{"id":1027,"date":"2019-02-11T13:44:33","date_gmt":"2019-02-11T11:44:33","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=1027"},"modified":"2019-02-11T13:48:57","modified_gmt":"2019-02-11T11:48:57","slug":"siseohu-niiskus-kutteperioodil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=1027","title":{"rendered":"Sise\u00f5hk muutub k\u00fctteperioodil kuivaks"},"content":{"rendered":"

Talvisel k\u00fctteperioodil muutub aktuaalseks siseruumide \u00f5huniiskuse teema, kuna k\u00fctteseadmed kuivatavad \u00f5hku ning suhteline niiskus langeb allapoole soovitatavat taset. Inimesele loetakse optimaalseks sise\u00f5hu suhteline niiskus (RH) 40-60%. Kuna paljud meist veedavad siseruumides 90% oma ajast, on sise\u00f5hu kvaliteedil oluline m\u00f5ju inimese tervise kujunemisel.<\/strong><\/p>\n

Talvel on siseruumi niiskustase madal<\/h2>\n

Kui suvel on sise\u00f5hk niiske (50-70%), siis talvel langeb see k\u00f6etavates ruumides v\u00e4ga madalale, j\u00e4\u00e4des tihti alla 20%; tugevama k\u00fctmise ehk k\u00fclmema ilma korral v\u00f5ib niiskus langeda ka 10%-ni.<\/p>\n

Probleemid madalast \u00f5huniiskusest<\/h2>\n

Madal suhteline niiskus suurendab n\u00e4iteks \u00f5hus lenduvaid tolmuosakesi<\/strong>, aga samuti paberi ja tekstiilikiudude eraldumist <\/strong>pindadelt.<\/p>\n

Madalast \u00f5huniiskusest tingitud probleemid v\u00f5ivad olla allj\u00e4rgnevad:<\/p>\n

    \n
  • pragunev puit<\/strong>, sh puitm\u00f6\u00f6bel, p\u00f5randad, muusikariistad (klaverid, kitarrid, viiulid jm);<\/li>\n
  • pragunev ja kooruv v\u00e4rv<\/strong>;<\/li>\n
  • taimed langevad v\u00e4lja<\/strong>, sest lehtedelt ja mullalt aurab niiskus \u00e4ra v\u00e4ga kiiresti. Niiske muld ja lehed on aga taime eluj\u00f5u osalt oluline, sest aeglase aurustumise k\u00e4igus\u00a0 viiakse toitaineid pinnasest taimeorganitesse;<\/li>\n
  • kuivav nahk ja limaskestad.<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n

    Nahk<\/strong>. Kiire aurustumise t\u00f5ttu ihult muutub nahk kuivaks, \u00f5rnaks ja l\u00f5heliseks. Suurenenud risk: naha kihelus, punetus, l\u00f6\u00f6bed.
    \nKurk<\/strong>. Madal \u00f5huniiskus \u00e4rritab ka limaskesta ninas, kurgus ning tagaj\u00e4rjeks olla kurguvalu ja neelu\u00e4rritus. Kasvab viirushaigustesse nakatumise risk.\u00a0Kurgu \u00e4rritusn\u00e4hud sh \u00e4rritusk\u00f6ha, kuivusetunne, janu.
    \nNina <\/strong>\u00e4rritusjuhud, sh ninakinnisus, kuivustunne ninas, sagenev ninaverejooks.
    \nSilmade <\/strong>\u00e4rritusn\u00e4hud: kipitus, pisarate vool, laugude punetus, v\u00e4simus, p\u00f5letiku tekkimiseni.<\/p>\n

    Elektrostaatiliste laengute kasv v\u00e4hesest niiskusest<\/h2>\n

    Madal \u00f5huniiskus soodustab staatilise elektri teket. Staatiline elekter v\u00f5ib kahjustada tundlikke elektriseadmeid<\/strong>, kus s\u00e4delahenduse teke k\u00f5rvetab l\u00e4bi elektroonika. Staatiline elekter v\u00f5ib olla ka lihtsalt t\u00fc\u00fctu, sest juuksed kleepuvad<\/strong> ning s\u00e4delahendusega kaasneb ebamugavustunne<\/strong>.<\/p>\n

