{"id":734,"date":"2013-04-01T02:24:10","date_gmt":"2013-04-01T00:24:10","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=734"},"modified":"2013-04-02T22:38:42","modified_gmt":"2013-04-02T20:38:42","slug":"wifi-st-lahtuvad-vaiksemad-valjatugevused-kui-3g-uhendusest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=734","title":{"rendered":"WiFi-st l\u00e4htuvad v\u00e4iksemad v\u00e4ljatugevused kui 3G-\u00fchendusest"},"content":{"rendered":"
Tarmo Koppel esitas samal teemal ettekande P\u00e4rnus 1-3.03.2013 toimunud Eesti noorteadlaste konverentsil Talveakadeemia. Eelnenud konkursil valis teadlaste \u017e\u00fcrii k\u00e4esoleva uurimuse paremate sekka ning ettekanne leidis aktiivset diskuteerimist konverentsist osav\u00f5tjate seas.<\/strong><\/h6>\n

K\u00e4esolevat artiklit tasub lugeda neil, kes soovivad j\u00e4rgida Euroopa institutsioonide poolt soovitatavat ettevaatlikkuse printsiipi<\/strong> – v\u00e4hendada oma ekspositsiooni elektromagnetv\u00e4ljadele. Ennek\u00f5ike, m\u00f5eldakse ettevaatlikkuse all alternatiivsete, v\u00e4hem kiirgavate lahenduste eelistamist oma igap\u00e4eva netitoimingutes. Teadlased ja muud onud soovitavad elektromagnetv\u00e4ljadega m\u00f5istlikult l\u00e4bi k\u00e4ia eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, kuna veel t\u00e4ielikult ei teata, millises ulatuses need v\u00e4ljad tervisele ohtu kujutavad<\/strong>.\u00a0 Praegune teadusinformatsioon on veel piiratud. Tegemist on uudse tehnoloogiaga, mille kaugemaid tagaj\u00e4rgi, saame m\u00f5nede uurijate arvates alles t\u00e4ies mahus hoomata p\u00e4rast viiendat p\u00f5lve e 150a m\u00f6\u00f6dudes (\u00fche uuringu kohaselt muutusid siis katsehiired\u00a0 sigimisv\u00f5imetuteks).<\/p>\n

L\u00e4bi viidud pilootuurimus m\u00f5\u00f5tis mobiilsete \u00f5pi- ja t\u00f6\u00f6vahendite<\/strong> (valitud s\u00fclervuti, netbook, tahvelarvuti ja nutitelefoni) genereeritavad k\u00f5rgsageduslikku elektromagnetv\u00e4lja<\/strong> (EMV), mida see kasutab traadita andmeside\u00fchenduse loomiseks kohtv\u00f5rgu\u00a0 ja internetiga. Tasub ka teada, et lisaks k\u00f5rgsageduslikele v\u00e4ljadele, tekitab mobiilne arvuti ka kesk- ja madalsageduslikke v\u00e4lju, mis oma olemuselt m\u00f5juvad bioloogilistele kehadele (inimesele) teistmoodi.<\/p>\n

T\u00fc\u00fcpilised s\u00fclearvuti tekitatavad elektromagnetv\u00e4ljad<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n\n\n
sageduse t\u00fc\u00fcp<\/td>\npeamine sagedusvahemik<\/td>\npeamine allikas<\/td>\nt\u00fc\u00fcpiline kiirguspunkt<\/td>\n<\/tr>\n
madalsageduslikud<\/strong><\/td>\n50 kuni 2000Hz<\/td>\nvooluv\u00f5rk<\/td>\ntoiteadapter, arvuti emaplaat<\/td>\n<\/tr>\n
kesksageduslikud<\/strong><\/td>\n20 kuni 100kHz<\/td>\ntoiteadapter<\/td>\ntoiteadapter, arvuti emaplaat<\/td>\n<\/tr>\n
raadiosageduslikud<\/strong><\/td>\n1,8 ja 2,4 GHz<\/td>\nWiFi antenn,
\n3G internetimoodul<\/td>\n		antennid monitori \u00fclaosas<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

M\u00f5\u00f5detud seadmetele rajati \u00fchendus kasutades enamlevinud andmeside t\u00fc\u00fcpe: EDGE, 3G, WIFI.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis. V\u00e4ljatugevuse j\u00e4rgi on reastatud uurimise all olnud seadmed. Pingerea tegemisel v\u00f5eti arvesse maksimaalne v\u00e4ljatugevus, mis inimkeha tabab (enamasti k\u00e4es). K\u00f5ige suurema kiirgusintensiivsusega allikateks osutusid tahvelarvuti 3G-internetupulgaga ja nutitelefon. Samuti mini-s\u00fclearvuti (netbook) 3G-internetipulga saavutas keskmisest k\u00f5rgemad n\u00e4idud.<\/h6>\n

