{"id":271,"date":"2011-11-05T00:06:41","date_gmt":"2011-11-04T21:06:41","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=271"},"modified":"2012-11-20T15:06:46","modified_gmt":"2012-11-20T13:06:46","slug":"peavalude-seos-paikese-aktiivsusega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=271","title":{"rendered":"Peavalude seos P\u00e4ikese aktiivsusega"},"content":{"rendered":"<p>Meie uurimisr\u00fchma poole on mitmed inimesed p\u00f6\u00f6rdunud, et kinnitust saada, kas nende kogetud ja ebaharilikuna (ilmse p\u00f5hjuseta) tunduvad peavalud, uimasus v\u00f5i uneh\u00e4ired v\u00f5ivad olla seotud kosmiliste protsessidega.<br \/>\nEnamikul juhtudel oleme leidnud korrelatsiooni &#8211; sest samadel p\u00e4evadel on toimunud magnettorm vm muu aktiivne protsess P\u00e4ikesel.\u00a0 Huvitava uurimisk\u00fcsimuse p\u00fcstitavad juhtumid, kui aset pole leidnud magnettormi, k\u00fcll aga r\u00f6ntgens\u00e4hvatus P\u00e4ikesel. Kuidas on see viimane seotud inimese enesetundega &#8211; toimemehhanism on veel tundmatu. R\u00f6ntgenkiirgus nimelt absorbeerub atmosf\u00e4\u00e4ris ja planeei pinnale ei j\u00f5ua. Seega v\u00f5ib tegemist olla m\u00f5ne muu r\u00f6ntgens\u00e4hvatusega kaasas k\u00e4iva n\u00e4htusega, mis inimestele m\u00f5jub.<\/p>\n<p>Tagasiside annab alust v\u00e4ita, et paljud Eesti inimesed on tundlikud magnettormide suhtes, osad aga ka magnettormidele eelnevate p\u00e4ikeseloidete suhtes. Oleme leidnud korrellatsiooni peavalude, uneh\u00e4irete ja emotsionaalse tasakaalutusega. Kindlasti on veel palju s\u00fcmptomeid, milliste kohta toovad kinnitust k\u00e4imasolevad uurimused.<\/p>\n<p><strong>Kuidas P\u00e4ike on seotud peavaludega?<\/strong><br \/>\nKui P\u00e4ikesel toimub purse, siis p\u00e4ikeseloide paiskab maailmaruumi laetud osakesi. P\u00e4ikeseloitega kaasneb ka s\u00e4hvatus r\u00f6ntgenkiirguste ja raadiolainete diapasoonis, mis j\u00f5uab Maale 7 minutiga. P\u00e4ikeseloite osakesed ise aga j\u00f5uavad Maale paari p\u00e4eva p\u00e4rast.<\/p>\n<p><strong>Seega peavalude, uneh\u00e4irete ning muude terviseilmingute aspektist, v\u00f5ime vaadelda j\u00e4rgnevaid n\u00e4htusi, mis tekivad p\u00e4ikeseloite tulemusel.<\/strong><\/p>\n<p><strong>1. Laetud osakeste voog<\/strong><br \/>\nJ\u00f5uavad Maale paari p\u00e4evaga, juhul kui p\u00e4ikeseloide on suunatud Maa poole.<br \/>\nMaa magnetosf\u00e4\u00e4r toimib kilbina ning suunab nende voo eemale, pooluste poole, mille k\u00f5rvaln\u00e4huks on virmalised.<br \/>\nSelle protsessi k\u00e4igus hakkab Maa magnetv\u00e4li fluktueeruma (nimetatakse magnettormiks) ning v\u00f5ib p\u00f5hjustada tervisen\u00e4hte keskkonnatundlikel inimestel. Magnettormide m\u00f5just oli pikemalt juttu \u00fches varasemas artiklis.<br \/>\nPerioodilised p\u00e4ikeseloited on ka vajalikud Maa stratosf\u00e4\u00e4ri soojendamiseks, mille k\u00e4igus tekivad tuuled ja \u00f5humassid hakkavad liikuma. Kui neid saab olema aga liiga palju v\u00f5i on tegemist intensiivsete magnettormidega, v\u00f5ib inimene \u00e4ra &#8220;v\u00e4sida&#8221;.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.swpc.noaa.gov\/rt_plots\/kp_3d.html\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter\" title=\"Planetary K-index 3 days, 3hr average\" src=\"http:\/\/www.swpc.noaa.gov\/rt_plots\/Kp.gif\" alt=\"\" width=\"441\" height=\"330\" \/><\/a> <strong><\/strong><\/p>\n<h6>Joonis1. Planetaarne K-indeks reaalajas. See iseloomustab Maa magnetv\u00e4lja fluktuatsioonide intensiivsust: 0-3 tavalise p\u00e4eva magnetv\u00e4li; alates indeksist 5 &#8211; magnettorm. Esitatud on ka prognoos j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks. Allikas: http:\/\/www.swpc.noaa.gov\/rt_plots\/kp_3d.html<\/h6>\n<p><strong>2. Raadiosageduslik s\u00e4hvatus<\/strong><br \/>\nJ\u00f5uab Maale 7 minutiga.