f5ud ja teised t\u00f6\u00f6tajad). Valim jagati anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus kuude r\u00fchma. Klassifitseerimine teostati kahe skaala baasil:
\n(I) need, kellel on adekvaatne sisevalgustus ja need, kel mitte;
\n(II) need, kelle t\u00f6\u00f6kohal on k\u00fcllalt loomulikku valgust ja need, kel mitte; loomuliku valgustuse juures lisasti veel kolmas variant – need kel loomulikku valgust piisavalt, kuid seda (ebameeldiva) r\u00e4iguse kujul.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis. t\u00f6\u00f6kohad jagati kahe kriteeriumi p\u00f5hjal kuueks grupiks: 1) sisevalgustus ja 2) loomulik v\u00e4lisvalgustus<\/h6>\n
\"\"<\/a>Joonis. gruppide protsentuaalne jaotus Eesti kontorit\u00f6\u00f6tajate seas<\/h6>\n

Sisevalgustuse, kuid eriti just loomuliku valgustuse osakaal, v\u00f5ib v\u00e4ga palju erineda \u00fchelt kontorit\u00f6\u00f6kohalt teisele. N\u00e4iteks aatrium-t\u00fc\u00fcpi hoonetes: need t\u00f6\u00f6tajad, kelle aken on sisehoovi poole, saavad mitme suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra v\u00e4hem loomulikku valgust<\/strong> kui nende kolleegid t\u00f6\u00f6ruumis hoone v\u00e4lisk\u00fcljel.
\nKa mitmed muud tegurid m\u00e4\u00e4ravad loodusvalgustuse osakaalu:
\n– P\u00e4ikest varjutavad hooned jm objektid;
\n– kuhu ilmakaarde vaatavad aknad;
\n– kui kaugel asub t\u00f6\u00f6taja aknast jms.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis. Sisehooviga hoonetes saavad aatriumipoolse t\u00f6\u00f6koha valdajad palju v\u00e4hem loomulikku p\u00e4evavalgust<\/h6>\n

V\u00f5ttes arvesse fotobioloogia viimaseid avastusi, kus aina enam r\u00f5hutatakse valguse olulist rolli organismi tervislikkuse juures<\/strong>, sooviti k\u00e4esoleva uuringuga selgitada, kas kontorit\u00f6\u00f6tajate heaolu t\u00f5epoolest v\u00f5ib nendest asjaoludest tingitud olla.<\/p>\n

Andmete anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile selged erinevused mitmesugustele valgustustingimustele avaldatud t\u00f6\u00f6tajate vahel. V\u00f5rreldes sisevalgustust ja v\u00e4ljastpoolt tulevat p\u00e4evavalgust, avaldas enda t\u00e4htsamat rolli esimene. K\u00f5ige v\u00e4hem ebasoodsaid tervisem\u00f5jusid teatati gruppidest 4 ja 6 (seal kus tugevamalt oli esindatud nii p\u00e4evavalgus kui sisevalgustus). Ligikaudselt kaks korda enam tervises\u00fcmptomeid teatasid r\u00fchmad 1 ja 3, kus oli kehvasti esindatud sisevalgustus ning puudu v\u00f5i problemaatiline (r\u00e4iguse n\u00e4ol) ka v\u00e4lisvalgustus<\/strong>. R\u00fchmad 2 ja 5 ei j\u00e4\u00e4nud kaugele parimatest, mis k\u00f5ik kokku n\u00e4itab, et mida rohkem valgust t\u00f6\u00f6tajal on t\u00f6\u00f6kohal, seda v\u00e4hem tervises\u00fcmptomeid ta kaebab. Tulemused r\u00fchmadest 5 ja 2 n\u00e4itavad, et juhul kui \u00fcks valgusallikatest on kehvav\u00f5itu (sisevalgustus v\u00f5i p\u00e4evavalgustus), ei ole olukord niiv\u00f5rd halb, sest nii kaua kui teine on piisaval m\u00e4\u00e4ral esindatud, suudab see kompenseerida teise puudulikkust.<\/p>\n

