V\u00e4he on leida uurimusi mikrolainetoidu tervisem\u00f5jude kohta. Siiski on m\u00f5ned nopped \u00e4ra toodud allolevas kirjatekstis.<\/p>\n
Kuidas mikrolained toitu k\u00fcpsetavad<\/strong> Mikrolained v\u00e4hendavad toidu kvaliteeti<\/strong> NSVLis <\/strong>60-70ndatel tehtud uurimuste p\u00f5hjal j\u00e4reldati, et mikrolaineahjude laiatarbekasutusse laskmine on elanikkonna tervist kahjustav, seet\u00f5ttu need keelustati 1976.a-l. Leiti, et mikrolainetega k\u00fcpsetatud toidu toitev\u00e4\u00e4rtus oli v\u00e4iksem ning kasvas v\u00e4hihaigustesse haigestumise t\u00f5en\u00e4ousus. Vitamiinid ja mineraalid olid muutunud kasutuks – vitamiinide B, C, E ja t\u00e4htsamate mineraalide omastatavus langes. Liha proteiinid olid formeerunud samuti kasutuks. Mikrolainetega t\u00f6\u00f6deldud puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad olid raskemini seeditavad. Lisaks eeltoodule suurendavad mikrolained toidus happelisi protsesse. Dr Young’i uurimuste j\u00e4rgi leidub nende inimeste veres rohkem ebanormaalseid vererakke, kes tarbivad mikrolaineahju-toitu. Seda, et V\u00e4hirakkude osakaal veres suureneb, kinnitavad ka NSVLi uuringud.<\/p>\n Blanc ja Hertel<\/strong> (\u0160veits) leidsid oma uurimuses, et mikrolainetoit v\u00e4hendab hemoglobiini taset veres. Sellele j\u00e4reldusele j\u00f5uti kui anal\u00fc\u00fcsiti inimeste vereproove, enne ja p\u00e4rast mikrolainetoidu s\u00f6\u00f6mist. Kuu aega p\u00e4rast mikrolainetoidu peal toitumist, oli hemoglobiinide tase veres veelgi v\u00e4henenud.<\/p>\n Mikrolainete toimel tekib toidus uusi eluvorme (ing.k. radiolytic compunds). Need mutatsioonid on looduses tundmatud. Tavaahjude k\u00fcpsetusre\u017eiimid tekitavad samuti neid vorme, kuid palju v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral. Arvatavasti need \u00fchendid p\u00f5hjustavad omakorda vere mandumist ning immuuns\u00fcsteemi n\u00f5rgenemist.<\/p>\n Sama uurimuse raames t\u00e4heldati ka p\u00e4rast mikrolainetoidu s\u00f6\u00f6mist valgevereliblede h\u00e4\u00e4bumist kiiremini, kui seda tavak\u00fcpsetatud toidu puhul.<\/p>\n Sama uurimus tuvastas ka HDL-i (hea kolesterool) ja LDL-i (halb kolesterool) osakaalu muutust: mikrolainetoidus oli rohkem LDL-i<\/p>\n Erinevalt eeltoodust, leidub ka teisi uurimusi, mis pole leidnud, et mikrolained toodaks toidus kantserogeenseid v\u00f5i toksilisi \u00fchendeid. Selliste uurimuste loogika seisneb selles, et kuna mikrolaineahjus toit k\u00fcpseb kiiremini, kui tavap\u00e4rastes k\u00fcpsetusahjudes, siis s\u00e4ilivad paremini ka toitained.<\/p>\n Mikrolained ja veri<\/strong> Mikrolained ja lastetoit<\/strong> Kui teist v\u00f5imalust ei ole<\/strong> Paljud mikrolaineahjuga soojendamiseks m\u00f5eldud valmistoidud on plastikpakendis. Osad sellised pakendid aga sisaldavad DEHAd (di(ethylhexyl)adepate), mis on kantserogeenne. Toidu kuumutamisel v\u00f5ivad need \u00fchendid siirduda toiduga kaasnevatesse \u00f5lidesse ning t\u00f5sta lubatud kantserogeensete \u00fchendite m\u00e4\u00e4ra 10 000-kordseks lubatust (Nelson 2000).<\/p>\n Alternatiiv mikrolaineahjule<\/strong> Paljud s\u00f6\u00f6gikohad ei k\u00fcpseta toitu, vaid v\u00f5tavad valmistoidu k\u00fclmikust ning soojendavad selle mikrolaineahjus \u00fclesse. Soovitav on valida selline s\u00f6\u00f6gikoht, mis kasutab traditsioonilisi toiduvalmistamismeetodeid.<\/p>\n Traditsiooniline k\u00fcpsetusviis tagab ka parema toidumaitse. V\u00e4he on leida uurimusi mikrolainetoidu tervisem\u00f5jude kohta. Siiski on m\u00f5ned nopped \u00e4ra toodud allolevas kirjatekstis. Kuidas mikrolained toitu k\u00fcpsetavad Mikrolaineahju p\u00f5hikomponent on magnetron, mis muudab vooluv\u00f5rgust tuleva elektrienergia v\u00e4ga l\u00fchikesteks raadiolaineteks sagedusega 2,45 gigahertzi. K\u00f5ikidest sagedustest see sagedus neeldub k\u00f5ige … J\u00e4tka lugemist
