{"id":458,"date":"2012-04-01T00:05:39","date_gmt":"2012-03-31T22:05:39","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=458"},"modified":"2012-10-23T16:27:40","modified_gmt":"2012-10-23T14:27:40","slug":"saastupirnidega-ei-kaasne-saastev-areng","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=458","title":{"rendered":"S\u00e4\u00e4stupirnidega ei kaasne s\u00e4\u00e4stev areng"},"content":{"rendered":"
Selle ajaveebi autori posterartikkel “S\u00e4\u00e4stupirnidega ei kaasne s\u00e4\u00e4stev areng” valiti Talveakadeemial publiku lemmikuks. Taveakadeemia on Eesti noorteadlaste igaaastane teaduskonverents, mida korraldavad Eesti Maa\u00fclikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnika\u00fclikool, Tallinna \u00dclikool ja Tartu \u00dclikool. Talveakadeemia toimus 2012. aastal 2-4.aprillil Narva-J\u00f5esuu sanatooriumis, millest v\u00f5tis osa 140 noorteadlast.<\/h5>\n
Autor Tarmo Koppel r\u00e4\u00e4gib artiklist ka 4.03.12 Vikerraadio saates Labor<\/a><\/h5>\n
J\u00e4rgnevalt kokkuv\u00f5te artiklist.<\/h5>\n

S\u00e4\u00e4stupirnide problemaatilised aspektid<\/strong><\/h3>\n

Saastelekter<\/strong>
\nSaastelektriks nimetatakse k\u00f5rgsageduslikku m\u00fcra elektriv\u00f5rgus, mis tuleneb k\u00f5rgsagedusre\u017eiimil t\u00f6\u00f6tavatest impulssadapteritest ning vooluv\u00f5rgu sageduse (50Hz) harmoonikutest. Viimaseid genereerivad s\u00e4\u00e4stupirnid \u00fcsna intensiivselt, erinevalt mitmetest teistest valgustiliikidest<\/p>\n

\u00dcks s\u00e4\u00e4stupirn ei pruugi tekitada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset EM-v\u00e4lja, kuid k\u00fcmmekond pirni tekitavad k\u00fcmme korda suurema v\u00e4lja, mis v\u00f5ib juba rolli omada. Samuti tekib t\u00f6\u00f6keskkonna integraalne elektromagnetv\u00e4li k\u00fcmnetest, v\u00f5ib-olla sadadest eri allikatest. Seega kui t\u00f6\u00f6keskkonna elektromagnetv\u00e4ljadel saab olema m\u00f5ju t\u00f6\u00f6taja tervisele, tuleb t\u00e4helepanu osutada ka valgustitele.<\/p>\n

Valguse tekitamiseks on v\u00f5imalik kasutada erinevaid tehnoloogiaid, mis on erinevad ka genereeritud elektromagnetv\u00e4lja suuruse osas. N\u00e4iteks h\u00f5\u00f5glamp ja halogeenpirn tekitavad suhtelised madala EMV. S\u00e4\u00e4stupirn ja p\u00e4evavalguslamp omavad ehituses elektroonilisi komponente, transformaatoreid, mis tekitavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgema EMV kui eelmainitutel.<\/p>\n

Valguse spekter<\/strong>
\nInimesele m\u00f5jub k\u00f5ige soodsamalt valguse t\u00e4isspekter ehk p\u00e4ikesevalgus. P\u00e4ikesevalguse spekter on alati \u00fchtlane t\u00e4isspekter<\/p>\n

Parimad ja ka kallimad valgustustehnoloogiad \u00fcritavad j\u00e4ljendada p\u00e4ikesevalgust. M\u00f5ni tehnoloogia j\u00f5uab sellele \u00fcsna l\u00e4hedale (metallhalogeniidpirn ja m\u00f5ned t\u00e4isspekter p\u00e4evavalgustorud). Enamkasutatavatest valgustiliikidest esitab k\u00f5ige kehvema spektri aga just s\u00e4\u00e4stupirn. S\u00e4\u00e4stupirni poolt tekitavat valgust nimetatakse pseudovalgeks. See termin v\u00e4ljendab valgust, mis j\u00e4tab inimsilmale valge valguse mulje, kuid tegelikult ei ole seda.<\/p>\n

Fotobioloogia p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi aga vajavad elusorganismid normaalseks funktsioneerimiseks k\u00f5iki loomuliku valguse lainepikkusi. Nende puuduj\u00e4\u00e4gil tabab aga organismi loomuliku valgustuse puudulikkus, mis v\u00f5ib v\u00e4ljenduda SAD-s\u00fcndroomina (ing.k. Seasonal Affective Dissorder).<\/p>\n

S\u00e4\u00e4stupirnide spekter on h\u00fcppeline, \u00fcksikute \u201epiikidega\u201d, elavh\u00f5beda v\u00f5i teiste gaaside lainepikkusel, mis j\u00e4tab silmale petliku mulje valgest valgusest. Inimesed v\u00f5ivad leida ebamugava olevat selliste lampide valguses t\u00f6\u00f6tada, eriti lugeda (joonis). Ka silmad v\u00f5ivad sellises mitteharjumusp\u00e4rases valguses v\u00e4sida kiiremini.<\/p>\n

