Tark on minimeerida elektrostaatilisi välju nii tööl kui kodus. Kui inimesed on tööl vähem pinges, on sellel ka positiivne mõju töötootlikkusele. Elektrostaatilistest väljadest hoidumiseks tehtavad muudatused on tõenäoliselt mitu korda väiksemad, kui nende tagajärgedest tingitud otsesed kulud (vähenenud tootlikkus) ja alternatiivkulud (saamata jäänud tulu).
Selle ajaveebi autor Tarmo Koppel esines 8.juunil samal teemal ettekandega rahvusvahelisel teaduskonverentsil “Earth fields and their influence on organisms”. Käesolev kirjutis on lühiülevaade esitatud artiklist.
Elektromagnetväljadest rääkides, mõeldakse tavaliselt vahelduvaid (amplituudilt ajas kõikuvaid) elektri- või magnetvälju. Vähem on juttu olnud staatilistest elektriväljadest (püsiva amplituudiga). Elektrostaatilised väljad on tuttavad näiteks kilekottides, kui neid käes kandes edasi-tagasi viibutades on tunda jalakarvade kaasaliikumist. Samuti on elektrostaatiline väli omane kineskoopteleviisoritele. Teinekord saavad inimesed üksteist puudutades “särtsu”, mis väljendab suurt elektrostaatilist välja ühel neist. “Säsrts” on seejuures laengukandjate (inimeste) vahel laengu ühtlustumine. Sarnast särtsu võib täheldada ka teinekord kuiva ilma korral autode metalpindadelt.
Elektrostaatiliste väljade tervisemõjud on väheuuritud valdkond. Ometi need uurimused, mis tehtud, mitmed leiavad neil mõju olevat tervisele. Enamasti on uurijate seisukohaks, et sellised väljad indutseerivad inimkehas nõrke voole, mis panustavad üleüldise stressi kuhjumisse. Mitmed uurijad ehitavad oma argumentatsiooni üles asjaolule, et inimene kui liik on miljonite aastate jooksul arenenud Maal, olles pidevalt ühenduses maaga (maandatud). Seega elektrostaatilise laengu kasvamine inimkehal on bioloogiliselt talle uus nähtus, alates suuremalt jaolt 1950ndatest aastatest koos sünteetiliste materjalide (jalanõud, riided, furnituur jne) kasutuselevõtuga. Uurijad toovad esile ka umbes samast ajajärgust “kaasaegsete tervisehädade” sagenemise. Mõjumehhanismina siinjuures nähakse elu- ja töökeskkonna elektrostaatilisi väljasid mõjutavat ja häirivat inimkeha bioelektrilist toimimist. Bioloogilist efekti seletatakse närvisüsteemi ülestimuleerimisena ja rakkudevahelise bioelektrilise kommunikatsiooni häirimisena. Sümptomid leitakse olevat stress, unehäired, selja- ja liigesevalud, lihaste kangus.
Elektrostaatilistel väljadel on leitud olevat mõju ka ajulainetele (EEG-mõõtmised). See omakorda viitab mõju inimese kognitiivsetele protsessidele – informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, ülesannete sooritamine jpm võivad olla mõjutatud elekstrostaatilistest laengutest inimese kehal ja keskkonnas.
Joonis 1. Elektrostaatilise laengu tekkimist kehal mõjutavad mitmed tegurid ja nende tegurite eripära. Eripära määrab peaasjalikult, kas vastav materjal aitab elektrostaatilise laengu kasvamisele kaasa või vastupidi hajutab/juhib selle ära. Ainsaks aktiivseks komponendiks joonisel 1 toodud teguritele on elektroonika, mis võib otseselt muuta elektrienergia elektrostaatiliseks laenguks, mis omakorda võib kanduda üle inimestele.
Joonis 2. Elektrostaatilise laenguga põrandakate või põrandakate, mille hõõrdumisel (peal käimisel) tekib elektrostaatiline väli, kandub üle inimkehale. Sellisest põrandakattest võivad märku anda sagedased “särtsud” inimestel üksteist puudutades või kokkupuutel metalpindadega. Elektrostaatilise põrandakatte tüüpnäiteks on sünteetilised vaibad, kuid siiski mitte kõik neist ei tekita elektrostaatilist laengut. Elektrostaatiline väli võib tekkida ja lakitud põranda peal käies, eriti jalgu lohistades.
Joonis 3. Antistaatiline põrandakate juhib inimkehale kogunenud elektrostaatilise laengu maasse või hajutab selle põrandakattesse. Juhul kui põrandakate on ainult hajutav, siis see kogub laengu enda kanda, kuni laeng on piisavalt suur, et hakata seda tagasi andma inimestele (mittesoovitatav lahendus). Tähele tasub panna, et kõik tooted, mida nimetatakse “elektrostaatiliseks” ei pruugi sellist efekti, mis laengu inimkehalt maha laeb siiski anda.
______________________________________________________________
VIITED
Chevalier, G., Mori, K., Oschman, J.L. (2006), “The effect of earthing (grounding) on human physiology.” European Biology and Bioelectromagnetics, Jan 31, 2006, 600-621.
Ober, A. (2003), “Does grounding the human body to earth reduce chronic inflammation and related chronic pain?”, European Bioelectromagnetics Association annual meeting