\nMikrolaineahju p\u00f5hikomponent on magnetron, mis muudab vooluv\u00f5rgust tuleva elektrienergia v\u00e4ga l\u00fchikesteks raadiolaineteks sagedusega 2,45 gigahertzi. K\u00f5ikidest sagedustest see sagedus neeldub k\u00f5ige efektiivsemalt vees, rasvades ja suhkrutes – sellep\u00e4rast valitigi see ka mikrolaineahju sageduseks. Mikrolaine toimel tekib toidus \u00fclikiire vibratsioon ja k\u00f5rge temperatuur mis k\u00fcpsetab toidu.<\/strong><\/p>\n
\nMikrolained k\u00fcpsetavad toitu nagu iga teine k\u00fcpsetusmeetod. Toidu k\u00fcpsetamine aga t\u00fchjendab toidust eluj\u00f5u, sest see protsess h\u00e4vitab toidust ens\u00fc\u00fcmid.<\/p>\n
\nNSVLi uurimused leidsid ka, et mikrolainetoidus toimunud keemilised muutused p\u00f5hjustasid funktsionaalseid h\u00e4ireid l\u00fcmfis\u00fcsteemis, mis omakorda n\u00f5rgestas immuuns\u00fcsteemi (organismi v\u00f5imet kaitsta ennast kantserogeensete protsesside eest). Nende seas, kes tarbisid mikrolainetoitu, esines statistiliselt rohkem haigestumisi mao- ja sisikonna v\u00e4hkt\u00f5bedesse; lisaks veel perifeersete rakukudede degeneratsioon.<\/p>\n
\n1991. aastal toimus Oklahomas (USA) kohtuprotsess. Naisele (Norma Levitt) tehti puusaoperatsiooni, kuid ta suri lihtsa vere\u00fclekande t\u00f5ttu, sest \u00f5de soojendas verd enne \u00fclekannet mikrolaineahjus. Loogika p\u00f5hjal: kui kuumenemine on ainus efekt, mida mikrolained tekitavad, siis pole vahet, kuidas miski \u00fcles soojendatakse. Sellest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et mikrolained teevad substantsiga midagi enamat, kui ainult kuumutamine.<\/p>\n
\nMinnesota \u00dclikooli teatel ei ole soovitatav soojendada titepiima mikrolaineahjus, sest see v\u00f5ib p\u00f5hjustada muutusi piima koostises (vitamiinide h\u00e4vinemine). Rinnapiimas v\u00f5ivad h\u00e4vida teatud kaitseomadused (immuuns\u00fcsteemi toetavad).
\nSamuti kuumutab mikrolaineahi titepiima, aga mitte pudelit. Seega v\u00f5ib pudel olla k\u00fclm, aga piim selle sees tulikuum, mis kujutab ohtu lapse suule ja kurgule.<\/p>\n
\nNagu eelpool mainitud, mikrolaineahi p\u00f5hjustab vee, rasva ja suhkrumolekulide vibreerimist sagedusel 2,5 miljonit korda sekundis – see toodab kuumust. P\u00e4rast mikrolaineahju v\u00e4ljal\u00fclimist, molekulid vibreerivad edasi ning toodavad j\u00e4tkuvalt kuumust. Seet\u00f5ttu on soovitatav enne s\u00f6\u00f6mist, lasta toidul v\u00e4hemalt m\u00f5ned minutit seista.<\/p>\n
\nK\u00fclmutatud toidu saab edukalt \u00fcles soojendatud ka (kaanega) praepannil, lisatuna veidi vett.
\nSamuti on abiks konvektsioonahjud, mis kuumutavad toitu l\u00e4bi kuuma \u00f5hu, mida ventilaator ringi ajab. Ka osadel mikrolaineahjudel on konvektsioon\u00f5hu-re\u017eiim.<\/p>\n
\nAustraalia kinesioloog Stephanie Relfe t\u00f5deb kogemusest patsiente n\u00f5ustades, et mikrolainetoit omab tervisele isegi suuremat ebasoodsat\u00a0 m\u00f5ju kui suitsetamine ja alkohol. Ta v\u00e4idab, et p\u00e4rast kui tema patsiendid on loobunud mikrolainetoidust, on n\u00e4ha kohest paranemist pikaajaliste probleemide osas nagu peavalud, seljavalud ja emotsionaalne ebastabiilsus.
\n_________________________________________________
\nAllikad: <\/strong>
\nYoung, R & S. The pH Miracle: Balance Your Diet, Reclaim Your Health. 2003
\nMicrowave Ovens and Food Safety. 2005. Health Canada http:\/\/www.hc-sc.gc.ca\/hl-vs\/iyh-vsv\/prod\/micro-f-a-eng.php
\nMicrowave Ovens and Food Safety. 2011. Unites States Department of Agriculture – Food Safety and Inspection Service http:\/\/www.fsis.usda.gov\/factsheets\/microwave_ovens_and_food_safety\/index.asp#1
\nRelfe, S. Microwave cooking is Killing People. 2011. http:\/\/www.relfe.com\/microwave.html<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"