{"id":76,"date":"2011-04-10T19:50:37","date_gmt":"2011-04-10T16:50:37","guid":{"rendered":"http:\/\/tarmo.koppel.ee\/?page_id=76"},"modified":"2020-01-19T12:45:13","modified_gmt":"2020-01-19T10:45:13","slug":"nouanded","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/tarmo.koppel.ee\/?page_id=76","title":{"rendered":"N\u00f5uanded"},"content":{"rendered":"
(t\u00e4iendatud 19.01.2020)<\/span><\/address>\n

Kogun siia elektroh\u00fcgieeni<\/strong> p\u00f5him\u00f5tted. Neid j\u00e4rgides saab enese ekspositsiooni elektromagnetv\u00e4ljadele (EMV) m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada. Nimekiri t\u00e4ieneb jooksvalt, l\u00e4htuvalt uutest meetoditest minu uurimist\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Elektroh\u00fcgieeni on soovitav j\u00e4rgida eriti alaealistel, v\u00e4ikelastel, rasedatel, aga ka teistel, kes planeerivad veel lastesaamist (nii mehed kui naised)<\/span>. Reproduktiivfunktsionaalsuse aspektist tasub j\u00e4lgida distantsi kiirgusallika ja suguorganite vahel. Intellektuaalse v\u00f5imekuse nimel (eriti just alaealised) tasub j\u00e4lgida ka elektromagnetv\u00e4ljade kokkupuudet peaga.<\/span>
\n<\/span><\/p>\n

Minu peamine n\u00f5uanne on: mida v\u00e4hem elektromagnetv\u00e4lju, seda parem<\/strong>. Neid elektromagnetv\u00e4lju on niigi palju meie \u00fcmber, tark on neid v\u00e4ltida, kus teisiti v\u00f5imalik.<\/p>\n

Elektromagnetv\u00e4ljade (EMV) v\u00e4hendamine<\/strong> tasub ette v\u00f5tta j\u00e4rjekorras:
\n1) eemaldada EMV-allikas<\/strong> v\u00f5i kui see pole v\u00f5imalik siis
\n2) minna EMV-allikast piisavalt eemale<\/strong> v\u00f5i kui see pole v\u00f5imalik siis
\n3) ekraneerida\/summutada see EMV<\/strong>.<\/p>\n

Esmalt, selgitada v\u00e4lja kroonilise ekspositsiooni allikad<\/strong> –
\nt\u00e4helepanu tuleb enam p\u00f6\u00f6rata alalistele elektromagnetv\u00e4ljaallikatele<\/strong>, mille l\u00e4heduses viibitakse pikemalt (v\u00e4hemalt tund p\u00e4evas)<\/strong>. Elektromagnetv\u00e4ljaallikad kohtades, kus pikemalt ei viibita, ei oma inimesele niiv\u00f5rd olulist m\u00f5ju.<\/p>\n

Teiseks, veenduda, millisele alale<\/strong> elektromagnetv\u00e4lja allikast oluline kiirgustugevus j\u00f5uab. Teinekord on k\u00f5rgendatud v\u00e4ljatugevusega kaetud ala \u00fcsna piiritletud ning leevendusmeetmete rakendamine pole vajalik.<\/p>\n

\u00a0\"\"<\/a><\/p>\n


\nKuidas v\u00e4hendada elektromagnetv\u00e4lju kodu- ja t\u00f6\u00f6keskkonnas?<\/span><\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Juhtmeta interneti asemel eelistada juhtmega v\u00f5rgu\u00fchendust<\/strong>
\nWIFI-ruuteril saab WLANi v\u00e4lja l\u00fclida ning \u00fchendada arvuti v\u00f5rku juhtmet pidi (LAN-kaabliga). Samuti s\u00fclearvutil saab WLANi re\u017eiimi v\u00e4lja l\u00fclida. 3G-internetipulk aga on justkui pidevalt toimiv mobiiltelefon. WIFI-antenn arvutil on \u00fcks olulisemaid ekspositsiooniallikaid p\u00e4eva jooksul, sest internetti kasutatakse tundide viisi.<\/p>\n

\"\"<\/a>S\u00fclearvuti kokkupuude kehaosadega minimaalseks<\/strong>
\nS\u00fclearvuti on laua peal, mitte s\u00fcles, kus see on l\u00e4hedal suguorganitele. S\u00fclearvuti on kooslus erinevate sageduste ja tugevustega elektromagnetv\u00e4ljadest.
\nParem on ka kasutada s\u00fclearvuti juures v\u00e4list USB-porti \u00fchendatavat klaviatuuri – sel moel ei ole kiirgusallikas pidevalt k\u00e4te all. V\u00e4line klaviatuur on elektromagnetv\u00e4ljade m\u00f5istes seega palju ohutum. Eriti rasedatel naistel on soovitatav v\u00e4ltida s\u00fclearvuti\/tahvelarvuti kasutamist s\u00fcles, et v\u00e4ltida riski loote arengule.<\/span><\/p>\n

