\nKuna inimsilm suudab tajuda vaid m\u00f5nda valgustuse kvaliteedi parameetrit, siis alahinnatakse valgustuss\u00fcsteemi t\u00e4htsust isikliku mugavuse ja t\u00f6\u00f6tootlikkuse juures. Peamiselt suudab inimese n\u00e4gemiss\u00fcsteem tajuda valgustugevust<\/strong>: kas on liiga pime v\u00f5i liiga ere. T\u00fc\u00fcpiliseks probleemiks Eesti ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6kohtade juures on liiga n\u00f5rk valgustus. Kuigi t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib arvata, et valgust on t\u00f6\u00f6tegemiseks k\u00fcllaga, v\u00f5ib m\u00f5\u00f5tmine osutada, et vajamineva 500luxi asemel on tagatud vaevu pool sellest. Kehva valgustugevuse all aga v\u00e4sib inimene kiiremini, eriti \u00f5htupoole.
\nVaimse t\u00f6\u00f6ga tegelevatele inimestele sobib paremini tugevama valgustihedusega ruum, sest see avaldab positiivset m\u00f5ju m\u00f5ttetegevusele. Samas suurem valgustugevus v\u00e4hendab mugavustunnet.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks juba tunnustatud teraapiavormiks on asetada depressiooni k\u00e4es vaevlev inimene kaheks tunniks ereda valgusega ruumi (2500luxi). Selliselt k\u00e4itutakse paar n\u00e4dalat.<\/p>\n
Mida v\u00e4hem v\u00e4relust, seda parem<\/strong> T\u00e4isspekter valgusti parandab tootlikkust<\/strong> K\u00e4esolevasse kirjutisse on autori poolt valitud peamised valgustuse parameetrid, p\u00f5hjendatud nende olulisust t\u00f6\u00f6tootlikkuse seisukohast. Peale nende on ka teisi valgustuse parameetreid, mis samuti omavad otsest ja\/v\u00f5i kaudset m\u00f5ju inimese f\u00fc\u00fcsisele v\u00f5i ps\u00fc\u00fchilisele heaolule: valguse r\u00e4igus (ing.k. glare), valgustuss\u00fcsteemi d\u00fcnaamilisus, elektromagnetv\u00e4li, kontrastsus, UV-komponent ja m\u00f5ni veel.<\/p>\n Valgustuss\u00fcsteemi kujundamist v\u00f5ib v\u00f5rrelda keelpilli h\u00e4\u00e4lestamisega – reguleerid alla v\u00f5i \u00fcle – tulemus ei pruugi olla soovitav. N\u00e4iteks kehva valgustugevusega t\u00f6\u00f6ruumis, on t\u00f6\u00f6lised aeglasemad. Samas kui valgustugevus t\u00f5sta \u00fcle mugavuspiiri, siis t\u00f5useb t\u00f6\u00f6tajate rahulolematus ning v\u00f5idakse alateadvuses tekib t\u00f5rge selle ruumi suhtes – organism tajub, et tingimused on seal ebasoodsad.<\/p>\n _________________________________________________ T\u00f6\u00f6tajad sooritavad oma \u00fclesanded kolmandiku v\u00f5rra kiiremini ning praak v\u00e4heneb veerandi v\u00f5rra – lahendus ei ole uutes seadmetes ega ka uutes t\u00f6\u00f6tajates – k\u00f5ik j\u00e4\u00e4b samaks, v\u00e4lja vahetatakse vaid valgustus. Sellisena k\u00f5lab autori poolt loodud kuvand, kui k\u00f5ik valgustuse ergonoomilisi … J\u00e4tka lugemist ![\"\"](\"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/pics\/varvustemperatuur.jpg\" "\\"varvustemperatuur\\"")
<\/a>Parim v\u00e4rvustemperatuur on sama mis p\u00e4evavalgusel<\/strong>
\nInimsilm suudab teatud m\u00e4\u00e4ral tajuda ka v\u00e4rvustemperatuuri<\/strong> – kas valge on punakama v\u00f5i sinakama varjundiga. N\u00e4iteks h\u00f5\u00f5glambid on madalam temperatuuriga (u 2800K) ning toodavad seet\u00f5ttu kollaka valguse. Valguseuurija Olszewski hinnangul on h\u00f5\u00f5glamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest sellel v\u00e4rvustemperatuuril t\u00f5mbuvad rakud kaitseseisundisse ning seega l\u00e4hevad stressistaadiumisse.
\nParimaks v\u00e4rvustemperatuuriks on t\u00f6\u00f6ruumides arvatud olema 5500-6000K, mis teisis\u00f5nu on loomulik p\u00e4evavalgus. Temperatuur P\u00e4ikese pinnal on \ufeff5800K. N\u00e4iteks Osram markeerib mitmed oma vallgustid “Active” v\u00f5i “Relax”. Neist esimene \u00fchtib h\u00e4sti p\u00e4evavalgusega, teine aga on m\u00f5eldud eluruumidesse \u00f5htuseks l\u00f5\u00f5gastumiseks. Seega lihtne loogika \u00fctleb, et k\u00f5rgem v\u00e4rvustemperatuur (\u00fcle 5000K) inspireerib t\u00f6\u00f6tajaid olema t\u00e4helepanelikud ning efektiivsed, madalam v\u00e4rvustemperatuur (alla 5000K) aga soodustab “l\u00f5dva”-olemist.
