\nP\u00e4ikesevalguse t\u00e4ielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks v\u00f5imalus toimida t\u00e4iuslikult ja tervelt. See kehtib ka loomade ja taimede kohta. Valguse tugevusest ja sagedusest (v\u00e4rvist) s\u00f5ltub, mil moel see m\u00f5jub kehale.<\/p>\n
Valgus siseneb kehasse l\u00e4bi silmade<\/strong> Tehisvalgustus<\/strong> P\u00e4ikesevalguse terviserakendusi<\/strong> Puudulik p\u00e4ikesevalgus<\/strong> Kehv valgustus p\u00f5hjustab disharmooniat ka inimese \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi tajus. Tulemuseks on p\u00e4evasel ajal v\u00e4simus, uimasus jms n\u00e4hud; \u00f6isel ajal v\u00f5ib aga probleeme olla uinumisega. \u00d6\u00f6p\u00e4evar\u00fctm on hormoniaalselt inimesel reguleeritud melatoniini tootmisega\u00f6\u00f6sel ja seratoniini tootmisega p\u00e4eval. Et organism aru saaks – on p\u00e4ev – vajab ta piisavalt valgust, mis l\u00e4bi silmade stimuleerivad h\u00fcpotalamuse t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n P\u00e4ikesevalguse infrapuna efekt<\/strong> Kui palju p\u00e4ikesevalgust on vaja?<\/strong> Mis teha, kui p\u00e4ikesevalgust siiski ei saa<\/strong> Biokeemilise abin\u00f5una on viimasel ajal rohkelt populaarsust kogunud D-vitamiin. See on abivahend v\u00e4hese p\u00e4ikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui p\u00e4ikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini v\u00f5tmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin v\u00f5ib sel moel p\u00e4rssida v\u00f5i v\u00e4lja l\u00fclitada organismi enda D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin n\u00f5rgendab keha enda v\u00f5imet vitamiine toota.<\/p>\n Parim, mis inimene oma tervise nimel teha saab, on hoida oma immuuns\u00fcsteem \u00fcleval. L\u00e4bi valguse saab seda teha neljal eri moel: Lisakonsultatsiooni tervisliku valgustuss\u00fcsteemi kujundamisel artikli autorilt.<\/p>\n Viited P\u00e4ikesevalgus on inimese f\u00fc\u00fcsilise ja ps\u00fc\u00fchilise tervise nurgakivi. Inimese evolutsioon on s\u00fcndinud<\/p>\n p\u00e4ikesevalguse all ning seda t\u00fc\u00fcpi valgusega on ta k\u00f5ige paremini kohanenud.<\/p>\n Valgusspekter tervelt. See kehtib ka loomade ja taimede kohta. Valguse tugevusest ja sagedusest (v\u00e4rvist) s\u00f5ltub, mil moel<\/p>\n see m\u00f5jub kehale. p\u00e4ikesevalgust.<\/p>\n Valgus siseneb kehasse l\u00e4bi silmade omastada ka varjus olles – l\u00f5\u00f5mava P\u00e4ikese k\u00e4es viibimine ei ole vajalik. Kuid sellegipoolest viibida tuleb<\/p>\n \u00f5ues.<\/p>\n Tehisvalgustus kindlustatud. Aknaklaas aga filtreerib v\u00e4lja UV-osa valgusspektrist. UV-valgus on aga tervise seisukohalt k\u00f5ige<\/p>\n t\u00e4htsam komponent valgusest. kollaka v\u00e4rvustooniga pirnid. Samuti tasub v\u00e4ltida roosaka ja sinaka tooniga lampe neis ruumides, kus pikemalt<\/p>\n viibitakse.<\/p>\n P\u00e4ikesevalguse terviserakendused astma, haavandeid, mumpsi jm h\u00e4dasid. Puudulik p\u00e4ikesevalgus N\u00e4iteks talveperioodil langeb inimeste immuuns\u00fcsteem, viljakus, \u00fcle\u00fcldine tervis, kasvab v\u00e4simus. \u00dclesannetega<\/p>\n ei tulda h\u00e4sti toime ning instiktiivselt \u00fcritatakse olukorda tasakaalustada s\u00fcsivesikute, alkoholi, kofeiini ja<\/p>\n suhkrurikaste toitudega.