{"id":531,"date":"2012-07-11T01:21:00","date_gmt":"2012-07-10T23:21:00","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=531"},"modified":"2012-11-20T15:00:01","modified_gmt":"2012-11-20T13:00:01","slug":"elektrostaatiline-laeng-kehal-pohjustab-stressi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=531","title":{"rendered":"Elektrostaatiline laeng kehal p\u00f5hjustab stressi"},"content":{"rendered":"

Tark on minimeerida elektrostaatilisi v\u00e4lju nii t\u00f6\u00f6l kui kodus. Kui inimesed on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hem pinges, on sellel ka positiivne m\u00f5ju t\u00f6\u00f6tootlikkusele. Elektrostaatilistest v\u00e4ljadest hoidumiseks tehtavad muudatused on t\u00f5en\u00e4oliselt mitu korda v\u00e4iksemad, kui nende tagaj\u00e4rgedest tingitud otsesed kulud (v\u00e4henenud tootlikkus) ja alternatiivkulud (saamata j\u00e4\u00e4nud tulu).<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Selle ajaveebi autor Tarmo Koppel esines 8.juunil samal teemal ettekandega rahvusvahelisel teaduskonverentsil “Earth fields and their influence on organisms”. K\u00e4esolev kirjutis on l\u00fchi\u00fclevaade esitatud artiklist.<\/h6>\n

Elektromagnetv\u00e4ljadest r\u00e4\u00e4kides, m\u00f5eldakse tavaliselt vahelduvaid (amplituudilt ajas k\u00f5ikuvaid) elektri- v\u00f5i magnetv\u00e4lju. V\u00e4hem on juttu olnud staatilistest elektriv\u00e4ljadest (p\u00fcsiva amplituudiga). Elektrostaatilised v\u00e4ljad on tuttavad n\u00e4iteks kilekottides, kui neid k\u00e4es kandes edasi-tagasi viibutades on tunda jalakarvade kaasaliikumist. Samuti on elektrostaatiline v\u00e4li omane kineskoopteleviisoritele. Teinekord saavad inimesed \u00fcksteist puudutades “s\u00e4rtsu”, mis v\u00e4ljendab suurt elektrostaatilist v\u00e4lja \u00fchel neist. “S\u00e4srts” on seejuures laengukandjate (inimeste) vahel laengu \u00fchtlustumine. Sarnast s\u00e4rtsu v\u00f5ib t\u00e4heldada ka teinekord kuiva ilma korral autode metalpindadelt.<\/p>\n

Elektrostaatiliste v\u00e4ljade tervisem\u00f5jud on v\u00e4heuuritud valdkond. Ometi need uurimused, mis tehtud, mitmed leiavad neil m\u00f5ju olevat tervisele. Enamasti on uurijate seisukohaks, et sellised v\u00e4ljad indutseerivad inimkehas n\u00f5rke voole, mis panustavad \u00fcle\u00fcldise stressi kuhjumisse. Mitmed uurijad ehitavad oma argumentatsiooni \u00fcles asjaolule, et inimene kui liik on miljonite aastate jooksul arenenud Maal, olles pidevalt \u00fchenduses maaga (maandatud). Seega elektrostaatilise laengu kasvamine inimkehal on bioloogiliselt talle uus n\u00e4htus, alates suuremalt jaolt 1950ndatest aastatest koos s\u00fcnteetiliste materjalide (jalan\u00f5ud, riided, furnituur jne) kasutuselev\u00f5tuga. Uurijad toovad esile ka umbes samast ajaj\u00e4rgust “kaasaegsete terviseh\u00e4dade” sagenemise. M\u00f5jumehhanismina siinjuures n\u00e4hakse elu- ja t\u00f6\u00f6keskkonna elektrostaatilisi v\u00e4ljasid m\u00f5jutavat ja h\u00e4irivat inimkeha bioelektrilist toimimist. Bioloogilist efekti seletatakse n\u00e4rvis\u00fcsteemi \u00fclestimuleerimisena ja rakkudevahelise bioelektrilise kommunikatsiooni h\u00e4irimisena. S\u00fcmptomid leitakse olevat stress, uneh\u00e4ired, selja- ja liigesevalud, lihaste kangus.<\/p>\n

