{"id":595,"date":"2012-10-21T10:22:41","date_gmt":"2012-10-21T08:22:41","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=595"},"modified":"2012-10-23T16:24:46","modified_gmt":"2012-10-23T14:24:46","slug":"dunaamiline-sisevalgustus-pohjala-laiuskraadidel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=595","title":{"rendered":"D\u00fcnaamiline sisevalgustus p\u00f5hjala-laiuskraadidel"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a>Selle ajaveebi autor Tarmo Koppel tutvustas uut t\u00fc\u00fcpi sisevalgustuss\u00fcsteemi Riia Tehnika\u00fclikooli 53ndal Teaduskonverentsil ja Maailma Inseneride 1. kongressil Riias 10-12.10.12. Uus d\u00fcnaamilise sisevalgustuse s\u00fcsteem on m\u00f5eldud p\u00f5hjala inimeste t\u00f6\u00f6suutlikkuse t\u00f5stmiseks. Ettekanne leidis tunnustamist ja poolehoidu teiste t\u00f6\u00f6keskkonnateadlaste seas.<\/h6>\n

Kaasaegne valgustusteadus nimetab parimat v\u00f5imalikku sisevalgustust<\/strong> “d\u00fcnaamiliseks valgustuseks”. Teisis\u00f5nu ei ole tegemist t\u00fc\u00fcpilise valgustuss\u00fcsteemiga, mis t\u00f6\u00f6p\u00e4eva alguses l\u00fclitakse sisse ja t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus v\u00e4lja. D\u00fcnaamiline valgustus on valgustus muutlikku karakteristikaga t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul. Muutuvad kolm parameetrit:<\/strong><\/p>\n\n\n\n
\n

\"\"<\/a>valgustuse spekter<\/strong><\/p>\n<\/td>\n

\n

\"\"<\/a>valgustuse v\u00e4rvustemperatuur<\/strong><\/p>\n<\/td>\n

\n

\"\"<\/a>valgustuse tase<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Koppeli poolt lisatud geograafiline parameeter<\/strong> seob need muutused geograafilise laiuskraadiga. See t\u00e4iendus d\u00fcnaamilise valgustuse kontseptsioonis v\u00f5tab arvesse ka asjaolu, et inimesed erinevates laiuskraadidel, on kohanenud erineva valguskarakteristikaga.<\/p>\n

Fotobioloogia – teadus, mis uurib valgustuse m\u00f5ju iniemesele – on leidnud valgusel olevat t\u00e4htsa m\u00f5ju inimese enesetundele ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imele<\/strong>. Parim lahendus on loomulik p\u00e4evavalgus ja kehveim lahendus on staatiline tehislik valgus. Loogika seisneb selles, et inimene on arenenud miljonite aastate jooksul loodusliku p\u00e4ikesevalguse all, ja seega k\u00f5ige enam kohanenud seda t\u00fc\u00fcpi valgusega.
\nEnamgi veel – m\u00f5ni aasta tagasi avastatud uus fotoretseptor inimsilmas<\/strong>, seletab et valgusel on ka t\u00e4htis roll reguleerimaks inimese bioloogilist kella. Valgus annab teada kehale, millal hommik ja millal \u00f5htu<\/strong> – vastavalt mobiliseerub ka keha. Samuti teatab valgus organismile aastaaja<\/strong>, et keha saaks kohaneda klimaatilistele tingimustele sellel laiuskraadil. Kui see bioloogiline kell saab vale signaali, n\u00e4iteks puudulikust sisevalgustusest, v\u00f5ib see sassi ajada ka bioloogilised ts\u00fcklid, mis s\u00e4tivad paika, mis ajal on inimene k\u00f5ige reipam ja millal vajab puhkust. \u00d6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmil on palju laiem m\u00f5ju kui alguses arvata, omades kehale ka f\u00fcsioloogilist ja k\u00e4itumuslikku m\u00f5ju, reguleerides une- ja \u00e4rkvelolekuts\u00fcklit, t\u00e4helepanuv\u00f5imet, t\u00f6\u00f6suutlikkust, kehatemperatuuri, hormoonidetootlikkust jm.
\nSamuti omab valgus rolli organismi immuuns\u00fcsteemi k\u00e4itamises.<\/p>\n