\nN\u00e4iteks Philips on teinud katseid p\u00e4evavalguslampidega v\u00e4rvustemperatuuril 17000K, mis on taevasinine. Kuigi valgest valgusest pole siinkohal juttu, leiti, et katsealused muutusid v\u00e4ga hoolikaks, kasvas t\u00e4helepanuv\u00f5ime ja operatiivsus. K\u00fcllap sel p\u00f5hjusel on ka s\u00f5jalaevade operatsioonijuhtimisruumid just s\u00fcvasinise valgustusega.
\nSamas tuleb mainida, et pikemal viibimisel s\u00fcvasinises valguses v\u00e4sib inimene kiiremini, seega ei sobi see valgustama t\u00f6\u00f6ruumi, kus inimestel tuleb veeta terve t\u00f6\u00f6p\u00e4ev.<\/p>\n
\nInimese n\u00e4gemiss\u00fcsteem ei suuda enamasti tajuda valguse v\u00e4relust<\/strong>. H\u00f5\u00f5glampide puhul pole see probleem, kuid pea k\u00f5ikide teiste valgustiliikide puhul esineb v\u00e4relus, mis on tuvastatud p\u00f5hjustama t\u00f6\u00f6tajatel peavalu ja muid ebasoodsaid tervisen\u00e4hte. Kaasaegsed p\u00e4evavalguslambid on k\u00f5rgsagedusliku elektroonilise ballastiga, mis tootjate v\u00e4itel tervisele v\u00f5i enesetundele ohtu ei kujuta. V\u00e4relus tekib vahelduvvoolust – kuigi inimene ei n\u00e4e pidevat valguse sisse-v\u00e4lja-l\u00fclitumist, leiab see aset ning tuvastatud on selle m\u00f5ju inimese enesetundele ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imele. Arvatakse, et ebasoodsalt v\u00f5ivad m\u00f5juda v\u00e4relused kuni 1000Hz. Inimsilmaga on tajutav v\u00f5nkumine kuni 30Hz (v\u00f5nget\/sekundis), m\u00f5ned suudavad\u00a0 tajuda ka v\u00f5nkeid kuni 50Hz.<\/p>\n
\nT\u00e4htsaks valguse parameetriks on spekter<\/strong>. Kvaliteetsemad (ja mitu korda kallimad valgustid) suudavad toota valguse t\u00e4isspektri (ing.k. full-spectrum) . Kuigi s\u00e4\u00e4stupirni poolt toodetav v\u00e4rvustemperatuur v\u00f5ib olla sama p\u00e4evavalguse omaga (5500K), siis spektrit uurima hakates selgub, et kattuvus p\u00e4evavalgusega on alla 10%. Sellist s\u00e4\u00e4stupirni valget valgust nimetatakse pseudovalgeks – see j\u00e4tab mulje valgest valgusest, kuid tegelikult on illusioon, mis koosneb kolmest kitsast spektraaltriibust (roheline, punane, sinine). Inimsilm seda illusiooni h\u00e4sti l\u00e4bi ei n\u00e4e, kuigi katsed on t\u00f5estanud, et testisikud siiski eelistavad t\u00e4is-spekter valgust pseudovalgele. Kui USAs hakati tootma esimesi t\u00e4is-spekter valgusteid, siis esimesteks klientideks olid merev\u00e4gi ja kosmoseagentuur. M\u00f5lemad tahtsid t\u00e4isspekter valgustiga luua paremad t\u00f6\u00f6tingimused – et inimesed oleks reipamad ja heas tujus. N\u00e4iteks allveelaevades, kus inimesed ei pruugi pikka aega p\u00e4evavalgust n\u00e4ha, oli probleemiks depressioon, mis arvati v\u00e4hemalt osaliselt seostuvat kunstliku valgustusega (pseudovalge).
\nLeamanni ja Bordassi uurimusest selgub, et suurtes avatud kontorites v\u00e4sivad inimesed kiiremini ning t\u00f6\u00f6tootlikkus on madalam – k\u00f5ikidel t\u00f6\u00f6kohtadel pole tagatud p\u00e4evavalgus. Akna all istuvad t\u00f6\u00f6tajad teevad v\u00e4hem vigu ning on emotsionaalselt tasakaalukamad.<\/p>\n
\nViited<\/span>
\nOlszewski, D. The Science of Light. 2010. It’s Rainmaking Time by Kim Greenhouse. http:\/\/itsrainmakingtime.com\/2010\/davidolszewski2\/
\nTamm, T. Valgustustehnika I. 2009. TT\u00dc<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"