Tulemused n\u00e4itavad, et mobiilseadme poolt tekitatava v\u00e4lja tugevus s\u00f5ltub peamiselt\u00a0 kasutatavast \u00fchenduse liigist<\/strong><\/span> ning seej\u00e4rel mobiilse arvuti t\u00fc\u00fcbist<\/strong><\/span>. Viimane omab ennek\u00f5ike rolli kiirgava antenni paigutuse t\u00f5ttu: seal kus s\u00fclearvutitel on antennid enamasti ekraani \u00fclaosas, siis nutifoni ja tahvelarvuti antenn v\u00f5ib sattuda kehale palju l\u00e4hemale. Seega rolli omab ka millises haardes seadet pidada.<\/p>\n

Kuna enamus traadita andmesideadaptereid reguleerivad kiirgusv\u00f5imsust vastavalt side kvaliteedile: kas \u00fchenduspunkt (mobiilimast v\u00f5i ruuter) on l\u00e4hedal v\u00f5i kaugel<\/strong>, siis ekspositsiooni v\u00e4hendamiseks tasub eelistada head levipiirkonda. N\u00e4iteks 2G ehk GSM andmesideprotokolli (GPRS) puhul v\u00f5ib saatev\u00f5imsus varieeruda 1000 korda, 3G side puhul aga 100\u00a0000\u00a0000 korda. Katsed on aga n\u00e4idanud, et ka hea levi tingimustes on kiirgusv\u00e4ljund teine kord (v\u00f5i teatud mudelite puhul) k\u00f5rgem. K\u00e4esolev pilootuuring ei esinda k\u00f5iki levitingimusi, kuid sobib siiski n\u00e4itena t\u00fc\u00fcpilisest olukorrast linnakeskkonnas (suhteliselt hea levi).<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis. Ekspositsioon \u00fcle keha 1) WiFi-\u00fchendust kasutavalt s\u00fclearvutilt (vasakul) ja 2) 3G-\u00fchendusega nutitelefonilt (paremal).<\/h6>\n

M\u00f5\u00f5tetulemustest l\u00e4htub, et suurema v\u00e4ljatugevusega puutuvad kokku need kehaosad, mis seadmele (antennile) l\u00e4hemal<\/strong>. Kui eesm\u00e4rk on kiirgusega kokkupuudet minimeerida, hoia seade kehast eemal, n\u00e4iteks laual. K\u00f5rgsageduslikele kiirgustele on kehaosadest enim tundlikud pea (aju ja silmad) ning suguorganid.\u00a0 Seega, hoides arvutit s\u00fcles v\u00f5i laua peal, omab u 10-kordset vahet<\/strong> v\u00e4ljatugevuses.<\/p>\n

Mobiilsetest \u00f5pivahenditest v\u00f5ib raadiosagedusliku emissiooni aspektist k\u00f5ige parema hinde anda lauaarvutile, e-lugerile ja paberraamatule, sest need seadmed t\u00fc\u00fcpiliselt ei kasuta traadita v\u00f5rku<\/strong> ning seega v\u00f5ib v\u00e4ljatugevuse hinnata samav\u00e4\u00e4rseks, mis taustafoonil.<\/p>\n

K\u00e4esolevalt esitati vaid \u00fche seadme kiirguskarakteristika. J\u00e4rgnev uuring m\u00f5\u00f5dab mitmeid seadmeid samast kategooriast, mis annab parema \u00fclevaate, mida \u00fchelt v\u00f5i teiselt\u00a0 seadmet\u00fc\u00fcbilt oodata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tarmo Koppel esitas samal teemal ettekande P\u00e4rnus 1-3.03.2013 toimunud Eesti noorteadlaste konverentsil Talveakadeemia. Eelnenud konkursil valis teadlaste \u017e\u00fcrii k\u00e4esoleva uurimuse paremate sekka ning ettekanne leidis aktiivset diskuteerimist konverentsist osav\u00f5tjate seas. K\u00e4esolevat artiklit tasub lugeda neil, kes soovivad j\u00e4rgida Euroopa institutsioonide … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/734"}],"collection":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=734"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/734\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":741,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/734\/revisions\/741"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=734"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=734"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=734"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}