Suurtes avatud kontorites v\u00e4sivad inimesed kiiremini ning t\u00f6\u00f6tootlikkus on madalam \u2013 k\u00f5ikidel t\u00f6\u00f6kohtadel pole tagatud p\u00e4evavalgus. Akna all istuvad t\u00f6\u00f6tajad teevad v\u00e4hem vigu ning on emotsionaalselt tasakaalukamad.<\/p>\n

V\u00e4hene p\u00e4evavalgus (t\u00e4isspekter valgus) n\u00f5rgestab keha loomulikku kaitses\u00fcsteemi. Kaasneb nii f\u00fc\u00fcsiline kui ps\u00fc\u00fchiline stress. N\u00e4iteks talveperioodil langeb inimeste immuuns\u00fcsteem, viljakus, \u00fcle\u00fcldine tervis, kasvab v\u00e4simus. \u00dclesannetega ei tulda h\u00e4sti toime ning instiktiivselt \u00fcritatakse olukorda tasakaalustada s\u00fcsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega.<\/p>\n

Kehv valgustus p\u00f5hjustab disharmooniat ka inimese \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi tajus. Tulemuseks on p\u00e4evasel ajal v\u00e4simus, uimasus jms n\u00e4hud; \u00f6isel ajal v\u00f5ib aga probleeme olla uinumisega.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis. Valgusallikate spekter – inimesele k\u00f5ige loomulikum on P\u00e4ikese valgusspekter, sest paljude teiste valgustite puhul j\u00e4\u00e4b inimesel suur osa eri lainepikkusi saamata.<\/h6>\n

Valguse v\u00e4rvustemperatuur<\/strong>
\nValgustusdisainis on pikka aega aluseks olnud Kruithofi mugavusdiagramm, mis v\u00e4ljendab valguse v\u00e4rvustemperatuuri suhet valgustustihedusse (Kruithof 1941); selle j\u00e4rgi tunnevad inimesed end paremini k\u00f5rgematel v\u00e4rvustemperatuuridel, kui ka valgustustihedus on k\u00f5rgem.<\/p>\n

V\u00e4rvustemperatuuri m\u00f5ju inimesele uurides on leitud, et mida k\u00f5rgem v\u00e4rvustemperatuur, seda tugevam m\u00f5ju ps\u00fc\u00fchilisele aktiivsusele: k\u00f5rgemad sagedused erutavad rohkem autonoomset n\u00e4rvis\u00fcsteemi. N\u00fc\u00fcdseks on h\u00e4sti teada, et t\u00e4isspekter-valgusti, mis sisaldab ka rohkeim sinise valguse lainepikkusi, parandab inimese t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ja sooritust, kus n\u00e4gemisv\u00f5imel on t\u00e4htis roll. H\u00f5\u00f5glamp toodab kollakama tooniga valguse, mis sobib h\u00e4sti eluruumidesse. Enamus s\u00e4\u00e4stupirne on nn k\u00fclma valgusega (ing.k. cool white), mis j\u00e4tab kalgi ilme ja ei sobi seet\u00f5ttu kodudesse jm ruumidesse, mis on m\u00f5eldud puhkamiseks.<\/strong><\/p>\n

Valguse v\u00e4relus<\/strong>
\nV\u00e4ga v\u00e4he on uurimusi tehtud valguse v\u00e4reluse kohta. Kuid uurimuste andmetel v\u00f5ib siiski \u00fcsna kindlalt \u00f6elda, et kui valgus v\u00e4releb, siis m\u00f5jub see negatiivselt inimese kognitiivsetele protsessidele. Eriti peetakse siinjuures silma madalsageduslikku v\u00e4relust (alla 100 Hertzi). Lisaks sagedusele on t\u00e4htsaks n\u00e4itajaks v\u00e4reluse modulatsiooniindeks, mis iseloomustab, kui intensiivne v\u00e4relus on (0 kuni 100%).<\/p>\n

H\u00f5\u00f5gniidiga lampide v\u00e4relus on v\u00e4iksem kui p\u00e4evavalguslampidel, sest h\u00f5\u00f5gniidi soojusmahtuvus silub v\u00f5nke \u00e4ra. Inimsilmaga pole v\u00e4relus sagedusel 100Hz n\u00e4htav, enamikel juhtumitel isegi mitte sagedusel 50Hz.<\/p>\n

Inimestel, kes kannatavad aeg-ajalt migreeni all, v\u00f5ivad neid hooge esile kutsuda ka v\u00e4relevad valgustid. Migreenihooge v\u00f5ivad p\u00f5hjustada sagedused kuni 50Hz. P\u00e4evavalguslambid v\u00f5ivad lisaks peavaludele p\u00f5hjustada ka \u00fclev\u00e4simust silmade.<\/p>\n