Vali s\u00fclearvuti mudel, mis kiirgab v\u00e4hem<\/strong>
\nPaljude s\u00fclearvutite, tahvelarvutite mudelite puhul on kokku hoitud elektrilise disaini poolelt, mist\u00f5ttu kiirgab selline s\u00fclearvuti oluliselt k\u00f5rget elektriv\u00e4lja. Elektriv\u00e4li v\u00f5ib sealtkaudu kiirgada ka hiirelt, klaviatuurilt ja mujalt, mis arvutiga \u00fchendatud.<\/p>\n

\"\"<\/a>Juhtmega tehnoloogia eelistamine juhtmeta tehnoloogiale<\/strong>
\nSeadmed saavad juhtmeta toimida peamiselt t\u00e4nu raadiosidele, mis nende vahel toimib. N\u00e4iteks arvuti klaviatuur, hiir, DECT-telefon jms. Raadioside tekitab ka elektromagnetv\u00e4lja. M\u00f5ned juhtmeta seadmed aga kasutavad infrapunalinki, millega ei kaasne riski (n\u00e4iteks kaugjuhtimispult).<\/p>\n

\"\"<\/a>Mobiiltelefonile eelistan tavatelefoni<\/strong>
\nTavatelefon (juhtmega) ei tekita selliseid elektromagnetv\u00e4lju nagu mobiiltelefon. Seep\u00e4rast v\u00f5ib sellega ka pikemalt lobiseda.<\/p>\n

\"\"<\/a>Mobiiltelefon kehast eemal<\/strong>
\nKasutan bluetooth-handsfreed v\u00f5i telefoni sissehitatud k\u00e4ed-vaba-funktsiooni. Juhtmega tavaline hands-free ei sobi, sest selle juhe v\u00f5ib toimida antennina, suurendades s\u00e4ritust veelgi. Nutifoni kasutada internetis surfamiseks minimaalselt. Mida rohkem on telefon kehale l\u00e4hemal, seda tugevam s\u00e4ritus. Mobiiltelefoni ei kanna taskus, vaid kotis vm kohas, millel pole pikemaajalist kokkupuudet kehaga. Eriti tasub hoiduda mobiili kandmisest p\u00fcksitaskus (reproduktiivfunktsionaalsus). Mobiiltelefon (ootere\u017eiimis) on v\u00e4hemalt 1m kaugusel minust. \u00d6\u00f6sel, veel parem, kui 4m.<\/p>\n

Ka Bluetooth-handsfree kiirgab<\/strong>
\nArvestatada tasub, et ka Bluetooth-handsfree kiirgab raadiosagedusi, kuid nende v\u00f5imsus on u 20 korda v\u00e4iksem kui mobiiltelefonil. Bluetooth seadmed saadavad ka ootere\u017eiimis majakasignaali. N lauapealne, statsionaarne Bluetooth-handsfree mobiiltelefonile tekitab pideva ekspositsiooni. Sama kehtib autosse m\u00f5eldud Bluetooth-handsfree kohta. Kui soov on Bluetooth-handsfreed kasutada, siis v\u00e4hem kiirgab k\u00f5rva pandav handsfree.<\/p>\n

Traadita \u00fchendusega koduseadmed <\/strong>
\nKaasaegsed telerid, k\u00fclmikud ja muud koduelektriinika v\u00f5ivad sisaldada bluetooth v\u00f5i WIFI-seadet, eksponeerides kasutaja tema teadmata mikrolainetele. M\u00f5nikord saab neid traadita \u00fchendusi v\u00e4lja l\u00fclitada, osadel mudelitel aga mitte.<\/p>\n

\"\"<\/a>Mobiiltelefoniga k\u00f5ned l\u00fchikeseks<\/strong>
\nHoian mobiiltelefoniga k\u00f5ned l\u00fchikesed (hea, kui alla 3min) ja ei j\u00e4\u00e4 lobisema. V\u00e4ldin asjatuid k\u00f5nesid.<\/p>\n

Nutitelefonis l\u00fclita andmeside v\u00e4lja (MOBILDE DATA – OFF)<\/strong>
\nMobiilse andmesidega kaasneb regulaarne andmeside nutitelefoni ja mobiilsidemasti vahel. Appid, mis pidevalt andmeid s\u00fcnkroniseerivad, n Facebook, Messenger jne, tekitavad pidevalt andmesidet. Iga kord kui nutitelefon andmeid saadab, kaasneb mikrolainekiirgus. Samuti tuleb arvestada, mida kaugemal on mast, seda tugevam on kiirgus nutitelefonist.<\/p>\n