    V\u00e4hem on tuntud staatilise elektri bioloogiline m\u00f5ju<\/strong>. Igal inimkeha elava raku membraanil on kindel laeng. Rakumembraan toimib omamoodi kondensaatorina hoides laengut. Tervetele ja eluj\u00f5ulistele rakkudele on omane kindlalt m\u00e4\u00e4ratud elektriline potentsiaal (-70mV). Haigete rakkude potentsiaal on madalam, sest rakk ei suuda enam k\u00f5rget potentsiaali saavutada. Raku v\u00e4liskeskkonnas on positiivne laeng, samas kui sisekeskkonnas negatiivne laeng.Kehale kuhjuv elektrostaatiline laeng v\u00f5ib keha bioelektrilist s\u00fcsteemi h\u00e4irida ning m\u00f5jutada rakkude toimimist. Tegemist on v\u00e4he uuritud valdkonnaga.<\/p>\n

    PROBLEEMID k\u00f5rgest \u00f5huniiskusest<\/h2>\n

    K\u00f5rge \u00f5huniiskus (RH \u00fcle 85%)<\/strong> soodustab mikroorganismide (hallitusseente) arengut. Mikroorganismidele on kasvulavaks niisked ning halvasti tuulutatud ruumid. Sellistes ruumides on tihti \u00f5hutemperatuur keskmisest madalam. Hallitusega nakatunud majad v\u00f5ivad inimesele p\u00f5hjustada allergiaid. Hallitusseente kahjulik m\u00f5ju tervisele s\u00f5ltub toksiine tootva seene liigist ja kogusest, aga ka inimese vastuv\u00f5tlikkusest ja kokkupuuteajast.<\/p>\n

      \n
    1. Bakterid ja\u00a0 hallitusseened<\/strong> v\u00f5ivad sise\u00f5hku sattuda konditsioneeritud \u00f5hu teel. Niiske \u00f5hk ning hooldamata ventilatsioonis\u00fcsteemid<\/strong> soodustavad bakterite ja seente kasvu ning levikut.<\/li>\n
    2. Liigne niiskus<\/strong> koguneb v\u00e4lisseinte sisepindadele, see rikub isolatsioonimaterjale<\/strong>, p\u00f5hjustab v\u00e4rvi koorumist, l\u00f5henemist, hallitust.<\/strong><\/li>\n
    3. Lisaks eelmainitud bioloogilistele ohuteguritele, v\u00f5ib k\u00f5rge niiskustase<\/strong> suurendada ka teatud ehitusmaterjalidest \u00f5hku lenduvate saastainete<\/strong> hulka.<\/li>\n<\/ol>\n

      Normid<\/h2>\n

      \u00d5pperuumi sise\u00f5hu optimaalne suhteline \u00f5huniiskus peab olema\u00a0 vahemikus\u00a0 40%\u00a0 kuni\u00a0 60%. Talvel\u00a0 v\u00f5ib\u00a0 n\u00e4dala\u00a0 keskmine\u00a0 suhteline\u00a0 \u00f5huniiskus\u00a0 langeda\u00a0 25%-ni\u00a0 ja\u00a0 suvel\u00a0 t\u00f5usta\u00a0 70% (Tervisekaitsen\u00f5uded\u00a0 koolidele,\u00a0 2013; Terviseamet).<\/p>\n

      2003.a. siskliima standard<\/strong> soovitas ruumi sise\u00f5hu suhteliseks niiskuseks talvel 25\u202640% ja suvel 30\u202670%. Hubasuse n\u00f5udeid silmas pidades ei tohtinuf \u00f5hu suhteline niiskus \u00fcletada 70%. Standardi kohaselt, peab ruumi\u00f5hu suhteline niiskus olema selline, mis ei kahjusta inimese (looma) tervist, v\u00e4ldib veeauru kondenseerumist piiretele, ei tekita niiskuskahjustusi ega mikroorganismide kasvu, rahuldab tehnoloogilistele protsessidele esitatud n\u00f5udeid. Standard on soovitusliku iseloomuga dokument.<\/p>\n

      Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 \u201eSisekeskkonna l\u00e4hteparameetrid hoonete energiat\u00f5hususe projekteerimiseks ja hindamiseks l\u00e4htudes sise\u00f5hu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast\u201c. N\u00e4iteks, b\u00fcroos peaks RH j\u00e4\u00e4ma 25-60 % vahele.<\/p>\n

