{"id":497,"date":"2012-05-09T20:38:11","date_gmt":"2012-05-09T18:38:11","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=497"},"modified":"2012-10-21T20:14:39","modified_gmt":"2012-10-21T18:14:39","slug":"tootootlikkuse-tostmine-oige-valgustusega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=497","title":{"rendered":"T\u00f6\u00f6tootlikkuse t\u00f5stmine \u00f5ige valgustusega"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a>Samal teemal esitas selle ajaveebi autor Tarmo Koppel artikli-ettekande rahvusvahelisel teaduskonverentsil “Intelligent Technologies in Logistics and Mechatronics Systems”. Konverents toimus 3-4.mail 2012 Panevezyses Leedus, mille peakorraldaja oli Kaunase Tehnika\u00fclikool. Autor t\u00e4nab Euroopa Sotsiaalfondi ja Sihtasutust Archimedes konverentsist osav\u00f5tu finantseerimise eest.<\/h6>\n

Selleks, et tagada valgustuse kohalt parimad t\u00f6\u00f6tingimused tuleb esmalt teada, et parim valgustus inimesele on loomulik p\u00e4evavalgus<\/strong>. Loogika on siinjuures \u00fcsna ilmselge – inimese evolutsioon miljonite aastate jooksul on kulgenud just loomuliku p\u00e4evavalguse all – seega on inimene k\u00f5ige paremini kohanenud selle valgusega. Teadusuurimused n\u00e4itavad, et valgustuse roll ei seisna \u00fcksnes selles, et teha inimese \u00fcmber n\u00e4htavaks tema keskkond, vaid valgus reguleerib inimese bioloogilisi protsesse ja on kehale energiaallikaks. V\u00e4hene v\u00f5i teatud parameetrites puudulik valgustus aga v\u00e4hendab inimese mugavustunnet<\/strong>, kahandab t\u00f6\u00f6tootlikkust<\/strong>, t\u00f5stab t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuse<\/strong> riski jm.<\/p>\n

Fotobioloogia isaks nimetatud John Ott on valgustuse olulisust v\u00f5rrelnud j\u00e4rgnevalt: nii nagu automootor vajab t\u00f6\u00f6tamiseks k\u00fctust, hapnikku ja s\u00e4det<\/strong>, vajab ka inimene toitu, hapnikku ja energiat (valgus) et t\u00f6\u00f6s hoida ainevahetuse protsessid. Samuti ta \u00fctleb, et vitamiinide sissev\u00f5tmine ei lahenda probleeme, mis tingitud teatud valguse lainepikkuste vajakaj\u00e4\u00e4misest.<\/p>\n

John Otti t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkaja Jacob Liberman, O.D., Ph.D., nimetab kaaseagseid t\u00f6\u00f6keskkondi valgustuse aspektist tervist kahjustavateks, sest tehislik valgus tekitab inimestes kroonilise alavalgustatuse<\/strong>, mida v\u00f5ib v\u00f5rrelda alatoitumisega – l\u00fc\u00fces tasakaalust v\u00e4lja inimese v\u00f5ime funktsioneerida t\u00e4ielikult ja tervislikult.<\/p>\n

Autori mudel v\u00f5imaldab hinnata valgustusallikate vastavust loomulikule p\u00e4evavalgusele v\u00f5ttes arvesse k\u00f5ik valgustuse ergonoomilise kvaliteedi aspketid:
\n1) valgustihedus (illuminance level),
\n2) v\u00e4relus (flicker),
\n3) spekter (spectrum),
\n4) v\u00e4rvustemperatuur (color temperature),
\n5) EMI (electromagnetic interference),
\n6) d\u00fcnaamilisus (dynamic lighting).<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis 1.\u00a0 Enimlevinud valgusallikate vastavus loomulikule p\u00e4evavalgusele, autori mudeli p\u00f5hjal. Parima vastavuse saavutas halogeenpirni testitud mudel.<\/h6>\n

Valgustatuse tase<\/strong> on peamine m\u00f5\u00f5detud parameeter valgustuse kvaliteedi hindamisel. Soovituslik minimaalne valgustatuse tase on 500luxi \u00f5ppe- ja b\u00fcroohoonetesse. Uuemad avastused fotobioloogias n\u00e4itavad et valgustustihedusel on lisaks t\u00f6\u00f6koha valgustamisele ka oluline roll stimuleerida inimese bioloogilisi protsesse, olles kehale energiaallikaks.<\/p>\n