\"\"<\/a>Mobiiltelefonis valin, kas kasutan 3G v\u00f5rku v\u00f5i GSM-v\u00f5rku<\/strong>
\nMadalama raadiosagedusega elektromagnetv\u00e4ljad arvatakse keha suhtes olevat leebemad kui k\u00f5rgsageduslikud. GSM-v\u00f5rk on sagedusel ~900MHz, 3G-v\u00f5rk t\u00f6\u00f6tab sagedusel ~1800MHz. K\u00f5ige “efektiivsem” termoefekt kehas leiab aset sagedusel 2400MHz, seet\u00f5ttu valiti see sagedus ka mikrolaineahjude t\u00f6\u00f6sageduseks. K\u00fcll aga v\u00f5ib GSM-sagedusel t\u00f6\u00f6tava telefoni saatja v\u00f5imsus olla tugevam 3G omast, seega saab GSM-telefoniga r\u00e4\u00e4kides suurema doosi kui 3G-telefoniga. Uurimustest v\u00f5ib siiski j\u00e4reldada suuremat terviseriski 3G-sagedusel t\u00f6\u00f6tavatest mobiiltelefonidest, kui GSM-sagedustel.<\/span>
\nM\u00e4rkus 2017: viimasel paaril aastal on mobiilsideoperaatorid hakanud kasutama ka 3G\/4G protokolle madalamatel sagedustel, mist\u00f5ttu ei v\u00f5i kindel olla, kui valid 3G\/4G re\u017eiimi, et telefon t\u00f6\u00f6tab just k\u00f5rgemasageduslikel mikrolainetel. GSM t\u00f6\u00f6tab k\u00fcll 900 ja 1800 MHz ribas, kuid 3G\/4G v\u00f5ivad kasutada k\u00f5iki sagedusribasid: 800, 900, 1800, 2100, 2600 MHz.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>Eelistada varjestatud korpusega elektriseadmeid<\/strong>
\nElektriseadmed, mis on metallkorpusega ja see korpus on korrektselt \u00fchendatud topeltmaandusega (standardne europistik), kiirgavad v\u00e4hem elektromagnetv\u00e4lju kui n\u00e4iteks plastkorpusega seamded. N\u00e4iteks tavalise pikendusjuhtme asemel kasurada spetsiaalset varjestatud korpusega pikendusjuhet.<\/p>\n

\"\"<\/a>V\u00e4hekasutatav tehnika vooluv\u00f5rgust v\u00e4lja<\/strong>
\nKaasaegsed seadmed toimivad enamasti l\u00e4bi adapteri, mis tekitab EMV. Adapter v\u00f5ib olla seadme korpuses v\u00f5i sellest v\u00e4ljas. Soovitav on \u00fcle kontrollida k\u00f5ik adapterid (toiteplokid), sest vananenud v\u00f5i rikkis adapterid v\u00f5ivad tekitada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse elektromagnetv\u00e4lja. Hoiduda tasub odavatest, mittekvaliteetsetest (tihti hiina p\u00e4ritolu) adapteritest, sest nende koostel on kokku hoitud EMI-filtrite pealt.<\/p>\n

\"\"<\/a>Adapteriga laualambi asemel kasutada traditsioonilist laualampi<\/strong>
\nTraditsioonilise laualambi all on siinjuures m\u00f5eldud mudelit, mis t\u00f6\u00f6tab 230V pingega, on lihtsa ON\/OFF l\u00fclitiga ning ei oma pingemuundurit (adapterit). Sama printsiipi v\u00f5ib rakendada ka p\u00f5randa- ja seinalampidele. Aga laualamp on enamasti inimesele l\u00e4hemal, seega ka tekitatud elektromagnetv\u00e4lja m\u00f5ju suurem. K\u00f5iksugu reguleeritava valgustugevusega l\u00fclitid, puutetundlikud l\u00fclitid, madalvoolu (n\u00e4iteks 12V) pirnid eeldavad pingemuundurit, mis tekitab liigse elektromagnetv\u00e4lja.<\/p>\n

Laua- v\u00f5i p\u00f5randalamp v\u00f5ib olla elektriv\u00e4lja kiirgur<\/strong>
\nMaandamata metallkorpusega laualambi (v\u00f5i p\u00f5randalambi) metallosadest v\u00f5ib saada elektriv\u00e4lja kiirgur. Vali lamp, mille metallkorpus on maandatud.<\/p>\n

Majapidamisse v\u00e4hem adaptereid<\/strong>
\nElektriseadmete toiteadapterid (need karbid, mis alaldavad vooluv\u00f5rgu 230V pinge madalamaks alalisvooluks n 12V) tekitavad kesksageduslikku elektromagnetv\u00e4lja. Odavamate\/v\u00f5imsamate impulssadapterite puhul on see v\u00e4li p\u00e4ris kaugeleulatuv ning levib m\u00f6\u00f6da elektrijuhtmestikku tervesse majapidamisse. Tasub teada, et saastelektrit tekitavad adapterid v\u00f5ivad sisse ehitatud olla ka kodutehnika korpusesse (n DVD-m\u00e4ngija). Seega on m\u00f5istlik lahendus eemaldada vooluv\u00f5rgust k\u00f5ik pistikud, millised pole kasutusel (n DVD-m\u00e4ngija v\u00f5ib pistikupessa \u00fchendada vaid siis, kui sealt midagi vaatad).<\/p>\n

\"\"<\/a>Magamistubades \u00f6\u00f6sel tehnika vooluv\u00f5rgust v\u00e4lja<\/strong>
\nK\u00f5ige m\u00f5jutatavam on inimene elektromagnetv\u00e4ljade poolt magades. Ootere\u017eiimis (stand-by) seade toodab ka EMVd. Palju v\u00e4hem toodab EMVd seade, mis on v\u00e4lja l\u00fclitatud (OFF). \u00dcldse ei tooda aga EMVd seade, kui selle juhe on eemaldatud voolupistikust.
\nSoovitatav on voodi l\u00e4hetusest eemaldada n\u00e4iteks \u00e4ratuskellad, mis saavad toite vooluv\u00f5rgust.<\/p>\n

