{"id":1067,"date":"2019-05-12T11:05:33","date_gmt":"2019-05-12T09:05:33","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=1067"},"modified":"2019-05-22T12:01:41","modified_gmt":"2019-05-22T10:01:41","slug":"wifi-sagedus-pohjustab-stressi-ja-arevust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=1067","title":{"rendered":"WiFi sagedus p\u00f5hjustab stressi ja \u00e4revust"},"content":{"rendered":"\n
\"\"
Pilt on illustratiivne ning \u00fcldistus originaalskeemist allpool viidatud artiklis. <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

India teadlased Gupta jt leidsid 2019.a. aprillis avaldatud loomkatse uuringus, et pikaajaline kokkupuude WiFi sageduse 2450 MHz-ga p\u00f5hjustab stressi ning \u00e4revuslaadset k\u00e4itumist. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uuringu k\u00e4igus eksponeeriti rotid mikrolainetele 28-ks p\u00e4evaks, 1t p\u00e4evas. Testiti kolme t\u00fc\u00fcpi mikrolaineid: 900 MHz ja 1800 MHz mis on GSM-sagedused ning 2450 MHz, mis on WiFi sagedus. Mikrolainega kokkupuutetase oli 123 mW\/m\u00b2 ning kogu keha SAR 0,025 -0,070 W\/kg, kusjuures pea piirkonna SAR oli 0,131 W\/kg. <\/p>\n\n\n\n

WiFi sagedusel leiti olevat k\u00f5ige kahjulikum m\u00f5ju, mis initsieeris nekrootilise ja apoptootilise rakusurma ning am\u00fcgdala neuronite arv m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt langes. Mikrolainet saanud loomadel esines muutus mitokondri funktsionaalsuses ja terviklikkuses.<\/p>\n\n\n\n

Uuring n\u00e4itas, et WiFi sagedus p\u00f5hjustab patof\u00fcsioloogilisi muutusi ajus, mis omakorda viib stressi ja k\u00e4itumish\u00e4ireteni.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mitokondrid on raku j\u00f5uallikaks, muutes sissehingatava \u00f5hu ning sisses\u00f6\u00f6dava toidu energiaks. Seda energiat kasutavad rakud normaalseks funktsioneerimiseks ja kasvamiseks. Lisaks energiatootmisele on mitokondrid vastutavad paljude teiste \u00fclesannete eest: raku signaalimolekulide tootmine, kaltsiumitasemete reguleerimine, keha soojuse tekitamine ja eluj\u00f5uliseks muutunud rakkudest vabanemine. <\/p>\n\n\n\n

Mitokondria toodab energiat muutes gl\u00fckoosi ja hapniku kemikaaliks ATP. ATP kannab oma keemiliste sidemetega energiat, mida rakul vaja l\u00e4heb. Kui need sidemed katkevad, siis vabaneb ka energia ning ATP l\u00e4heb taaskasutusse kordama sama ringi. <\/p>\n\n\n\n

Samaaegselt ATP tootmisega tekivad k\u00f5rvaltootena ka vabad radikaalid. Kui rakk ei suuda neid ohjes hoida, siis vabad radikaalid reageerivad raku mitokondria membraani ja DNA’ga – tekib oks\u00fcdatiivne stress, mist\u00f5ttu <\/p>\n\n\n\n