{"id":245,"date":"2011-10-08T11:36:38","date_gmt":"2011-10-08T08:36:38","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=245"},"modified":"2019-05-29T21:31:32","modified_gmt":"2019-05-29T19:31:32","slug":"tervisemojud-elektromagnetvaljadest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=245","title":{"rendered":"Tervisem\u00f5jud elektromagnetv\u00e4ljadest"},"content":{"rendered":"

K\u00e4esolevas artiklis annab autor \u00fclevaate tervisem\u00f5judest, mida on teadusuurimused seostanud elektromagnetv\u00e4ljadega.<\/p>\n

Elektrostressi <\/strong>all loetakse kannatavaks inimest, kel kujuneb elektromagnetilise pollutsiooni tagaj\u00e4rjel v\u00e4lja \u00fcksk\u00f5ik, milline alltoodud s\u00fcmptomeist.<\/p>\n

Kui elektromagnetilise pollutsiooni allikat ei eemaldata, v\u00f5ib elektrostress kesta kaua (mitmeid kuid). S\u00fcmptomid v\u00f5ivad s\u00fcveneda ning muutuda krooniliseks. Organismi immuuns\u00fcsteem n\u00f5rgeneb ning vastupanuv\u00f5ime v\u00e4liste stressiallikate suhtes v\u00e4heneb – v\u00e4lja on kujunenud elektro\u00fclitundlikkuse s\u00fcndroom<\/strong>. Arenenud maades arvatavasti 3-8% elanikkonnast kannatavad elektro\u00fclitundlikkuse all ja 35% selle kergemate vormide all.<\/p>\n

Arstidel on terviseh\u00e4dade seoseid elektromagnetv\u00e4ljadega v\u00e4ga raske seostada, sest need v\u00e4ljad ei r\u00fcnda \u00fchte konkreetset organit ega ilmne \u00fchel moel. Samuti puudub arstidel vastav v\u00e4lja\u00f5pe. Seet\u00f5ttu elektro\u00fclitundlikkuse s\u00fcndroomi meil ka ei diagnoosita<\/strong>.<\/p>\n

Isegi kui tihenenud haigestumistest, peavaludest v\u00f5i muudest arusaamatutest terviseh\u00e4dadest \u00fcksteise j\u00e4rel \u00fcle saadakse, j\u00e4\u00e4vad need korduma (kui on tegu elektromagnetilise pollutsiooni poolt p\u00f5hjustatud h\u00e4dadega). Tulemusena kannatab inimene pideva v\u00e4simustunde <\/strong>all, ei suuda enam keskenduda<\/strong> ning v\u00e4heneb t\u00f6\u00f6v\u00f5ime<\/strong>. Selliselt kirjeldavad elektro\u00fclitundlikkuse s\u00fcndroomi selle all kannatavad.<\/p>\n

Ka rahva tervise eest heaseisma loodud institutsioonid (T\u00f6\u00f6inspektsioon, Kiirguskaitsekeskus jm) ei saa veel abiks olla. Elektromagnetv\u00e4ljade ohtlikuse osas pole veel teadlaste seaski \u00fcksmeelt. Vaevalt, et see \u00fcksmeel l\u00e4hiajal tuleb, sest uuemad uurimused on pilti l\u00f6\u00f6nud veelgi segasemaks – leitud on uusi toimemehhanisme, kuidas EMVd organismidele m\u00f5juvad. Enne, kui pole selge – kui palju elektromagnetv\u00e4lju on tervistkahjustav – ei osata koostada ka piirnorme, mis elektro\u00fclitundlikele kaitset pakuvad. Sestap on Euroopas v\u00f5etamas uut hoiakut “nii v\u00e4he elektromagnetv\u00e4lju kui m\u00f5istlikult v\u00f5imalik”.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis1. Elektrostressiga seostatud s\u00fcmptomeid (nimekiri on \u00fclevaatlik)<\/em><\/p>\n

Joonisele lisaks tuleks \u00e4ra m\u00e4rkida m\u00f5jud\u00a0 suguorganitele (testes) ja spermale, sigivuse kvaliteedile.<\/p>\n