      T\u00f6\u00f6tervishoiu – ja t\u00f6\u00f6ohutuse seadus<\/strong> norme \u00f5hu suhtelisele niiskusele ei kehtesta. On kirjutatud, et sisekliima peab olema sobiv arvestades tehtavat t\u00f6\u00f6d, ruumis olevaid kuttekehi, seadmeid jms, mis m\u00f5jutab ruumi sisekliima parameetreid.<\/p>\n

      \u00d5huniiskust m\u00f5jutavad<\/h2>\n

      Suhteline \u00f5huniiskus v\u00f5ib muutuda \u00fcldiselt kahel moel:<\/p>\n

        \n
      1. Toatemperatuuri t\u00f5us alandab \u00f5huniiskust. <\/strong>Mida k\u00f5rgem on toatemperatuur, seda rohkem mahub \u00fchte ruumala\u00fchikusse veeauru. Mida k\u00f5rgem temperatuur, seda kiiremini sagivad veeauru molekulid \u00f5hus, mist\u00f5ttu seda v\u00e4hem on \u00f5hul v\u00f5imalik k\u00fcllastuda. Kui \u00f5hutemperatuur langeb, siis kasvab ka suhteline niiskus. Kastepunktis saavutatakse suhteline \u00f5huniiskus 100%, st \u00f5hk k\u00fcllastub veeauruga. Kstepunkti indikaatoriks on ka udu tekkimine.<\/li>\n
      2. Veeauru hulka \u00f5hus suurendades kasvab ka suhteline \u00f5huniiskus<\/strong>. M\u00f5ned n\u00e4ited:\n
          \n
        1. Taimestikuga piirkonnas on RH k\u00f5rgem<\/strong>, kuna taimed eraldavad veeauru. T\u00fchjal maal on seet\u00f5ttu v\u00e4hem niiskust ning madalam RH.<\/li>\n
        2. Veekogu l\u00e4heduses on \u00f5huniiskus k\u00f5rgem.<\/strong> N\u00e4iteks rannikualadel on \u00f5huniiskus k\u00f5rgem kui kontinentaalkliimas.<\/li>\n
        3. Niiskuse \u00fclekandumine pinnasest \u00f5hku<\/strong> – \u00f6\u00f6p\u00e4evane variaablus tingib selle, et k\u00f5rgeim RH on varahommikul ning madalaim vara-p\u00e4rastl\u00f5unal. \u00d6\u00f6sel temperatuur langeb ning RH t\u00f5useb.<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n<\/ol>\n

          Inimese mugavustsoon<\/h2>\n

          Inimese mugavustsooniks v\u00f5iks lugeda RH 50-70%<\/strong>. Enamasti muutub \u00f5huniiskus koos \u00f5hutemperatuuriga. Kuumal ja niiskel p\u00e4eval n\u00e4iteks on higistamine raskendatud, sest higi aurustub kehalt aeglasemini. Higistamine ja veeauru kehalt eemalejuhtimine on aga oluline inimese termoregulatsiooni (keha jahutamise) juures.<\/p>\n

          Kontinentaalkliimas, kuuma ilma korral ja madala suhtelise \u00f5huniiskuse puhul aurustub higi keha pinnalt kiiremini mist\u00f5ttu tekib tunne madalamast \u00f5hutemperatuurist.<\/p>\n

          Riskir\u00fchmad: lapsed, vanurid ja haiged<\/h2>\n

          Lapsed veedavad palju aega koolis v\u00f5i lasetaias, Terviseameti andmetel 35-50 tundi n\u00e4dalas. Seet\u00f5ttu on lapse tervis ja \u00f5ppimisv\u00f5ime oluliselt m\u00e4\u00e4ratud ka kooli keskkonnatervisest, sh \u00f5huniiskuse tasemest. \u00d5ppimine ja kasvamine hea keskkonnatervisega sisekeskkonnas on oluline lapse keha arenemisel ning immuuns\u00fcsteemi kujunemisel.<\/p>\n

          Lapsed, eakad, haiged ning n\u00f5rga immuuns\u00fcsteemiga inimesed on teistest altimad keskkonnam\u00f5judele. Niiskuskahjustusega hoones v\u00f5i kui ventilatsioonis\u00fcsteemis vohavad bakterid v\u00f5i seened, v\u00f5ivad riskir\u00fchmad kogeda eelmainitud s\u00fcmptomeid.<\/p>\n