\"\"<\/a>V\u00e4ikelaste vooditele suurem t\u00e4helepanu<\/strong>
\nMida noorem laps, seda suuremat m\u00f5ju omab keskkond tema organismi kujunemisele. Tugev elektromagnetv\u00e4li v\u00f5ib p\u00f5hjustada h\u00e4lbeid organismi arengus. T\u00e4helepanu osutada, et v\u00e4ikelapse voodi ei oleks vastu seina, milles on samas kohas elektrikaabel, eriti kui sel kaablil on suurem koormus taga. Samuti vt, et teispool seina poleks tugevat elektromagnetv\u00e4lja tekitavaid seadmeid. Arvestada tasub ka k\u00f5ikide teiste soovitustega, mis siin lehel toodud.<\/p>\n

V\u00f5imsatest majapidamisseadmetest end eemal hoid<\/strong>a
\n<\/strong>Mitmed majapidamisseadmed, k\u00f6\u00f6gitehnika tekitavad tugeva magnetv\u00e4lja. Magnetv\u00e4lja tugevus on tingitud tarbitud voolu hulgast, kuid ka seadme elektrotehnilisest konstruktsioonist. V\u00e4ga tugeva magnetv\u00e4lja tekitavad n\u00e4iteks tolmuimeja, elektripliit ja ka mikrolaineahi. <\/span>Kaasaegsete induktsioonpliitide kuumutusplaadid tekitavad tugevama magnetv\u00e4lja (v\u00f5rreldes tavaelektripliitidega) ning nende tugev magnetv\u00e4li v\u00f5ib m\u00f5juda ka korrus \u00fcles- v\u00f5i allapoole. Ka veekeetja ja mitmed mootoriga seadmed, n f\u00f6\u00f6n tekitavad tugeva magnetv\u00e4lja. Seega k\u00f5nealuste seadmete t\u00f6\u00f6solles, tasub end neist eemal hoida. Rasedatel naistel on soovitatav v\u00e4ltida tugevaid elektromagnetv\u00e4lju tekitavate seadmete kasutamist keha l\u00e4heduses.<\/span>
\n<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>LCD\/LED kuvar\/televiisor kiirgab v\u00e4heb kui kineskoop- v\u00f5i plasmateler<\/strong>
\nKui kineskoop t\u00f6\u00f6tab, hea oleks 2m ulatuses selle taha luua vaba tsoon.\u00a0 See EMV l\u00e4heb ka l\u00e4bi seina. Kineskoop kiirgab EMV ka ettepoole. LCD-teler (samuti LED-teler) toodab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hem elektromagnetv\u00e4lju kui kineskoopteler. V\u00e4ltida tasub plasmatelerit, mis toodab elektromagnetv\u00e4lju veelgi enam kui kineskoopteler. M\u00f5\u00f5tetulemuste p\u00f5hjal v\u00f5ib plasmateler tekitada k\u00f5rgendatud magnetv\u00e4lja ka 4 m kaugusel.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>Mikrolaineahju kasutamine minimaalseks<\/span><\/strong>
\nJuhul, kui mikrolaineahi on t\u00f6\u00f6s, viibi v\u00e4hemalt 4m kaugusel sellest v\u00f5i veel parem, lahku sellest ruumist (10m). Isegi t\u00e4iesti t\u00f6\u00f6korras mikrolaineahi v\u00f5ib tekitada tugeva k\u00f5rgsagedusliku elektr<\/span>omagnetv\u00e4lja; “lekkivad” mikrolaineahjud on aga veel ohtlikumad. M\u00f5nede uurijate arvates pole olemas sellist mikrolaineahju, mis ei lekiks mikrolaineid.<\/p>\n

\"\"<\/a>S\u00e4\u00e4stupirnid minema<\/strong>
\nS\u00e4\u00e4stupirn sisaldab odavat voolualadit, mis tekitab kesksagedusliku elektromagnetv\u00e4lja (saastelekter). Soovitatav neid mitte kasutada ruumides, kus pikemajaliselt viibitakse. K\u00f5ige suurem on m\u00f5ju neil s\u00e4\u00e4stupirnidel, mis kehale (eriti ajule) l\u00e4hemal, n\u00e4iteks laualamp. Samas tuleb t\u00f5deda, et koridorides, tehnilistes ruumides ja \u00f5uevalgustites on nende kasutamine energias\u00e4\u00e4stu eesm\u00e4rgil p\u00f5hjendatud.<\/p>\n

LED-pirnid v\u00f5ivad samuti tekitada saastelektrit<\/strong>
\nOsad LED-pirnid ei tekita peaaegu \u00fcldse elektromagnetv\u00e4lja, teised aga sarnaselt CFL-le m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse saastelektri, tulenevalt sisseehitatud pingemuunduri disainist ja kvaliteedist. Vahet teha saab k\u00fcll ainult m\u00f5\u00f5tmise l\u00e4bi.<\/p>\n