<br \/>\nRaadiosageduslikud kiirgused vahemikus 5MHz-30GHz (hea ilmaga kuni 300GHz) l\u00e4bivad Maa atmosf\u00e4\u00e4ri ja j\u00f5uavad Maa pinnale. \u00dclej\u00e4\u00e4nud diapasooni (va valgus) ekraneerib v\u00f5i absorbeerib Maa atmosf\u00e4\u00e4r \u00e4ra. P\u00e4ikese raadiosageduslike kiirguste seos terviseilmingutega on veel v\u00e4heuuritud. Arvatakse et nende m\u00f5ju on v\u00e4ike, sest need on suhteliselt n\u00f5rkadel tugevustel v\u00f5rreldes tele- ja raadiosaatejaamade signaalidega. M\u00f5ned uurijad on aga leidnud, et inimene on just eriti vastuv\u00f5tlik neil kindlatel kosmiliste kiirguste sagedustel, sest need on saatnud inimest kogu tema evolutsiooni v\u00e4ltel.<\/p>\n<h6><a href=\"http:\/\/sidc.oma.be\/humain\/realtime.php\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter\" title=\"CALLISTO\" src=\"http:\/\/sidc.oma.be\/humain\/data\/callisto\/qkl\/2011\/11\/04\/HUMAIN_20111104_162959.png\" alt=\"\" width=\"441\" height=\"391\" \/><\/a>Joonis2. P\u00e4ikese raadiosageduslik emissioon oli 4.11.11 rahulik. Signaal peamiselt 130MHz kandis.\u00a0 M\u00f5\u00f5detud CALLISTO raadioteleskoopide poolt. Infot reaalajas vt: http:\/\/sidc.oma.be\/humain\/realtime.php<\/h6>\n<p><strong>3. R\u00f6ntgens\u00e4hvatus<\/strong><br \/>\nJ\u00f5uab Maale 7 minutiga. Kaasneb P\u00e4ikeseloitega.<br \/>\nF\u00fc\u00fcsikalist ohtu see r\u00f6ntgenkiirgus ei kujuta, sest Maa atmosf\u00e4\u00e4ri alumised kihid absorbeerivad selle pea t\u00e4ielikult.<\/p>\n<h6><a href=\"http:\/\/www.swpc.noaa.gov\/rt_plots\/xray_5m.html\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter\" title=\"P\u00e4ikese r\u00f6ntgenkiirgus reaalajas\" src=\"http:\/\/www.swpc.noaa.gov\/rt_plots\/Xray.gif\" alt=\"P\u00e4ikese r\u00f6ntgenkiirgus reaalajas\" width=\"441\" height=\"330\" \/><\/a>Joonis3. P\u00e4ike: r\u00f6ntgens\u00e4hvatused reaalajas, viimased 3 p. Rahulikku P\u00e4ikest (ilma s\u00e4hvatusteta) iseloomustab sirge punane joon (tasandil 10-6) ja sirge sinine joon (tasandil 10-9). Graafiku andmed tulevad kahe kosmosejaama pealt (sinine ja punane joon), mis on paigutatud Maa ja P\u00e4ikese vahele. Allikas: http:\/\/www.swpc.noaa.gov\/rt_plots\/xray_5m.html<\/h6>\n<p>Seega, kui j\u00e4rgmine kord koged peavalu all, tasub toodud lingilt (NOAA) j\u00e4rgi uurida, kas samale perioodile langes r\u00f6ntgens\u00e4hvatusi. Kuigi need Maa peale ei j\u00f5ua,\u00a0 r\u00e4\u00e4givad need P\u00e4ikese aktiivsusest ning v\u00f5imalikest kaudsetest m\u00f5judest, mis praegu veel teadmata.<\/p>\n<p><strong>Mul pole varasemalt sel moel peavalusid olnud?<\/strong><br \/>\nSellist \u00fctlust kohtame viimasel ajal enam. Ka nendel inimestel esinevad enesetunde ilmingud korrelatsioonis magnettormide, P\u00e4ikese r\u00f6ntgens\u00e4hvatuste v\u00f5i raadiosageduslike kiirgustega.<br \/>\nVastus koosneb kahest osast.<\/p>\n<p>Arvata v\u00f5ib seost \u00fcle\u00fcldise <strong>p\u00e4ikeseaktiivsuse kasvuga<\/strong>. P\u00e4ike on taas aktiviseerunud ning j\u00f5uab oma aktiivsuse haripunkti 2013.aastal. P\u00e4ike aktiiviseerub iga 11 aasta j\u00e4rel.<br \/>\nKui P\u00e4ike oli viimati aktiivne oma 10 a tagasi, siis miks ei kogenud samad inimesed peavalusid tollal?<br \/>\n\u00dcks muutuja v\u00f5ib olla <strong>inimeste vanus<\/strong> &#8211; inimene oli viimase p\u00e4ikeseaktiivsuse haripunktil 10 a noorem. Vananedes muutub inimene tundlikumaks ka keskkonnastressorite suhtes.