          \u00d5huniiskuse t\u00f5stmine, \u00f5huniisutid<\/h2>\n

          T\u00f6\u00f6inspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi infoleht T\u00f6\u00f6elu.ee k\u00e4sib t\u00f6\u00f6andjat liiga kuiva \u00f5hu korral<\/strong> \u00fcle vaadata ruumide koristamise meetodid ja korralduse, uurida p\u00f5randa- ja seinakattematerjalide koostist, eesm\u00e4rgiga v\u00e4hendada tolmu sisaldust \u00f5hus ja staatilise elektri olemasolu.<\/p>\n

          Olulist abi kuiva \u00f5hu korral v\u00f5ib pakkuda \u00f5huniisuti. Samas tuleb valikute tegemisel olla teadlik konkreetse \u00f5huniisuti tegelikust (mitte reklaamitud) v\u00f5imekusest. Selle ajaveebi autor on testinud erinevaid \u00f5huniisuteid ning leidnud soovitava efekti vaid v\u00e4heste puhul.<\/p>\n

          Efektiivsete \u00f5huniisutite tunnusteks on: <\/strong><\/span><\/p>\n

            \n
          1. suur pindala<\/strong> niisket materjali, mida \u00f5hk l\u00e4bib;<\/li>\n
          2. et tagada suurt \u00f5hu l\u00e4bivoolu, rakendatakse niisutites tihti ventilaatorit<\/strong>; ventilaator peab olema suur (lm v\u00e4hemalt 15cm);<\/li>\n
          3. suur veepaak<\/strong> (v\u00e4hemalt 3 l).<\/li>\n<\/ol>\n

            Eeltoodu tingib niisuti suured kabariidid (n. 30cm kuup), mis enbamasti asetatakse p\u00f5randale. Laua peale m\u00f5eldud v\u00e4iksemad mudelid ei ole efektiivsed, kuna v\u00e4hene kogus niisket \u00f5hku hajub kiiresti ruumi\u00f5hku liali. V\u00e4iksema \u00d5hu l\u00e4bivooluga Testitud ultraheli baasil vett aurustavad niisutid on v\u00e4ga v\u00e4hese t\u00f6\u00f6v\u00f5imega ning m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset \u00f5huniiskuse muutust esile ei kutsu.<\/p>\n

            Omaette kategooria on tentraalsesse \u00f5hu konditsioneerimiss\u00fcsteemi<\/strong> lisatud \u00f5huniisutid. Sellised seadmed toimivad tihti niiskuskontrollerite toel, mis paigaldatakse igasse tuppa (v\u00f5i hoone piirkonda) eraldi. Tsentraalne niisutis\u00fcsteem hoiab hoone sise\u00f5hu niiskust etteantud min- ja max-v\u00e4\u00e4rtuse piires.<\/p>\n

            Niisutatud \u00f5hu eelised v\u00f5ib kokku v\u00f5tta allj\u00e4rgnevalt:<\/strong><\/span><\/p>\n

              \n
            1. Niisutatud \u00f5hk v\u00f5ib kergendada k\u00fclmetushaiguste<\/strong> s\u00fcmptomeid, leevendada paksu nohu<\/strong> eritist;<\/li>\n
            2. Niisutatud \u00f5hk kergendab hingamist<\/strong>. Niisutatud sise\u00f5hk v\u00e4hendab ninakaudseid s\u00fcmptomeid obstruktiivse apnoe s\u00fcndroomi<\/strong> puhul;<\/li>\n
            3. H\u00e4\u00e4lproduktsioon<\/strong> paraneb vokaalse v\u00e4simuse<\/strong> korral;<\/li>\n
            4. Niiskemas \u00f5hus paraneb une kvaliteet<\/strong>.<\/li>\n<\/ol>\n