Nimekirjaga tutvudes v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, et paljud neist h\u00e4dadest v\u00f5ivad olla ju tingitud muudest p\u00f5hjustest, n\u00e4iteks tavalisest k\u00fclmetumisest. Siinjuures on vajalik m\u00f5ista elektromagnetv\u00e4ljade varjatud toimet kehale – seda ei tunne, kuid vaikselt n\u00f5rgestab immuuns\u00fcsteemi, kuni n\u00f5rgeim koht organismis streikima hakkab v\u00f5i m\u00f5ni teine keskkonnastressor t\u00f5uke annab haigestumiseks.<\/p>\n

Esitatud nimekiri toob v\u00e4lja t\u00fc\u00fcpilised s\u00fcmptomid, mis uuringutest v\u00e4lja tulnud. Samas v\u00f5ib leida ka uurimusi, kus EMVde seost nende s\u00fcmptomitega pole tuvastatud. See, et \u00fched uuringud tuvastavad seosed ning teised uuringud ei kinnita neid – on ka p\u00f5hjuseks, miks elektromagnetv\u00e4lja piirnorme pole siiani muudetud.<\/p>\n

Viidates rohketele elektromagnetv\u00e4ljadele kaasaegses elukeskkonnas, nimetavad paljud teadlased seda ettearvamatuks eksperimendiks. N\u00e4iteks maailmakuulsa Paracelus Kliiniku (Shveits) meditsiinidirektor Thomas Rau nimetab lausa kriminaalseks laste eksponeerimist koolis kiirgusele, mis on teada, et rikub aju funktsionaalsust ja \u00f5ppimisv\u00f5imet<\/strong>. Kiiritades laste organisme, nende intelligents ja ajumaht v\u00e4heneb. Lisaks esineb rohkem t\u00e4helepanuraskuste ja k\u00e4itumish\u00e4iretega lapsi.<\/p>\n

Eelnevaga n\u00f5ustub dr. Magda Havas (Environmental and Resource Studies, Trent University, Canada), kes on \u00fcks juhtivaid eksperte h\u00e4lvetega elektri (ing.k. dirty electricity, seletus: k\u00f5rgsagedush\u00e4iretega elekter) uurimisel. Ta lisab, et elektromagnetv\u00e4ljade toimel \u00e4genevad veel ka s\u00fcmptomid, mille all inimene varem kannatas.<\/p>\n

M\u00e4rkimata ei saa j\u00e4tta ka autismi<\/strong>, mille juhtumite arv on kasvanud h\u00fcppelised 6000% viimastel aastatel (Fisher), mis \u00fchtib ka traadita andmeside v\u00f5rkude plahvatusliku levikuga. Uurija Michael Merzenich on autismi tekkemehhanismi sidunud k\u00f5rgsagedusliku elektromagnetilise pollutsiooniga. Dr Robert Kane toob esile, et autismi mehhanismid v\u00f5ivad alata juba looteeas, kui ollakse eksponeeritud raadiosageduslikele EMVdele.<\/p>\n

Samas on ka mitmeid teadlasi, kes nimetatud tervisem\u00f5jusid ei seosta elektromagnetv\u00e4ljadega ning peavad neid h\u00e4dasid ps\u00fchhosomaatilisteks v\u00f5i muudest teguritest p\u00f5hjustatuks.<\/p>\n

Elektrostressi on varem nimetatud ka raadiolainet\u00f5veks (ing.k radiowaves sickness). See ilmnes inimestel, kes olid eksponeeritud k\u00f5rgsageduslikele elektromagnetv\u00e4ljadele. USAs t\u00e4hendati maapiirkonna inimestel sarnaseid s\u00fcmptomeid juba 1990-ndatel, mil ei olnud sellises koguses mobiilsidemaste, WIFI-v\u00f5rke jms.<\/p>\n

Lahendus elektrostressi v\u00f5itmiseks<\/strong> on lihtne – muuta oma elektromagnetilist keskkonda. Seda v\u00f5ib teha j\u00e4rgnevalt:
\n1) eemaldada kiirgusallikas (l\u00fclitada v\u00e4lja, asendada alternatiivse lahendusega);
\n2) minna kiirgusallikast eemale – kiirgusallika m\u00f5ju v\u00e4heneb kauguse ruuduga;
\n3) ehitada kiirgusallika vastu kilp – v\u00f5tta tarvitusele ekraneerivad v\u00f5i absorbeerivad materjalid.<\/p>\n