<br \/>\nKuid seose v\u00f5ib siinjuures luua ka teise keskkonnastressoriga &#8211; <strong>elektrosmog<\/strong>. Nende samade raadiosageduslike elektromagnetv\u00e4ljade esinemine elukeskkonnas 10 a tagasi oli tuhandeid kordi v\u00e4iksem kui seda praegu. Viimaste aastate traadita andmeside on meie elu mugavdanud traadita internetiga, mobiilsidega ja mitmel muul moel, mis k\u00f5ik toodavad raadiosageduslikke elektromagnetv\u00e4lju. Neid seadmeid aga ei praktiliselt ei esinenud 10 a tagasi.<\/p>\n<p>Elades pideva elektrosmogi keskel, kannatavad \u00fcha enam inimesi elektrostressi all. Selle tulemusena on v\u00e4henenud inimeste vastupanuv\u00f5ime muudele keskkonnam\u00f5judele mist\u00f5ttu saavad need paremini &#8220;l\u00f6\u00f6gile&#8221; ka n\u00e4iteks peavalude tekitamisel. Aga samuti v\u00f5ib inimene kannatada uimasuse, kehvenenud m\u00e4lu, keskendumisv\u00f5ime languse vm tagaj\u00e4rgede all.<\/p>\n<p>Kui n\u00fc\u00fcd m\u00e4ngu sisse tuua ka kasvav p\u00e4ikeseaktiivsus, siis v\u00f5ib eeldada, et p\u00e4ikeseloidete tekitatud magnettormid v\u00f5i raadiosageduslikud s\u00e4hvatused samuti omavad suuremat m\u00f5ju inimese enesetundele. Isegi, kui 10 aastat tagasi oli inimene nende suhtes suhteliselt immuunne. P\u00e4ikeseaktiivsuse m\u00f5ju inimesele annab alust arvata et inimene kannatab elektrostressi all.<\/p>\n<p>Vaata ka varasemat artiklit <a href=\"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=183\">Magnettorm ja tervis (7.08.11)<\/a>.<\/p>\n<address><em>Viited:<\/em><br \/>\n<a href=\"http:\/\/radiojove.gsfc.nasa.gov\/education\/educ\/radio\/tran-rec\/exerc\/iono.htm\" target=\"_blank\"> NASA, The Effects of Earth&#8217;s Upper Atmosphere on Radio Signals<\/a><br \/>\n<a href=\"http:\/\/science.hq.nasa.gov\/kids\/imagers\/ems\/xrays.html\" target=\"_blank\"> NASA, X-rays<\/a><br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.swpc.noaa.gov\/rt_plots\/xray_5m.html\" target=\"_blank\">NOAA &#8211; X-Rays realtime<\/a><br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.imelineteadus.ee\/article\/2011\/2\/23\/paikesega_on_midagi_lahti\" target=\"_blank\">P\u00e4ikesega on midagi lahti, 2011, Imeline teadus<\/a><br \/>\n<a href=\"http:\/\/sidc.oma.be\/humain\/realtime.php\" target=\"_blank\">P\u00e4ikese raadiosageduslik emissioon, CALLISTO<br \/>\n<\/a><\/address>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Meie uurimisr\u00fchma poole on mitmed inimesed p\u00f6\u00f6rdunud, et kinnitust saada, kas nende kogetud ja ebaharilikuna (ilmse p\u00f5hjuseta) tunduvad peavalud, uimasus v\u00f5i uneh\u00e4ired v\u00f5ivad olla seotud kosmiliste protsessidega. Enamikul juhtudel oleme leidnud korrelatsiooni &#8211; sest samadel p\u00e4evadel on toimunud magnettorm vm &hellip; <a href=\"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=271\">J\u00e4tka lugemist <span class=\"meta-nav\">&rarr;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[13],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/271"}],"collection":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=271"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/271\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":691,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/271\/revisions\/691"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=271"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=271"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=271"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}