Korpus<\/strong>
\nV\u00e4hem\u00e4rgatav asjaolu s\u00e4\u00e4stupirnide juures on pirni korpus. Enamik s\u00e4\u00e4stupirne \u00fcletavad m\u00f5\u00f5tudelt h\u00f5\u00f5glampe. H\u00f5\u00f5glampide m\u00f5\u00f5tmeid arvestades on aga disainitud ja toodetud enamik praegu kodudes ja t\u00f6\u00f6kohtades olevaid valgustuss\u00fcsteeme ja lambikupleid. S\u00e4\u00e4stupirnide kasutuselev\u00f5tuga tuleb p\u00e4evakorda ka nimetatud lambikuplite v\u00e4ljavahetamine, mis omakorda n\u00f5uab lisa tootmisv\u00f5imsust, rahalisi kulutusi, vanade kuplite utiliseerimist ning seel\u00e4bi koormust keskkonnale.<\/p>\n

Elavh\u00f5be<\/strong>
\nS\u00e4\u00e4stupirnide valgustitehnoloogia p\u00f5hineb peamiselt elavh\u00f5bedaaurudel. Kuigi normaalse kasutuse jooksul ei tohiks need gaasid pirni korpusest v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda, v\u00f5ib siiski esineda pirnide purunemisi, mis saastavad elu- v\u00f5i t\u00f6\u00f6keskkonda m\u00fcrgiste kemikaalidega. Lohutavaks asjaoluks v\u00f5ib siiski pidada, et elavh\u00f5beda kogus s\u00e4\u00e4stupirnis on v\u00e4ga v\u00e4ike \u2013 neli kuni viis milligrammi.<\/p>\n

Elavh\u00f5beda ja teiste m\u00fcrgiste kemikaalide esinemine s\u00e4\u00e4stupirnis seab selle kasutajale ka kohustuse\u00a0 p\u00e4rast kasutuse l\u00f5ppu see utiliseerida ohtlike j\u00e4\u00e4tmete kogumispunkti.<\/strong><\/p>\n

H\u00f5\u00f5glamp tootis soojust<\/strong>
\nH\u00f5\u00f5glambi keelustamise peamine argument \u2013 energias\u00e4\u00e4st ei ole p\u00e4dev meie p\u00f5hjamaises kliimas, kus tuba pole vaja k\u00fctta vaid kolm kuud aastas. \u00dclej\u00e4\u00e4nud \u00fcheksa kuud aastast panustas h\u00f5\u00f5glamp lisaks valgusallikana ka k\u00fcttekehana. Seega ei l\u00e4inud see energia kaotsi.<\/p>\n

Kuigi s\u00e4\u00e4stupirn tundub m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu valik meie kodudes ja t\u00f6\u00f6kohtadel, v\u00f5ib k\u00e4esoleva artikli toel soovitada pigem kahte muud valgustit, mis vabad s\u00e4\u00e4stupirnide n\u00f5rkustest: halogeenpirn ja LED-lamp. Halogeenpirnid n\u00e4evad h\u00f5\u00f5glambi moodi v\u00e4lja, kuid on tehnoloogiliselt arenenumad, v\u00f5imaldades umbes 30-protsendilist energias\u00e4\u00e4stu. Halogeenpirnid jagavad h\u00f5\u00f5glambiga sama spektrit ja v\u00e4rvustemperatuuri ning ei tekita liigseid elektromagnetv\u00e4lju. Samuti on halogeenpirnid suhteliselt v\u00e4hese v\u00e4relusega. Halogeenpirnide ainukeseks miinuseks v\u00f5ib pidada punase tooni poole kalduvat spektrit, mis ei ole sobilik t\u00f6\u00f6kohtade valgustamiseks.<\/p>\n

Perspektiivika tehnoloogiaga on LED-lambid, millest v\u00f5ib oodata v\u00e4\u00e4rikat asendajat h\u00f5\u00f5glampidele. Enamgi veel, LED-lambid \u00fcletavad h\u00f5\u00f5glampe mitme n\u00e4itaja poolest: 1) on k\u00f5ikidest siin r\u00e4\u00e4gitud valgustitest k\u00f5ige energias\u00e4\u00e4stlikumad; 2) analoogtehnoloogiaga LED-lambid ei tekita saastelektrit; 3) on v\u00e4ga madala v\u00e4relusindeksiga. LED-lampide ainukeseks miinuseks on ebat\u00e4iuslik spekter, mis pole siiski pooltki nii puudulik kui s\u00e4\u00e4stupirnil.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Selle ajaveebi autori posterartikkel “S\u00e4\u00e4stupirnidega ei kaasne s\u00e4\u00e4stev areng” valiti Talveakadeemial publiku lemmikuks. Taveakadeemia on Eesti noorteadlaste igaaastane teaduskonverents, mida korraldavad Eesti Maa\u00fclikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnika\u00fclikool, Tallinna \u00dclikool ja Tartu \u00dclikool. Talveakadeemia toimus 2012. aastal 2-4.aprillil Narva-J\u00f5esuu sanatooriumis, millest … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4,5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/458"}],"collection":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=458"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/458\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":626,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/458\/revisions\/626"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=458"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=458"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=458"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}