Flikker<\/strong> on valguse v\u00e4relemine. Valgustusallikad v\u00e4relevad erineva sagedusega ja erineva intensiivsusega. Loomulik p\u00e4ikesevalgus on aga v\u00e4relusvaba. Seega mida k\u00f5rgem on flikkeri sagedus ja v\u00e4ikseim modulatsiooniindeks, seda ergonoomiliselt kvaliteetsem see valgus on. Probleemiks v\u00f5ib pidada v\u00e4relevaid valgusteid, mille flikker on sagedusel alla 50 Hertzi, sest sinnamaani on t\u00e4heldatud migreenihoogude esinemist flikkerist p\u00f5hjustatuna. Flikker v\u00f5ib samuti p\u00f5hjustada silmade \u00fclev\u00e4simust. Epileptikutele on ohtlikud sagedused alla 18Hz.
\nKuigi t\u00f6\u00f6korras valgustid tavaliselt nimetatud n\u00e4htusi ei p\u00f5hjusta, v\u00f5ivad need esineda siiski, kui valgusti on t\u00f6\u00f6ea \u00fcletanud (amortiseerunud) v\u00f5i praak v\u00f5i odavat kehvakvaliteedilist p\u00e4ritolu.<\/p>\n

Spekter<\/strong> v\u00e4ljendab, kuiv\u00e4rd h\u00e4sti on tehisvalgustis esindatud k\u00f5ik need lainepikkused, mis esinevad p\u00e4ikesevalgusel. Fotobioloogide kohaselt vajab inimese organism k\u00f5iki loomuliku p\u00e4evavalguse lainepikkusi (kokku 1500) et tagada organismi normaalne funktsioneerimine. \u00dckski tehisvalgusti aga ei vasta t\u00e4ielikult p\u00e4evavalguse spektrile, m\u00f5ned neist j\u00f5uavad k\u00fcll ligil\u00e4hedale, nagu metallhalliid ja spetsiaalgaasiseguga fluorestsents valgustid. Enamus valgustitest kaasaegsetes t\u00f6\u00f6keskkondades on aga puuduliku spektriga (vt artiklit S\u00e4\u00e4stupirnidega ei kaasne s\u00e4\u00e4stev areng<\/a>).
\nKuigi inimene tajub selliste valgustite valgust “valgena”,nimetatakse sellist valgust “pseudovalgeks”, sest tekitab inimsilmale ainult illusiooni “valgest” valgusest.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis 2. Halogeenpirni spekter vastab vaid 45% ulatuses p\u00e4evavalguse spektrile. See on siiski parem kui p\u00e4evavalguslambil v\u00f5i s\u00e4\u00e4stupirnil. Autori mudelis kasutatakse erinevate valgustite spektrite v\u00f5rdlemiseks linear unmixing metoodikat.<\/h6>\n

V\u00e4rvustemperatuur<\/strong> v\u00e4ljendab kas valgus on sinakama v\u00f5i punakama varjundiga. Ka poodides tasub valgusteid ostes t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, kas pakendile on m\u00e4rgitud “cool white” v\u00f5i “warm white”. Viimased sobivad puhkeruumidesse ja esimene sobib t\u00f6\u00f6ruumidesse. Mis juhtub aga kui t\u00f6\u00f6ruumides kasutada valgustit v\u00e4rvustemperatuuriga 3000 Kelvini kanti (warm white) – selline valgustus annab t\u00f6\u00f6taja organismile m\u00e4rku, et n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib l\u00f5\u00f5gastuda ning puhkere\u017eiimi asuda – ilmselgelt ei ole siis t\u00f6\u00f6tootlikkus niiv\u00f5rd k\u00f5rge kui “cool white” valgustite puhul, mis motiveerivad organismi olema \u00e4rkvel ja ergas. T\u00f6\u00f6keskkondadele on soovituslikud k\u00f5rgemad v\u00e4rvustemperatuurid, mis aktiveerivad inimese ps\u00fchholoogilisi aktiivsust, stimuleerides autonoomset n\u00e4rvis\u00fcsteemi.
\nAutori m\u00f5\u00f5tmiste p\u00f5hjal on selgunud, et v\u00e4rvustemperatuuri m\u00e4rgistus valgustite pakenditel ei pruugi aga vastata valgusti tegelikule v\u00e4rvustemperatuurile.<\/p>\n