Elektrostaatilistel v\u00e4ljadel on leitud olevat m\u00f5ju ka ajulainetele (EEG-m\u00f5\u00f5tmised). See omakorda viitab m\u00f5ju inimese kognitiivsetele protsessidele – informatsiooni vastuv\u00f5tmine, t\u00f6\u00f6tlemine, \u00fclesannete sooritamine jpm v\u00f5ivad olla m\u00f5jutatud elekstrostaatilistest laengutest inimese kehal ja keskkonnas.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis 1. Elektrostaatilise laengu tekkimist kehal m\u00f5jutavad mitmed tegurid ja nende tegurite erip\u00e4ra. Erip\u00e4ra m\u00e4\u00e4rab peaasjalikult, kas vastav materjal aitab elektrostaatilise laengu kasvamisele kaasa v\u00f5i vastupidi hajutab\/juhib selle \u00e4ra. Ainsaks aktiivseks komponendiks joonisel 1 toodud teguritele on elektroonika, mis v\u00f5ib otseselt muuta elektrienergia elektrostaatiliseks laenguks, mis omakorda v\u00f5ib kanduda \u00fcle inimestele.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis 2. Elektrostaatilise laenguga p\u00f5randakate v\u00f5i p\u00f5randakate, mille h\u00f5\u00f5rdumisel (peal k\u00e4imisel) tekib elektrostaatiline v\u00e4li, kandub \u00fcle inimkehale. Sellisest p\u00f5randakattest v\u00f5ivad m\u00e4rku anda sagedased “s\u00e4rtsud” inimestel \u00fcksteist puudutades v\u00f5i kokkupuutel metalpindadega. Elektrostaatilise p\u00f5randakatte t\u00fc\u00fcpn\u00e4iteks on s\u00fcnteetilised vaibad, kuid siiski mitte k\u00f5ik neist ei tekita elektrostaatilist laengut. Elektrostaatiline v\u00e4li v\u00f5ib tekkida ja lakitud p\u00f5randa peal k\u00e4ies, eriti jalgu lohistades.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis 3. Antistaatiline p\u00f5randakate juhib inimkehale kogunenud elektrostaatilise laengu maasse v\u00f5i hajutab selle p\u00f5randakattesse. Juhul kui p\u00f5randakate on ainult hajutav, siis see kogub laengu enda kanda, kuni laeng on piisavalt suur, et hakata seda tagasi andma inimestele (mittesoovitatav lahendus). T\u00e4hele tasub panna, et k\u00f5ik tooted, mida nimetatakse “elektrostaatiliseks” ei pruugi sellist efekti, mis laengu inimkehalt\u00a0 maha laeb siiski anda.<\/p>\n

______________________________________________________________
\nVIITED
\nChevalier, G., Mori, K., Oschman, J.L. (2006), \u201cThe effect of earthing (grounding) on human physiology.\u201d European Biology and Bioelectromagnetics<\/em>, Jan 31, 2006, 600-621.
\nOber, A. (2003), \u201cDoes grounding the human body to earth reduce chronic inflammation and related chronic pain?\u201d, European Bioelectromagnetics Association annual meeting<\/em><\/h6>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tark on minimeerida elektrostaatilisi v\u00e4lju nii t\u00f6\u00f6l kui kodus. Kui inimesed on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hem pinges, on sellel ka positiivne m\u00f5ju t\u00f6\u00f6tootlikkusele. Elektrostaatilistest v\u00e4ljadest hoidumiseks tehtavad muudatused on t\u00f5en\u00e4oliselt mitu korda v\u00e4iksemad, kui nende tagaj\u00e4rgedest tingitud otsesed kulud (v\u00e4henenud tootlikkus) ja … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/531"}],"collection":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=531"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/531\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":682,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/531\/revisions\/682"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=531"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=531"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=531"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}