<\/p>\n P\u00e4ikesevalguse infrapuna efekt samuti p\u00e4ikesevalgusega. See on sisuliselt soojuskiirgus. Kauginfrapuna sagedused on meile tuttavad infrapuna<\/p>\n sauna n\u00e4ol. Kauginfrapunasageudstel on v\u00e4ga hea omadus kehast m\u00fcrkide v\u00e4ljutamiseks.<\/p>\n Kui palju p\u00e4ikesevalgust on vaja Ideaalselt aga peaks p\u00e4ikesevalgust saama 2t p\u00e4evas.<\/p>\n Abin\u00f5ud, kui p\u00e4ikesevalgust ei saa v\u00f5imaldab sel moel asendada p\u00e4ikesevalguse teatud m\u00e4\u00e4ral. full-spectrum p\u00e4evavalguslambid. Nendel on ka varasema p\u00f5lvkonna p\u00e4evavalguslampidest (T12) v\u00e4hem v\u00e4relust<\/p>\n (t\u00e4nu k\u00f5rgsageduslikule ballastile) ja v\u00e4iksem elektromagnetiline kiirgustase.<\/p>\n Biokeemilise abin\u00f5una on viimasel ajal rohkelt populaarsust kogunud D-vitamiin. See on abivahend v\u00e4hese<\/p>\n p\u00e4ikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui p\u00e4ikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini<\/p>\n v\u00f5tmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin v\u00f5ib sel moel p\u00e4rssida v\u00f5i v\u00e4lja l\u00fclitada organismi enda<\/p>\n D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin n\u00f5rgendab keha enda v\u00f5imet vitamiine toota.<\/p>\n Parim, mis inimene oma tervise nimel teha saab, on hoida oma immuuns\u00fcsteem \u00fcleval. L\u00e4bi valguse saab seda teha<\/p>\n neljal eri moel: kehast); muude stressoritega, mis t\u00e4nap\u00e4eva elukeskkonnas tervist ohustavad.<\/p>\n Lisakonsultatsiooni tervisliku valgustuss\u00fcsteemi kujundamisel artikli autorilt.<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" P\u00e4ikesevalgus on inimese f\u00fc\u00fcsilise ja ps\u00fc\u00fchilise tervise nurgakivi. Inimese evolutsioon on s\u00fcndinud p\u00e4ikesevalguse all ning seda t\u00fc\u00fcpi valgusega on ta k\u00f5ige paremini kohanenud. Valgusspekter P\u00e4ikesevalguse t\u00e4ielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks v\u00f5imalus toimida t\u00e4iuslikult ja tervelt. See kehtib … J\u00e4tka lugemist ![\"\"](\"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/pics\/paikesevalgus.jpg\" "\\"paikesevalgus\\"")
<\/a>N\u00e4iteks h\u00f5\u00f5glamp toodab kollaka varjundiga valgust, mis ei ole t\u00e4isspekter.
\nFull-spectrum valgustid \u00fcritavad tehniliselt j\u00e4ljendada p\u00e4ikesevalgust, kuid suudavad vaid 1\/12 m\u00e4\u00e4ral taasluua p\u00e4ikesevalgust.<\/p>\n
\nHinnanguliselt 98% valgusest v\u00f5tab inimene vastu l\u00e4bi silmade. 2% siseneb l\u00e4bi naha. Seega saab p\u00e4ikesevalgust omastada ka varjus olles – l\u00f5\u00f5mava P\u00e4ikese k\u00e4es viibimine ei ole vajalik. Kuid sellegipoolest viibida tuleb \u00f5ues.<\/p>\n
\nEkslikult v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da arusaam, et kui hoones on palju aknaid, on inimene piisava loomuliku valgusega kindlustatud. Aknaklaas aga filtreerib v\u00e4lja UV-osa valgusspektrist. UV-valgus on aga tervise seisukohalt k\u00f5ige t\u00e4htsam komponent valgusest.
