{"id":1005,"date":"2018-04-18T00:11:23","date_gmt":"2018-04-17T22:11:23","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=1005"},"modified":"2018-04-19T00:16:14","modified_gmt":"2018-04-18T22:16:14","slug":"5g-sagedused-neelduvad-putukates-enam-kui-praegused-mobiilside-sagedused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?p=1005","title":{"rendered":"5G sagedused neelduvad putukates enam kui praegused mobiilside sagedused"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a>Mesilane raadiosageduslikus elektriv\u00e4ljas: vasakul 2 GHz (praegu kasutusel olev mobiilside sagedusala), paremal 24 GHz (plaanitav 5G sagedusala); viimase, k\u00f5rgema sageduse puhul m\u00f5jutab kiirgus mesilast oluliselt enam.<\/h5>\n

R\u00fchm kogenud rahvusvahelisi teadlasi (Thielens jt) uurisid, kuidas m\u00f5jutab uute 5G sageduste kasutuselev\u00f5tt mobiilikiirguse neeldumist erinevates putukaliikides. Uuriti sagedusi 2-120 GHz.<\/strong><\/p>\n

Putukate kohta koostati mudelid kasutades kompuutertomograafiat; seej\u00e4rel leiti putukatele dielektrilised konstandid (kui palju kiirgust kehas neeldub) ning teostati arvutisimulatsioonid.<\/p>\n

Simulatsiooniga tuvastati, et k\u00f5ik uuritud putukad saavad m\u00f5jutatud olema uutest 5G sagedustest – kuna kasutusele v\u00f5etakse k\u00f5rgemad sagedused, siis ka putukates neelduv raadiosageduslik kiirgus kasvab kuni 4 korda. Sagedus, mille juures k\u00f5ige enam raadiosageduslikku kiirgust putukas neeldub, s\u00f5ltub selle m\u00f5\u00f5tmetest ja dielektrilisest konstandist. \u00dcldiselt, maksimaalne kiirgusabsorptsioon leiab aset samal lainepikkusel, mis vastab putuka suurusele. Hetkel kasutuses olevate mobiilside sageduste lainepikkused on oluliselt pikemad putukate kehadest, mist\u00f5ttu need niiv\u00f5rd suurt m\u00f5ju neile arvatavasti ei oma.<\/p>\n

\"\"<\/a>Joonis. Plaanitav 5G sageduse lainepikkus vastab ligikaudselt mesilase, nii nagu ka paljude teiste putukate kehapikkusega.<\/h5>\n

Kuiv\u00f5rd praegu kasutuses olevad mobiilside sagedused on alla 6 GHz, siis k\u00f5rgemate sageduste kasutuselev\u00f5tt (kuni 120 GHz) t\u00e4hendab ka suuremat kiirguse absorptsiooni putukatele. See v\u00f5ib aja jooksul viia muutusteni putukate k\u00e4itumises, f\u00fcsioloogias ja morfoloogias (putukaliigi vorm ja kuju).<\/strong><\/span><\/p>\n

K\u00f5ige enam arvatakse m\u00f5jutatud olevat putukad pikkusega u 1 cm v\u00f5i v\u00e4hem. Uuringus oli ka mesilane (Apis mellifera<\/em>), pikkusega 1,1 cm. Samas v\u00f5iks loota, et mesilaste populatsiooni 5G drastiliselt m\u00f5jutama ei hakka, kuna k\u00f5rgemad sagedusalad (24 GHz) tulevad arvatavalt ainult linnadesse; maapiirkondades nende kasutuselev\u00f5tt pole otstarbekas, kuna nende sageduste levikuala on v\u00e4ga l\u00fchikene.<\/p>\n

Ei saa ka v\u00e4listada, et linnades hakkavad 5G antennid toimima putukapeletitena, v\u00e4ljutades kiirgust, mis putukatele ei meeldi. M\u00f5ned teated (Inglismaalt) kirjeldavad, et eksperimentaalsete 5G antennide juures, mis paigaldatud t\u00e4navavalgustipostidele, saab palju putukaid hukka. Sellisel juhul meelitab t\u00e4navavalgusti valgus putukaid ligi, misj\u00e4rel sattudes tugeva raadiokiirguse k\u00e4tte, need hukkuvad. Kui j\u00e4rgnevad uuringud peaks seda n\u00e4htust kinnitama, satub 5G infrastruktuur juriidilise v\u00e4ljakutse ette, kuna v\u00e4litingimustes putukatapjaid kasutada ei tohi.<\/p>\n

Originaalartikkel:
\nThielens, A., Bell, D., Mortimore, D. B., Greco, M. K., Martens, L., & Joseph, W. (2018). Exposure of insects to radio-frequency electromagnetic fields from 2 to 120 GHz. Scientific Reports, 8(1). https:\/\/doi.org\/10.1038\/s41598-018-22271-3<\/a><\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mesilane raadiosageduslikus elektriv\u00e4ljas: vasakul 2 GHz (praegu kasutusel olev mobiilside sagedusala), paremal 24 GHz (plaanitav 5G sagedusala); viimase, k\u00f5rgema sageduse puhul m\u00f5jutab kiirgus mesilast oluliselt enam. R\u00fchm kogenud rahvusvahelisi teadlasi (Thielens jt) uurisid, kuidas m\u00f5jutab uute 5G sageduste kasutuselev\u00f5tt mobiilikiirguse … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1005"}],"collection":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1005"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1005\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1018,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1005\/revisions\/1018"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}