Uurija Dave Stetzer asendas \u00fches USA koolis, kus oli k\u00f5rge h\u00e4ireelektri tase, h\u00e4irefiltrid. Selles koolis kannatas 37 last astma all. Peale filtrite t\u00f6\u00f6lehakkamist, ei vajanud need lapsed enam inhalaatorit. Koolides, kus h\u00e4irefiltrid installeeriti, teatasid koolijuhid ka, et peale nende t\u00f6\u00f6lehakkamist on t\u00f5usnud kooli\u00f5pilaste \u00f5ppeedukus<\/strong>.<\/p>\n

Elektrostressi m\u00f5ju inimese t\u00f6\u00f6v\u00f5imele on \u00fcks peamisi p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg-seoseid kogu temaatikas. Kui inimese keha on v\u00e4liste keskkonnam\u00f5juite t\u00f5ttu stressis, siis suunab organism energiavarud selle stressiga v\u00f5itlemiseks, v\u00e4hem j\u00e4\u00e4b energiat \u00fcle vaimseteks tegevusteks<\/strong>, nagu \u00f5ppimine.<\/p>\n

Ka on t\u00e4heldatud, et kui eemaldada elukeskkonnast saastatud elektri allikas, on tetud juhtudel paranenud probleemid veresuhkruga <\/strong>(50-92% neist inimestest) (Stetzer,2011)<\/p>\n

Tervisem\u00f5jude juures tuleb teada, et erinevad elektromagnetilised <\/strong>sagedused m\u00f5juvad organismile erinevalt. Samas on need k\u00f5ik justkui \u00fchisrindes organismi vastupanuv\u00f5ime (v\u00e4lisstressorite suhtes) murdmisel.<\/p>\n

Bioloogiliselt aju, s\u00fcda, k\u00f5ik muud organid, isegi rakud – funktsioneerivad elektromagnetiliste signaalide toel<\/strong>. Neid bioloogilisi signaale, mille uurimisega tegeleb bioelektromagnetismi teadusharu, v\u00f5ivad v\u00e4lised elektromagnetilised signaalid segada m\u00e4rkamatul, kuid tervise seisukohast olulisel, viisil.
\nK\u00f5ik sagedused \u00fcle 1,7kHz neelduvad ja hajuvad inimkehas.
\nVene uurimuste kohaselt on inimkehas bioloogiliselt k\u00f5ige aktiivsemad signaalid vahemikus 4-100kHz.<\/p>\n

Tihti tuuakse elektromagnetv\u00e4ljade puhul paralleele tubaka kahjulike tervisem\u00f5jude<\/strong> t\u00f5endamisega, mis kestis 40+ aastat, enne kui neid tervisem\u00f5jusid \u00fcldiselt aktsepteeriti.
\nElektromagnetv\u00e4ljade puhul on aga tegemist palju kompleksema teemaga. Elektromagnetv\u00e4ljade puhul v\u00f5ib orgaaniliste kahjustuste ilmnemine v\u00f5tta kaua aega ning sellele eelneda aastaid n\u00f5rgatasemelist EM-ekspositsiooni iga p\u00e4ev. Elektromagnetv\u00e4ljalise ekspositsioon tuleneb v\u00e4ga erinevatest allikatest – k\u00f5igist seadmetest mis kiirgavad EM-v\u00e4lja. Seep\u00e4rast, seoste loomine p\u00f5hjuste ja tagaj\u00e4rgede vahel n\u00f5uab arvestamist k\u00f5igi nende parameetritega.<\/p>\n

Autor soovib r\u00f5hutada, et elektromagnetv\u00e4ljades tonti ei maksa n\u00e4ha ning teov\u00f5imetuna mitte end tunda. P\u00f5hjus, miks me sellises “elektromagnetilises supis” elame, on teadmatusest. Teadmised ja tehnika on aga \u00fchiskonnas olemas, et keskkonna tervislikkust parandada.<\/p>\n

Vaata teema kohta lisa:<\/strong>
\nYoutube, Beyond Coincidence – The Perils of Electrical Pollution<\/strong>
\n