              Teadlastel pole \u00fcksmeelt<\/h2>\n

              Teadlased pole \u00fchel meelel sise\u00f5hu niisutamise vajaduse suhtes. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa teadlasi leiab, et tegelikult puudub tavahoonetes \u00f5hu niisutamise vajadus. See p\u00f5hineb asjaolul, et inimene ei suuda tajuda niiskust erinevalt temperatuurist ja l\u00f5hnadest.\u00a0 Seet\u00f5ttu leidakse, et kui inimesed kaebavad kuiva \u00f5hu \u00fcle, viitab see tegelikult muudele probleemidele, nagu k\u00f5rge temperatuur, umbne \u00f5hk, tolmusus, ebameeldivad l\u00f5hnad jm. Samuti, uued sisekliimastandardid ei n\u00f5ua \u00f5hu niisutamist ega kuivatamist, kuna k\u00f5ige t\u00e4htsam on tagada hoones piisav ventilatsioon. Korralik ventilatsioon eemaldab \u00f5hust liigse niiskuse, s\u00fcsihappegaasi, ebameeldivad l\u00f5hnad jm is v\u00f5ivad kaebusi esile kutsuda. Seel\u00e4bi leidakse niisutamist vajalik olevat vaid erilistel objektidel: hooned muusikariistadega v\u00f5i kus lauldakse, muuseumid, operatsioonisaalid jms.<\/p>\n

              Noppeid uuringutest<\/h2>\n

              USA valitsushoonetes uuriti keskkonnatingimusi mitme n\u00e4itaja kaudu h\u00f5lmates 71 ala 12 hoones. Hooned valiti sellised kust tulid kaebused sisekliima osas, hoolimata puuduste k\u00f5rvaldamisest p\u00e4rast eelnevat \u00fclevaatust. Hoone keskkonnatingimused vastasid k\u00f5ikidele kehtivatele n\u00f5udmistele, standarditele. Uurijad viisid l\u00e4bi online-terviseuuringu, valimis 7\u00a0637 vastajat. Sellest alamvalim kandis ka prooviv\u00f5tuseadet ja l\u00e4bis meditsiinilise hindamise. Uuringu peamine tulemus: madal suhteline \u00f5huniiskus oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt seotud alumiste hingamisteede ja \u201ehaige hoone s\u00fcndroomi\u201d s\u00fcmptomitega. <\/strong>Muid keskkonnatingimusi (sealhulgas formaldeh\u00fc\u00fcdi, PM10 [tahkete osakeste aerod\u00fcnaamilise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga <10 \u03bcm]] v\u00f5i hallituse tasemeid, mida testiti 7 parameetriga, ei korreleerunud otseselt individuaalsete tervise s\u00fcmptomitega. Atoopia n\u00e4itajad, allergiad (sinusiit, astma) n\u00e4itajad, olid hierarhiliselt seotud j\u00e4rgmiste n\u00e4itajatega: suurenenud absenteism, suurenenud presenteeism (kohalolek t\u00f6\u00f6l, kuid v\u00e4hendatud v\u00f5imsusega) ja rohkem teatatud s\u00fcmptomi-p\u00e4evi. (Lukcso jt. 2016)<\/p>\n

              Madal\u00a0 \u00f5huniiskus (alla 25%) soodustab limaskestade \u00e4rritusn\u00e4hte (nt ebameeldiva kuivustunde), mis v\u00f5ivad avalduda silmades, ninas, kurgus ja suus (Menzies et al., 1993). Eriti tugevasti reageerivad sellele inimesed, kellel on juba eelnev soodumus hingamisteede allergia tekkeks.<\/p>\n

              Mis on \u00f5huniiskus<\/h2>\n

              \u00d5huniiskus iseloomustab \u00f5hus sisalduvat veeauru. Veeaur on n\u00e4htamatu gaas (vee gaasiline vorm). Veeaur on \u00f5hu koostisosa.<\/p>\n

              Suhteline \u00f5huniiskus<\/strong> (RH – realtive humidity<\/em>) on enimkasutatav \u00f5huniiskuse n\u00e4itaja; v\u00e4ljendatakse protsentides (%). Suhteline \u00f5huniiskus iseloomustab m\u00e4\u00e4ra, millal \u00f5huhilk veeauruga k\u00fcllastub. Suhteline niiskus n\u00e4itab \u00f5hus tegelikult oleva ning m\u00f5\u00f5detud temperatuuril ja r\u00f5hul maksimaalselt v\u00f5imaliku (k\u00fcllastuva) veeauru tiheduse suhet. RH ei n\u00e4ita, palju on \u00f5hus veeauru. RH n\u00e4itab, mitu protsenti moodustab olemasolev veeaurur\u00f5hk k\u00fcllastumiseks vajalikust. N\u00e4ited suhtelise \u00f5huniiskuse tasemetest:<\/p>\n