Kehva valgustusega t\u00f6\u00f6kohtades (r\u00fchmad 1 ja 3) olid k\u00f5ige enim kurdetud tervises\u00fcmptomid 1) v\u00e4simus<\/strong> (vastavalt 57% ja 57%) ning 2) valulikud v\u00f5i v\u00e4sinud silmad<\/strong> (vastavalt 60% ja 57% inimestest selles r\u00fchmas kurtsid nende \u00fcle).\u00a0 Kuna nende kahe s\u00fcmptomi \u00fcle kurtsid inimesed ka teistes r\u00fchmades, kuid oluliselt v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral, siis v\u00f5ib j\u00e4reldada, et tegemist on laialdaselt levinud s\u00fcmtomitega, mida kehvad valgustustingimused aga s\u00fcvendavad. Samas on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et inimesed r\u00fchmades 1 ja 3 (kehvad valgustustingimused) kaebasid ka paljude teiste s\u00fcmptomite \u00fcle, millised polnud niiv\u00e4ga esindatud parimate valgustustingimustega r\u00fchmas 6. Kehvemate valgustustingimustega r\u00fchmas 1 olid need s\u00fcmptomid esindatud j\u00e4rgnevalt: uimasus<\/strong> 38%; kuivad silmad<\/strong> (36%); raskused keskenduda<\/strong> 33%; stress v depressioon<\/strong> 25%; peavalud 21%; kehv meeleolu 19%; unetus 19%; \u00e4revus, \u00e4rritatus 18%; vesised silmad 17%; rahutu ja emotsionalne olek 17%; \u00e4rritatud v\u00f5i valuline nahk 13%. Inimesed r\u00fchmas 1 teatasid neid s\u00fcmptomeid keskmiselt 2,8 korda enam kui iniemesed r\u00fchmas 6.<\/p>\n

Kui t\u00f6\u00f6kohti vaadelda tajutava t\u00f6\u00f6tootlikkuse j\u00e4rgi, siis joonistuvad v\u00e4lja samad seosed. K\u00f5ige enam tundsid end produktiivsena inimesed 6. r\u00fchmas (95%) ja 4. r\u00fchmas (79%), samas kehva valgustusega r\u00fchmades 1<\/strong> (37%) ja 3<\/strong> (44%) olid inimesed k\u00f5ige v\u00e4hem produktiivsed<\/strong>.<\/p>\n

Autorid peavad uuringut uudseks, sest avastatud seosed on mitmes aspektis varasema kirjanduse poolt t\u00e4heldamata. Oluliseks tuleb pidada ka asjaolu, et niiv\u00f5rd selged erisused \u00f5nnestus v\u00e4lja tuua pelgalt ankeeteerimise teel ilma t\u00f6\u00f6kohal m\u00f5\u00f5tmisi teostamata. Tulemustest v\u00f5ib selgelt v\u00e4lja lugeda, et k\u00f5ige olulisem on t\u00f6\u00f6kohal tagada hea sisevalgustus, kuid tervise seisukohast annab m\u00e4rgatavalt juurde ka p\u00e4evavalguse k\u00fclluslikkus<\/strong>. Tulemusena on inimesed tervemad, kannatavad v\u00e4hem stressi all ning suudavad p\u00e4eva jooksul \u00e4ra teha rohkema koguse t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Erinevalt t\u00e4isspektriga loomulikust valgustusest<\/strong>, on t\u00fc\u00fcpiline sisevalgustus katkendliku joonspektriga, mis omane k\u00f5ikidele enamlevinud s\u00e4\u00e4stupirnidele ja p\u00e4evavalguslampidele. Kuna t\u00e4isspekter varustab inimese n\u00e4gemiss\u00fcsteemi n\u00e4htava valguse k\u00f5ikide lainepikkustega, v\u00f5ib selles peituda ka p\u00f5hjus, miks need inimesed, kelle t\u00f6\u00f6kohal oli piisavalt loomulikku valgust, kaebasid v\u00e4hem n\u00e4gemiss\u00fcsteemiga seotud h\u00e4dade \u00fcle.<\/p>\n

Sama seost v\u00f5ib j\u00e4reldada ka t\u00f6\u00f6tootlikkust silmas pidades: need, kelle t\u00f6\u00f6kohal oli pisavalt sisevalgustust kui ka loomulikku valgustust, olid kuuest r\u00fchmast k\u00f5ige produktiivsemad<\/strong>.<\/p>\n

Autorid j\u00e4tkavad uurimist\u00f6\u00f6d valgustuse alal, eesm\u00e4rgiga selgemalt \u00f5ppida tundma neid terviseseoseid (anketeerimismeetodil on mitmeid piiranguid) ning et leida lahendusi, kuidas alavalgustatuse all kannatavate inimeste olukordi parandada.<\/p>\n

\"\"<\/a>Konverentsi peakorraldaja: Kaunase Tehnoloogia\u00fclikooli Panevezise Instituut<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esoleva ajaveebi autor Tarmo Koppel ja prof.Piia Tint esitasid k\u00e4esoleva uurimuse p\u00f5hjal ettekande rahvusvahelisel teaduskonverentsil ITELMS2013 (Leedus). Et selgitada valgustuse v\u00f5imalikku rolli tervises\u00fcmptomite kujunemisel, t\u00f6\u00f6tasid nimetatud uurijad v\u00e4lja uue k\u00fcsitlusankeedi, mis h\u00f5lmas lisaks sisevalgustusele ka loomuliku valgustuse parameetreid. Arvestades asjaolu, … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/756"}],"collection":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=756"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/756\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":773,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/756\/revisions\/773"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=756"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=756"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=756"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}