\"\"<\/a>J\u00e4lgida, mis pidi pistiku v\u00f5rgupessasse torkad<\/strong>
\nLihtsa elektriskeemiga seadme, n\u00e4iteks laualambi puhul (ootere\u017eiimis) v\u00f5ib elektriv\u00e4lja v\u00e4hendada mitu korda, kui torgata selle pistik pesasse \u00f5iget pidi – nii, et l\u00fcliti asub faasijuhtme peal, mitte faasinullijuhtme peal. Viimasel juhul, isegi kui seade pole sisse l\u00fclitud, l\u00e4bib elektrivool seadet sellegipoolest ning kogu see ahel on pinge all, omakorda olles elektriv\u00e4ljale antenniks. Selle printsiibi turvaliseks j\u00e4rgimiseks on vaja kontaktivaba faasiindikaatorit (u 8\u20ac), mis n\u00e4itab, kas elektrijuhtmel on pinge peal v\u00f5i mitte.<\/p>\n

\"\"<\/a>Korrasta lahtised elektrijuhtmed<\/strong>
\nMida v\u00e4hem juhtmeid p\u00f5randal ja mujal seda parem (eriti kui juhtmel koormus taga). Mida laiema pindala elektrijuhtmed haaravad, seda laiem m\u00f5ju ka nende poolt tekitataval elektri- ja magnetv\u00e4ljal.<\/p>\n

Tekita vahemaad enda ja elektrijuhtmete ja -seadmete vahele<\/strong>
\nS\u00e4ti v\u00f5imalikult eemale elektrijuhtmetest oma t\u00f6\u00f6koht, puhkekoht(diivan), magamiskoht jm kohad, kus viibid pikemalt. Kuigi iga elektrijuhtme ja -seadme poolt tekitatav magnetv\u00e4lja tugevus s\u00f5ltub tarbimise koormusest, siis enamus juhtudel v\u00f5ib rahule j\u00e4\u00e4da kui vahemaa on 2m.\u00a0 T\u00e4helepanu tasub osutada, et juhtmed oleks kehast v\u00f5imalikult eemal: juhtmed seinas ja juhtmed p\u00f5randal.
\nMaja ehitamisel\/renoveerimisel saab valida, et elektrijuhtmeid mitte tuua \u00fclalmainitud kohtadele (kindlasti tasub v\u00e4ltida juhtmeid voodipeatsipoolses seinas).<\/p>\n

T\u00f6\u00f6lauale v\u00e4hese ekspositsiooniga koht<\/strong>
\nVali t\u00f6\u00f6lauale selline koht (v\u00f5imaluse korral ka tuba), kus elektromagnetv\u00e4ljade kiirgus on n\u00f5rgeim. See soovitus kehtib nii madalsageduslike (vooluv\u00f5rk) kui ka k\u00f5rgsageduslike (WIFI) elektromagnetv\u00e4ljade intensiivsuse kohta. Eriti k\u00f5rgsageduslike EMVde puhul v\u00f5ib isegi poole meetri v\u00f5rra t\u00f6\u00f6koha nihutamine v\u00e4hendada EMV ekspositsiooni sadu kordi, juhul kui see sattus olema varem nn kuumas kohas, kus k\u00f5rgsageduslikud lained peegeldustest koondusid.<\/p>\n

Auto v\u00e4ljad<\/strong>
\nKaasaegsete autodega kaasnevad uued raadiosageduslikke<\/span> elektromagnetv\u00e4lju kiirgavad seadmed: RFID ukse avamiseks ning masina k\u00e4ivitamiseks, RADARi tehnoloogia parkimisandurite ja adaptiivse kiirusehoidja n\u00e4ol, WiFi, Bluetooth mobiiltelefoniga \u00fchendamiseks.
\nLisaks toodab auto kesksageduslikke<\/span> pulseerivaid v\u00e4lju, mida tekitavad peamiselt s\u00fc\u00fctes\u00fcsteem ja kompuuter kuid nende vool l\u00e4bib ka kaitsmekarpi. Lisaks tasub mainida, et n\u00f5rku eriti madalsageuslikke magnetv\u00e4lju<\/span> tekitavad liikuvad osad, sh peamiselt rehvid, kus sisalduv raudarmatuur tekitab seda k\u00f5rgemat sagedust, mida kiiremini ratas p\u00f6\u00f6rleb. Staatilise magnetv\u00e4lja<\/span> anomaalia tekib l\u00e4htuvalt auto kerest ning orientatsioonist Maa magnetv\u00e4ljas. Istmesoojendust kasutades v\u00f5ib s\u00f5itja olla eksponeeritud nii m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsele staatilisele ja kesksageduslike magnetv\u00e4ljale. Kui raadiosageduslikke seadmeid v\u00f5ib olla v\u00f5imalus v\u00e4lja l\u00fclitada, siis kesksageduslikke v\u00e4lju saab kontrollida k\u00fcll peamiselt automudeli valikuga.<\/p>\n

\"\"<\/a>Lihtne elektromagnetdetektor on abiks<\/strong>
\net leida kodus need elektromagnetiliselt “kuumad kohad”, mille suhtes saab siis midagi ette v\u00f5tta. Tihtipeale v\u00f5id oma territooriumil k\u00f5ik elektrosaaste allikad eemaldada, aga kui naaber kasutab sellist tehnoloogiat, v\u00f5ib see ulatuda ka sinu koju. Samas peab arvestama, et ise m\u00f5\u00f5tes v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da osad riskikohad m\u00e4rkamata, nagu meie m\u00f5\u00f5ter\u00fchm on teinekord kodusid m\u00f5\u00f5tes avastanud. Samuti tuleb madal-, kesk- ja k\u00f5rgsageduslike v\u00e4ljade m\u00f5\u00f5tmiseks kasutada erinevad seadmed.<\/p>\n