\nParim lahendus siseruumidesse, on luua p\u00e4ikesevalgusele v\u00f5imalikult l\u00e4hedane valgus. K\u00f5ige sobimatumad on aga kollaka v\u00e4rvustooniga pirnid. Samuti tasub v\u00e4ltida roosaka ja sinaka tooniga lampe neis ruumides, kus pikemalt viibitakse.<\/p>\n
\nEnne antibiootikumide tulekut oli p\u00e4ikesevalgus \u00fcldiselt tunnustatud raviv\u00f5te. Sellega raviti infektsioone, astma, haavandeid, mumpsi jm h\u00e4dasid.
\nP\u00e4ikesevalguse efekt kehas kestab u 48t, seega tuleb t\u00e4iendada seda varu igap\u00e4evaselt.<\/p>\n
\nV\u00e4hene p\u00e4evavalgus n\u00f5rgestab keha loomulikku kaitses\u00fcsteemi. Kaasneb nii f\u00fc\u00fcsiline kui ps\u00fc\u00fchiline stress. N\u00e4iteks talveperioodil langeb inimeste immuuns\u00fcsteem, viljakus, \u00fcle\u00fcldine tervis, kasvab v\u00e4simus. \u00dclesannetega ei tulda h\u00e4sti toime ning instiktiivselt \u00fcritatakse olukorda tasakaalustada s\u00fcsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nMainitud sai ultraviolet(UV)valgust. Teise otsa, inimese n\u00e4gemisulatusest v\u00e4lja j\u00e4\u00e4b infrapunavalgus kaasneb samuti p\u00e4ikesevalgusega. See on sisuliselt soojuskiirgus. Kauginfrapuna sagedused on meile tuttavad infrapuna sauna n\u00e4ol. Kauginfrapunasageudstel on v\u00e4ga hea omadus kehast m\u00fcrkide v\u00e4ljutamiseks.<\/p>\n
\nMinimaalselt 30min p\u00e4evas p\u00e4ikesevalgust tagab selle, et keha s\u00fcsteemid tulevad omadega kuidagi toime. Ideaalselt aga peaks p\u00e4ikesevalgust saama 2t p\u00e4evas.<\/p>\n
\nEkvivalentne 30min p\u00e4ikesevalgusega on 6t kunstlikku full-spectrum valgust on. Full-spectrum lampide kasutamine v\u00f5imaldab sel moel asendada p\u00e4ikesevalguse teatud m\u00e4\u00e4ral.
\nKaasaegsetest tehnilistest lahendustest on \u00fcks parimaid viise t\u00e4isspekter tehisvalguse loomiseks uued peened T8 full-spectrum p\u00e4evavalguslambid. Nendel on ka varasema p\u00f5lvkonna p\u00e4evavalguslampidest (T12) v\u00e4hem v\u00e4relust (t\u00e4nu k\u00f5rgsageduslikule ballastile) ja v\u00e4iksem elektromagnetiline kiirgustase.<\/p>\n
\n* p\u00e4evas viibida v\u00e4hemalt 30min \u00f5ues p\u00e4ikesevalguse k\u00e4es (soovitavalt 2t);
\n* siseruumides v\u00f5tta kasutusele t\u00e4isspekter valgustus (seda v\u00e4hemalt 6t p\u00e4evas = 30 min p\u00e4ikesevalgust);
\n* infrapunasauna kasutamine (kauginfrapuna valguse ehk soojuskiirguse k\u00e4es poorid avanevad ning m\u00fcrgid v\u00e4ljuvad kehast);
\n* LED-valgusteraapiaseadmed (kodukasutuses) tugevdavad valgevereliblesid ja parandavad vereringlust.
