{"id":395,"date":"2012-01-09T19:10:25","date_gmt":"2012-01-09T17:10:25","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=395"},"modified":"2012-01-09T19:10:25","modified_gmt":"2012-01-09T17:10:25","slug":"taimed-vajavad-kasvuks-oige-lainepikkusega-valgust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=395","title":{"rendered":"Taimed vajavad kasvuks \u00f5ige lainepikkusega valgust"},"content":{"rendered":"

Nii nagu fauna, vajab ka floora oma s\u00fcsteemi toimimiseks \u00f5iget t\u00fc\u00fcpi valgust. Fotobioloogia pioneeri John Otti uurimused 60-70ndatest n\u00e4itasid et taimede kasvu \u00fcheks v\u00f5tmeks on ultraviolet(UV) valgus. Oma eksperimentides, tuues UV-valguse kasvuhoonesse, hakkasid pea k\u00f5ik taimed, mis muidu kiratsesid, j\u00f5udsalt kasvama.\u00a0 Sellest v\u00f5ib ka j\u00e4reldada et tugev UV-valgus ei pruugi meeldida taimedele, mis eelistavad varjus kasvamist, kuigi teatud koguses vajavad seda ilmselt k\u00f5ik.<\/p>\n

Lisaks UV-valgusele vajavad taimed kindlasti ka n\u00e4htavat valgust piisavas koguses, eriti just sinist ja punast osa spektrist. Sellest ka p\u00f5hjus, miks taimed on rohelised ja kollakas-rohelised – nad ei vaja seda osa valgusspektrist ning peegeldavad need kollase-rohelised lainepikkused oma pinnalt tagasi.
\nSeega on vaja taimede kasvu soodustamiseks tagada lai valik erinevaid lainepikkusi, mis aktiveerivad taimes fotos\u00fcnteesi. Peamiselt toimub see l\u00e4bi valguse absorbeerimise klorof\u00fcllis, mis paneb selle “elama”, umbes nii nagu veri organismides voolab.<\/p>\n

Erinevad taimed on muidugi erineva v\u00e4rviga – see v\u00e4rv (\u00f5igemini v\u00e4rvide segu) ongi n\u00e4itajaks, milliseid osi valgusest see taim ei soovi fotos\u00fcnteesiks kasutada. Taime pinnalt peegelduvad tagasi need lainepikkused, mis on taime fotos\u00fcnteesiks kasutud, \u00fclej\u00e4\u00e4nu on aga energiaallikaks.<\/p>\n

\n\"\"<\/a>Joonis. UV, sinisel, punasel ja IR lainepikkusel valgus aktiveerib taime fotos\u00fcnteesi.<\/h6>\n

Loomulik p\u00e4ikesevalgus on t\u00e4isspektervalgus (ing.k. full spectrum).
\nTihti on aga nii, et need valgustid mida poes m\u00fc\u00fcakse “full spectrum” nime all, ei ole seda tegelikult, kui v\u00f5rrelda nende lampide toodetavat spektrit p\u00e4evavalguse spektriga.
\nLisaks sellele, enamus “full spectrum” lambid tegelikult ei produtseeri UV-osa valgusest. Senimaani arvatakse, et UV-valgus on kahjulik silmadele ja nahale. Minu seisukoht on, et k\u00f5ik s\u00f5ltub doosist. \u00d5igelt doseeritud UV v\u00f5ib olla tervist turgutav. Liiga palju UVd on aga kahjulik, nagu n\u00e4itavad uurimused. Kui UV valgus oleks absoluutselt kahjulik, oleks inimkond juba ammu v\u00e4lja surnud. Vastupidi, inimesed, kes ei saa piisavas koguses UV-valgust kaotavad hea enesetunde ning hea tervise.<\/p>\n

Kui minna poodi otsima taimekasvatamise hobist v\u00f5i professionaalsest huvist t\u00e4isspekterlampi otsima, tasub erinevate variantide kaalumisel vaadata ja k\u00fcsida ka tootja m\u00f5\u00f5detud lambispektrit – v\u00f5rrelda seda p\u00e4evavalguse omaga. Jooniselt v\u00f5ib n\u00e4ha, milliseid valguse lainepikkusi (v\u00e4rvusi) vajab taim oma kasvuks enim. Sellelt v\u00e4lja lugeda, et taimekasvatuseks sobiva lambi spekter peaks olema tugev vahemikes 375-500nm ja 600-700nm; lambi spekter v\u00f5ib olla tugev ka vahemikus 500-600nm, see ei ole taimele probleemiks, vaid peegeldab selle rohelise valgusena lihtsalt tagasi.<\/p>\n

Aiapoodidest v\u00f5ib ka leida tavalise pirnikeermega E27 taimedele m\u00f5eldud lampe. Need on tavalised h\u00f5\u00f5glambid, mille klaaskorpus sisaldab v\u00e4rvifiltrit, toimides eeltoodud joonise p\u00f5him\u00f5ttel, eemaldades valgusest kollase ja rohelise. Inimese t\u00f6\u00f6 ja tegevuse valgustamiseks sellised lambid ei sobi, sest inimsilm on v\u00e4rvide eristamise ja valgustugevuse m\u00f5istes k\u00f5ige tundlikum just kollase ja rohelise valguse lainepikkustel. Seega j\u00e4\u00e4ks inimesel saamata oluline osa valgusenergiast, mis muudetakse kehas bioelektriks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nii nagu fauna, vajab ka floora oma s\u00fcsteemi toimimiseks \u00f5iget t\u00fc\u00fcpi valgust. Fotobioloogia pioneeri John Otti uurimused 60-70ndatest n\u00e4itasid et taimede kasvu \u00fcheks v\u00f5tmeks on ultraviolet(UV) valgus. Oma eksperimentides, tuues UV-valguse kasvuhoonesse, hakkasid pea k\u00f5ik taimed, mis muidu kiratsesid, j\u00f5udsalt … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/395"}],"collection":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=395"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/395\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":397,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/395\/revisions\/397"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=395"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=395"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=395"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}