Ehituslikud ja elektrotehnilised abin\u00f5ud<\/strong><\/span><\/h2>\n

Allpool toodud ja muude autori poolt soovitatavate tehniliste p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine\u00a0 alates elamu ehitamisest\/renoveerimisest v\u00f5imaldab luua nullmaja. Nullmaja iseloomustab elektrokliimat, mis on l\u00e4hedane loodusele – elektromagnetv\u00e4lja komponendid on viidud nullil\u00e4hedaseks. Arvestada tuleb terve elektromagnetilise spektriga: staatilised, madalsageduslikud, kesksageduslikud ja k\u00f5rgsageduslikud elektri- ja magnetv\u00e4ljad; neile sobivate vastumeedetega. Arvestada tuleb elektromagnetv\u00e4lja allikaid nii maja sees kui v\u00e4ljaspool.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/strong><\/p>\n

Demand-switch<\/strong>
\nTavaline automaatkaitse vahetatakse elektrikilbis v\u00e4lja sellise automaatkaitsme vastu, mis laseb voolu juhtmetesse vaid siis, kui seal tarbimine (elektriseade) taha l\u00fclitatakse. Kui tarbimist taga ei ole, siis laseb selline kaitse juhtmesse vaid n\u00f5rga pinge, et aru saada, kui seade taha l\u00fclitatakse ning voolu l\u00e4heb vaja. Demand-switch’i eelis on see, et sel ajal, kui elektritarbimist ei ole, puudub ka elektrijuhtmetes pinge ning seega ka elektriv\u00e4li. Juhul kui juhtmed on pingestatud, kiirgub k\u00f5ikidest juhtmetest seina sees ka elektriv\u00e4lja – s\u00f5ltumata kas elektrit tarbitakse v\u00f5i mitte. See lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>Magnetl\u00fcliti<\/strong>
\nAlternatiiv eeltoodud lahendusele, on paigaldada tuppa (n magamistuba) magnetl\u00fcliti, millega saab elektrikilbist sinna tuppa tuleva voolu v\u00e4lja l\u00fclitada. Ka selle lahenduse eelis on sama eelmisega – kui elektrijuhtmetes voolu pole, puudub ka elektriv\u00e4li. Ka see lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.<\/p>\n

\"\"<\/a>H\u00e4irefiltrite installeerimine<\/strong>
\nMitmed kodu-, kontori- ja t\u00f6\u00f6stusseadmed moonutavad vooluv\u00f5rgu elektrit, piikides selle k\u00fclge k\u00f5rgsageduslikku m\u00fcra. Need h\u00e4ired elektrijuhtmestikus saab teatud m\u00e4\u00e4ral kinni filtreerida, kasutades spetsiaalseid filtreid.<\/p>\n

\"\"<\/a>Varjestatud elektrijuhtmed<\/strong>
\nEt v\u00e4hendada elektriv\u00e4lju, aitab oluliselt kui maja ehitamisel v\u00f5i remondil elektris\u00fcsteemi tehes kasutada varjestatud elektrijuhtmeid. Siia alla kuulub ka varjestatud juhtmega pikendusjuhtmete kasutamine. NB varjestus tuleb ka maandada, muidu on sellest v\u00e4he kasu. Varjestatud elektrijuhe aitab elektriv\u00e4lja isoleerimisel, kuid magnetv\u00e4li tuleb takistamatult l\u00e4bi. Samas, magnetv\u00e4li kiirgub elektrijuhtmest vaid siis kui tarbimiskoormus on juhtmel taga.<\/p>\n

\"\"<\/a>Kolmesooneline elektrikaabel<\/strong>
\nVeel \u00fcheksak\u00fcmemndatel ehitati majade elektrijuhtmestik kahesooneline elektrikaabliga. Kolmesooneline kaabel (kolmas soon topeltmaandus) on aga vajalik, et maandada elektriseadmete korpused. Sellest maandusjuhtmest on palju abi ka elektromagnetv\u00e4ljade varjestamisel ja maandamisel. Kaasaegsed majad on kolmesoonelise kaabliga.<\/p>\n

LAN-kaabel<\/strong>
\nTeinekord on k\u00f5rgendatud elektriv\u00e4lja p\u00f5hjuseks interneti ruuter, mis saadab LAN-kaableid pidi elektriv\u00e4lja \u00fcle terve maja. Ruuteri valikule t\u00e4helepanu!<\/p>\n

\"\"<\/a>Elektri-p\u00f5randak\u00fcttele eelistada muud k\u00fctteliiki<\/strong>
\nElektrisoojenduskaabel p\u00f5randa sees kiirgab elektromagnetv\u00e4lja. Samuti kiirgab elektriv\u00e4lja maandamata metalne veetoru (vesik\u00fcte).<\/p>\n