Elektromagnetv\u00e4li<\/strong> v\u00f5ib osade valgustite puhul olla m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgem kui teistel. N\u00e4iteks s\u00e4\u00e4stupirnid, p\u00e4evavalguslambid ja k\u00f5ik muud valgustid mis kasutavad elektroonikat v\u00f5i magnetilist ballasti tekitavad elektromagnetv\u00e4lja, mis \u00fcksikvalgusti puhul pole kuigi suur, kuid mitu valgustit kokku tekitavad ka samav\u00e4\u00e4rselt suurema elektromagnetv\u00e4lja. N\u00e4iteks s\u00e4\u00e4stupirni laualambil v\u00f5i h\u00f5\u00f5glamp timmerl\u00fclitil, juhul kui see lamp on t\u00f6\u00f6taja peale l\u00e4hedal v\u00f5ib hakata m\u00f5jutama t\u00f6\u00f6taja m\u00f5ttetegevuse teravust, m\u00f5judes ajur\u00fctmidele.<\/p>\n

D\u00fcnaamiline valgustus<\/strong> on kaasaegseima valgustuse tunnuss\u00f5na. Sellised valgustuss\u00fcsteemid \u00fcritavad parimal v\u00f5imalikul moel imiteerida p\u00e4ikesevalguse kulgu taevav\u00f5lvil: p\u00e4eva jooksul muutub valguse v\u00e4rvustemperatuur ning valgustatuse tase. V\u00e4rvustemperatuur on sobiv k\u00f5rgeim keskp\u00e4evaks ja madalam p\u00e4eva l\u00f5puks – selliselt on valgus k\u00f5ige paremini vastuv\u00f5etav inimese organismile. Samuti kasutatakse nippi t\u00f5sta valgustuse taset umbes kolmandiku v\u00f5rra p\u00e4rastl\u00f5unal, et sel viisil kompenseerida energiapuuduj\u00e4\u00e4ki inimese kehas.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes<\/strong>, uus mudel v\u00f5imaldab aru saada valgustuse erinevatest aspektidest, ilma et peaks teadma, mida t\u00e4hendavad, luksid, Kelvinid, Hertzid, Voltmeetrid, spektraalk\u00f5verad jm. Kogu info on esitatud lihtsa teemantdiagrammina, kus iga parameeter skaalal 0-100 v\u00e4ljendab kuiv\u00f5rd see parameeter vastab loomuliku p\u00e4evavalguse omale. Arvutades iga hinnatava valgustiliigi kohta kuue parameetri keskmise, on v\u00f5imalik reastada ka need valgusallikad ergonoomilise kvaliteedi pingereal.<\/p>\n

Tabel 1. Autori poolt m\u00f5\u00f5detud valgustiliikide kvaliteedi pingerida – mida suurem punktiskoor, seda inims\u00f5bralikum (produktiivsust soodustav) valgusti.
\n<\/strong><\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
loomulik p\u00e4evavalgus<\/strong><\/td>\n100p<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
LED<\/strong><\/td>\n70p<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
halogeenpirn<\/strong><\/td>\n63p<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
h\u00f5\u00f5glamp<\/strong><\/td>\n61p<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
p\u00e4evavalguslamp (toru)<\/strong><\/td>\n59p<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
s\u00e4\u00e4stupirn<\/strong><\/td>\n54p<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
h\u00f5\u00f5glamp timmerl\u00fclitil<\/strong><\/td>\n48p<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Samal teemal esitas selle ajaveebi autor Tarmo Koppel artikli-ettekande rahvusvahelisel teaduskonverentsil “Intelligent Technologies in Logistics and Mechatronics Systems”. Konverents toimus 3-4.mail 2012 Panevezyses Leedus, mille peakorraldaja oli Kaunase Tehnika\u00fclikool. Autor t\u00e4nab Euroopa Sotsiaalfondi ja Sihtasutust Archimedes konverentsist osav\u00f5tu finantseerimise eest. … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/497"}],"collection":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=497"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/497\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":505,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/497\/revisions\/505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=497"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=497"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=497"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}