\nValides targalt \u00f5iget t\u00fc\u00fcpi valguse ja rakendades selle oma tervise nimel saab paremini hakkama ka paljude muude stressoritega, mis t\u00e4nap\u00e4eva elukeskkonnas tervist ohustavad.<\/p>\n
\nLibermann, J. Light-Medicine of the future, 1991
\nOlszewski, D. The Science of light-interview, 2010
\nOtt, J. Health and Light, 1973<\/p>\n
\nP\u00e4ikesevalguse t\u00e4ielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks v\u00f5imalus toimida t\u00e4iuslikult ja<\/p>\n
\nN\u00e4iteks h\u00f5\u00f5glamp toodab kollaka varjundiga valgust, mis ei ole t\u00e4isspekter.
\nFull-spectrum valgustid \u00fcritavad tehniliselt j\u00e4ljendada p\u00e4ikesevalgust, kuid suudavad vaid 1\/12 m\u00e4\u00e4ral taasluua<\/p>\n
\nHinnanguliselt 98% valgusest v\u00f5tab inimene vastu l\u00e4bi silmade. 2% siseneb l\u00e4bi naha. Seega saab p\u00e4ikesevalgust<\/p>\n
\nEkslikult v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da arusaam, et kui hoones on palju aknaid, on inimene piisava loomuliku valgusega<\/p>\n
\nParim lahendus siseruumidesse, on luua p\u00e4ikesevalgusele v\u00f5imalikult l\u00e4hedane valgus. K\u00f5ige sobimatumad on aga<\/p>\n
\nEnne antibiootikumide tulekut oli p\u00e4ikesevalgus \u00fcldiselt tunnustatud raviv\u00f5te. Sellega raviti infektsioone,<\/p>\n
\nP\u00e4ikesevalguse efekt kehas kestab u 48t, seega tuleb t\u00e4iendada seda varu igap\u00e4evaselt.<\/p>\n
\nV\u00e4hene p\u00e4evavalgus n\u00f5rgestab keha loomulikku kaitses\u00fcsteemi. Kaasneb nii f\u00fc\u00fcsiline kui ps\u00fc\u00fchiline stress.<\/p>\n
\nMainitud sai ultraviolet(UV)valgust. Teise otsa, inimese n\u00e4gemisulatusest v\u00e4lja j\u00e4\u00e4b infrapunavalgus kaasneb<\/p>\n
\nMinimaalselt 30min p\u00e4evas p\u00e4ikesevalgust tagab selle, et keha s\u00fcsteemid tulevad omadega kuidagi toime.<\/p>\n
\nEkvivalentne 30min p\u00e4ikesevalgusega on 6t kunstlikku full-spectrum valgust on. Full-spectrum lampide kasutamine<\/p>\n
\nKaasaegsetest tehnilistest lahendustest on \u00fcks parimaid viise t\u00e4isspekter tehisvalguse loomiseks uued peened T8<\/p>\n
\n* p\u00e4evas viibida v\u00e4hemalt 30min \u00f5ues p\u00e4ikesevalguse k\u00e4es (soovitavalt 2t);
\n* siseruumides v\u00f5tta kasutusele t\u00e4isspekter valgustus (seda v\u00e4hemalt 6t p\u00e4evas = 30 min p\u00e4ikesevalgust);
\n* infrapunasauna kasutamine (kauginfrapuna valguse ehk soojuskiirguse k\u00e4es poorid avanevad ning m\u00fcrgid v\u00e4ljuvad<\/p>\n
\n* LED-valgusteraapiaseadmed (kodukasutuses) tugevdavad valgevereliblesid ja parandavad vereringlust.
\nValides targalt \u00f5iget t\u00fc\u00fcpi valguse ja rakendades selle oma tervise nimel saab paremini hakkama ka paljude<\/p>\n