Fotobioloogid v\u00e4ljendavad olukorda, kus inimene ei saa k\u00e4tte t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral valguse k\u00f5iki h\u00e4id omadusi kui “alavalgustatust<\/strong>” (ing.k malillumination), mida v\u00f5rreldakse kroonilise v\u00e4simuse s\u00fcndroomiga.<\/p>\n

Koppeli artikli uurimus selgitas v\u00e4lja valguse spektri ja v\u00e4rvustemperatuuri tasemed, mille ulatuses need parameetrid peaksid muutuma p\u00e4eva ja aasta jooksul<\/strong>, Eesti laiuskraadil. Seega v\u00f5imaldab artiklis esitatud m\u00e4\u00e4rade \u00fcleviimine sisevalgustusele j\u00e4ljendada p\u00e4ikesevalgust parimal moel, Eesti t\u00f6\u00f6kohtade jaoks.<\/p>\n\n\n\n\n\n
\u00dcldiselt on ettekirjutused sellise ergonoomilise valgustuss\u00fcsteemi jaoks j\u00e4rgnevad.<\/td>\n<\/tr>\n
Muutus p\u00e4eva jooksul<\/span>,
\nv\u00e4rvustemperatuur on:
\n– hommikul kollakam, <\/strong>
\n– keskp\u00e4eval sinakam ja <\/strong>
\n– \u00f5htul tumekollakam.<\/strong><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
Muutus aasta jooksul<\/span>,
\np\u00e4eva k\u00f5rgeim v\u00e4rvustemperatuur on:
\n– talvel on kollakam, <\/strong>
\n– suvel sinakam.<\/strong><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
\"\"<\/a>Joonis. Aasta igale kalendrip\u00e4evale on omane kindel valguse v\u00e4rvustemperatuuri d\u00fcnaamika: s\u00f5ltuvalt aastaajast saavutab keskp\u00e4evaks valgus erineva v\u00e4rvustemperatuuri tipu. Sisevalgustus peaks seda j\u00e4rgima, et olla inimesele bioloogiliselt k\u00f5ige sobivam.<\/h6>\n

Lisaks v\u00e4rvustemperatuurile on vajalik p\u00e4ikesevalgusele v\u00f5imalikult l\u00e4hedase spektri saavutamine<\/strong>. T\u00e4nap\u00e4eva enimkasutatud valgustite (s\u00e4\u00e4stupirnid, p\u00e4evavalguslambid) suureks puuduseks on\u00a0 katkendlik spekter erinevalt p\u00e4ikesevalguse t\u00e4isspektrist. Sellised puuduliku spektriga valgustid j\u00e4tavad k\u00fcll inimsilmale mulje valgest valgusest, kuid tegelikult on tegemist vaid pseudovalge valgusega. Pseudovalgega j\u00e4etakse inimsilmale petlik mulje valgest valgusest, kuid tegelikult on sellisest valgusest puudu enamus p\u00e4ikesevalguse lainepikkusi. Saada k\u00e4tte lai valik valguse erinevaid lainepikkusi on vajalik organismi bioloogiliste protsesside stimuleerimiseks, \u00fctleb fotobioloogia.<\/p>\n

Praktilised lahendused k\u00e4sitletud sisevalgustuss\u00fcsteemi koostamiseks, kuuluvad m\u00f5ne j\u00e4rgmise uurimuse koosseisu.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Selle ajaveebi autor Tarmo Koppel tutvustas uut t\u00fc\u00fcpi sisevalgustuss\u00fcsteemi Riia Tehnika\u00fclikooli 53ndal Teaduskonverentsil ja Maailma Inseneride 1. kongressil Riias 10-12.10.12. Uus d\u00fcnaamilise sisevalgustuse s\u00fcsteem on m\u00f5eldud p\u00f5hjala inimeste t\u00f6\u00f6suutlikkuse t\u00f5stmiseks. Ettekanne leidis tunnustamist ja poolehoidu teiste t\u00f6\u00f6keskkonnateadlaste seas. Kaasaegne valgustusteadus … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/595"}],"collection":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=595"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/595\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":622,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/595\/revisions\/622"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=595"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=595"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=595"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}