\"\"<\/a>S<\/strong>uuremate metallpindade maandamine<\/strong>
\nMaandatakse nii ehituskonstruktsioonid kui suuremad metallpinnad sisem\u00f6\u00f6blil. K\u00f5ik maandamata metallosad koguvad endasse uitvoole, tekitavad elektrostaatilise laengu ja\/v\u00f5i resoneerivad edasi eemal paiknevadi EMV-allikaid. Sealhulgas metallvoodid jm metalsete pindadega m\u00f6\u00f6bel, m\u00f5ned elektrotundlikud inimesed maandavad isegi vedrumadratside vedrud.<\/p>\n

\"\"<\/a>Timmeriga valgustitest hoidumine
\n<\/strong>Reguleeritava valgustugevusega l\u00fcliti (timmer) tekitab liigse elektromagnetv\u00e4lja (saastelektri), mis kiirgub edasi ka elektrijuhtmetelt ja lambilt. Selline elektromagnetv\u00e4li puudu tavalistel SEES\/V\u00c4LJAS l\u00fclititel.<\/p>\n

\"\"<\/a>Madalvooluvalgustitest hoidumine<\/strong>
\nMadalvooluvalgustid (n 12V) toimivad l\u00e4bi adapteri muundades 230Volti n\u00e4iteks 12Voldiks. Muundamine toimub l\u00e4bi kesksageduslike l\u00fclituste, mis tekitabki saastelektri. Enamus selliseid adaptereid tekitavad liigse elektromagnetv\u00e4lja (saastelektri), mis kiirgab mitte ainult valgustist vaid ka elektrijuhtmetest. Kui tegemist on kehva kvaliteediga muunduriga, siis levib saastelekter ka maja elektrijuhtmestikku.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>Seinte ekraneerimine<\/strong>
\nJuhul kui teistpoolt seina kiirgava elektromagnetv\u00e4lja allikat pole v\u00f5imalik likvideerida, j\u00e4\u00e4b \u00fcle tarvitusele v\u00f5tta kaitseabin\u00f5ud: ekraneerivate ja\/v\u00f5i absorbeerivate materjalide kasutamine. Ekraan tuleb ka maandada. Selliselt v\u00f5ib kiirgusv\u00e4lja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt alandada. Sellel abin\u00f5ul on aga ka varjuk\u00fclg – ruumist v\u00f5ib saada Faraday l\u00f5ks, mis muudab selle hoopis elanikele veel kahjulikumaks. Ekraneerimine on viimane abin\u00f5u.<\/span><\/p>\n

Ekraneerivate kardinate kasutamine<\/strong>
\nKui akendest tuleb l\u00e4bi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgsageduslikku EMVd (WIFI, mobiilside, radar jms), siis spetsiaalsed metalsed kangad v\u00f5ivad selle kiirguse kinni pidada. Kui aga j\u00e4\u00e4b kardina ja seina vahele j\u00e4\u00e4b vahe, tuleb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa mikrolainest sealt siiski l\u00e4bi.<\/p>\n

\"\"<\/a>Elektrikilp inimestest v\u00f5imalikult kaugele<\/strong>
\nKui hoone on ehitamisel v\u00f5i v\u00e4ljavahetamisel on elektris\u00fcsteem, siis on otstarbekas asetada korteri ja\/v\u00f5i hoone elektrikilp v\u00f5imalikult kaugele nendest kohtadest, kus inimesed pikemalt viibivad. Sama p\u00f5him\u00f5tet rakendada ka kohtade valikul, kust elektrikaablid tubadesse t\u00f5mmatakse. J\u00e4lgida, et need ei j\u00e4\u00e4ks laste \u00f5ppimiskoha v\u00f5i t\u00f6\u00f6laua vahetusse l\u00e4hedusse. K\u00f5ige enam v\u00e4ltida magamiskohtade l\u00e4hedust. Kogu tarbitav vool k\u00e4ib l\u00e4bi elektrikilbi, sellega kaasneb ka sama tugev elektromagnetv\u00e4li. Elektroh\u00fcgieeni seisukohast on lubamatu, kui inimeste pikaajalised viibimiskohad, n voodid, t\u00f6\u00f6lauad, puhkekohad on elektrikilbi vahetus l\u00e4heduses.<\/span><\/p>\n

Metallkonstruktsioonid betoonis<\/strong>
\nMaja ehitamisel tasub t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, et betooni valatav metallarmatuur nii vundamendis, seintes kui lagedes oleks korralikult (keevitusega) maandatud. Samuti muud metallkonstruktsioonid. Maandamata metallist v\u00f5ib saada elektriv\u00e4lja kiirgur.<\/span>
\nMetallkonstruktsiooni t\u00f5ttu tekivad hoones aga ka loodusliku magnetv\u00e4lja anomaaliad, mille tervisem\u00f5jusid samuti on hakatud uurima. K\u00f5nealuste uurimisk\u00fcsimuste p\u00f5hjal, hoiduda liigsest rauakogusest inimeste l\u00e4hedal.<\/span><\/p>\n

Elektromagnetv\u00e4ljade m\u00f5\u00f5tmine enne ja p\u00e4rast kaitsemeetmeid<\/strong>
\nM\u00f5\u00f5tmine tasub l\u00e4bi viia:
\n1) et teada, kui suur on elektromagnetv\u00e4li, et hinnata, kas \u00fcldse ja mil m\u00e4\u00e4ral on eeltoodud meetmed otstarbekad;
\n2) p\u00e4rast meetmete rakendamist, kas need osutusid efektiivseks – teatud juhtudel v\u00f5ib ekraneering olla efektiivne k\u00f5rgsageduslike v\u00e4ljade korral, kuid madalsageduslikud tulevad endiselt l\u00e4bi.<\/p>\n

Kodukoha valiku abin\u00f5ud<\/strong><\/span><\/strong><\/p>\n

K\u00f5rgendatud magnetv\u00e4lja allikatest eemale<\/strong>
\nTrafod, alajaamad, k\u00f5rgepingeliinid tekitavad elukeskkonda k\u00f5rgendatud magnetv\u00e4lja. Sama v\u00f5ib kehtida t\u00f6\u00f6stusliku rajatise\/instrumentariumi kohta, mis asetseb elamispinna vahetus l\u00e4heduses.<\/p>\n

Tavapinge elektriliin olgu elamust piisavalt kaugel<\/strong>
\nKuigi ekspositsioon magnetv\u00e4ljadele on seostatud rohkem k\u00f5rgepingeliinidega, v\u00f5ib ka t\u00e4nava tavapingeliin tekitada hoones m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse magnetv\u00e4lja, kui elamu asub sellele l\u00e4hedal.<\/p>\n

Eemale majja siseehitatud trafo-alajaamast<\/strong>
\nOsades majades on trafo, alajaam ehitatud majja sisse. Selle vahetus l\u00e4heduses viibivad inimesed on pideva k\u00f5rgendatud magnetv\u00e4lja keskkonnas.<\/p>\n

Mobiilside mastidest eemale<\/strong>
\nMobiilside mast tekitab piirkonda, kuhu see on rajatud, k\u00f5rgendatud raadiosagedusliku (mikrolaine) elektromagnetv\u00e4lja fooni. Linnas paigaldatakse mobiilsideantennid k\u00f5rgemate hoonete katustele, seintele.<\/p>\n

Tele- ja raadiomastidest eemale<\/strong>
\nTele- ja raadiomastid tekitavad \u00fcmbruskonda k\u00f5rgendatud raadiosagedusliku fooni (VHF, UHF). Nende mastide v\u00e4li ulatub m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kaugemale kui mobiilsidemastide puhul. Raadioantenne paigaldatakse ka hoonete katustele (n N\u00f5mme Raadio saateantenn N\u00f5mme keskuse katusel).<\/p>\n

V\u00f5imsatest raadiosideantennidest eemale<\/strong>
\nMilitaar- ja operatiivside v\u00f5ib rakendada v\u00f5imsaid saateantenne elamupiirkondades v\u00f5i \u00e4ripiirkondades. Nende antennide vahetus l\u00e4heduses v\u00f5ib esineda k\u00f5rgendatud raadiosageduslik elektromagnetv\u00e4li.<\/p>\n

Radaripostidest eemale<\/strong>
\nRadarid (militaar-, tsiviillennundus-, mereseire, meteoroloogia jm radarjaamad) tekitavad \u00fcmbruskonda \u00fclik\u00f5rgsagedusliku elektromagnetv\u00e4lja k\u00f5rgendatud fooni.<\/p>\n

Suured metalsed pinnad fokuseerivad elektromagnetv\u00e4lju<\/strong>
\nMetallkattega hooned (n kaubanduskeskused, plekkangaarid, \u00e4rihooned jms) v\u00f5ivad peegeldada\/fokuseerida keskkonnas levivaid elektromagnetv\u00e4lju. Sellise rajatise k\u00f5rval v\u00f5ib seega esineda, asjaolude kokkusattumisel, k\u00f5rgendatud elektromagnetv\u00e4lja foon.<\/p>\n

\u00dclemistel korrustel on RF elektromagnetv\u00e4li tugevam<\/strong>
\nLinnades on reeglina alates 3. korrusest sissetungiv raadiosageduslik elektromagnetv\u00e4li mitu korda tugevam kui alumistel korrustel. See on tulenev raadiolainete levikust \u00fcle hoonete, puude. Uuemate uuringute p\u00f5hjal, mida k\u00f5rgemale minna, seda k\u00f5rgemaks muutub ka raadiosageduslik elektromagnetv\u00e4li.<\/span><\/p>\n

Magnetanomaaliad<\/strong><\/span>
\nUurima on hakatud looduslike magnetv\u00e4ljaanomaaliate bioloogilist m\u00f5ju. K\u00f5nealuste uurimisk\u00fcsimuste p\u00f5hjal, selgitatakse, et seal kus Maa magnetv\u00e4li on anomaalselt k\u00f5rge v\u00f5i madal v\u00f5ib olla inimesele bioloogiline m\u00f5ju.<\/span><\/p>\n

—<\/span>
\nNimetatud elektrotehnilised muudatused usaldada kvalifitseeritud spetsialisti teha. Autor\u00a0 soovitab j\u00e4tta asjatundjate rakendada ka soovitused, millest lugeja t\u00e4iesti aru ei saa: ebaadekvaatne rakendus ei pruugi anda soovitavat tulemust ning v\u00f5ib olla teatud juhtudel ohtlik.<\/p>\n