Q&A: Peapööritus säästupirnist

See postitus vastab ajaveebi lugeja küsimusele kompaktfluorestsentslambi (säästupirni) poolt tekitatud tervisemõjude kohta. Vastuse ja kommentaride vaatamiseks käivita videoklipp.

Säästupirni elektrooniline ballast annab lambi sütitamiseks stardiimpulsina tavapingest kõrgema pinge (u 400-600V). Töörežiimis on pinge samas suurusjärgus, kui majapidamiselektergi (230V).
Säästupirnide elektrooniline ballast tekitab kõrge sageduse 20-50kHz vahemikus.

Rubriigid: elektromagnetväljad, valgus ja valgustus | 2 kommentaari

27.09. Teadlaste ööl magnetväljadest ja valgustusest kontoritöökohtadel

27.septembril, järjekordsel üle-Euroopalisel Teadlaste Ööl, esitab Tarmo Koppel Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonnas (Akadeemia tee 3, auditoorium X-414) kaks loengut.

  • kl 18.00-19.00 Magnetväljade kognitiivsest mõjust ning
  • kl 19.30-20.30 Hea valgustuse olulisusest kontoritöökohtadel.

Vt loengute-eksperimentide sisu allolevatest plakatitest.
Osavõtt tasuta ja avatud kõikidele huvilistele.

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Paremate valgustustingimustega kontoritöötajatel esineb vähem tervisehädasid

Käesoleva ajaveebi autor Tarmo Koppel ja prof.Piia Tint esitasid käesoleva uurimuse põhjal ettekande rahvusvahelisel teaduskonverentsil ITELMS2013 (Leedus).

Et selgitada valgustuse võimalikku rolli tervisesümptomite kujunemisel, töötasid nimetatud uurijad välja uue küsitlusankeedi, mis hõlmas lisaks sisevalgustusele ka loomuliku valgustuse parameetreid. Arvestades asjaolu, et erinevad valgustingimused ning kogetud tervisehädad üritati kokku viia vastajate endi raporteeritud info põhjal (mõõtmisi ei teostatud), käsitlesid küsimused nii vastaja enda subjektivset rahulolu valgustustingimustega kui ka infot objektide/esemete kohta tööruumides ja õues, mis võivad valgust vähendada või selle ebameeldivaid vorme tekitada (valguse räigus peegeldustest).

Joonis. Loomuliku valgustuse tase ja kvaliteet töökohal sõltub paljudest teguritest: päikesevalgust blokeerivad rajatised ja aknakatted, otsest pimestavat valgust hajutavate elementide kasutamine, päikesevalguse pimestav peegeldus metall- ja klaaspindadelt, töökoha lähedus aknale, akende suund ilmakaare suhtes jm.

Uuringus osales 518 inimest erinevatest Eesti ülikoolidest (peamiselt õppejõud ja teised töötajad). Valim jagati analüüsi käigus kuude rühma. Klassifitseerimine teostati kahe skaala baasil:
(I) need, kellel on adekvaatne sisevalgustus ja need, kel mitte;
(II) need, kelle töökohal on küllalt loomulikku valgust ja need, kel mitte; loomuliku valgustuse juures lisasti veel kolmas variant – need kel loomulikku valgust piisavalt, kuid seda (ebameeldiva) räiguse kujul.

Joonis. töökohad jagati kahe kriteeriumi põhjal kuueks grupiks: 1) sisevalgustus ja 2) loomulik välisvalgustus
Joonis. gruppide protsentuaalne jaotus Eesti kontoritöötajate seas

Sisevalgustuse, kuid eriti just loomuliku valgustuse osakaal, võib väga palju erineda ühelt kontoritöökohalt teisele. Näiteks aatrium-tüüpi hoonetes: need töötajad, kelle aken on sisehoovi poole, saavad mitme suurusjärgu võrra vähem loomulikku valgust kui nende kolleegid tööruumis hoone välisküljel.
Ka mitmed muud tegurid määravad loodusvalgustuse osakaalu:
– Päikest varjutavad hooned jm objektid;
– kuhu ilmakaarde vaatavad aknad;
– kui kaugel asub töötaja aknast jms.

Joonis. Sisehooviga hoonetes saavad aatriumipoolse töökoha valdajad palju vähem loomulikku päevavalgust

Võttes arvesse fotobioloogia viimaseid avastusi, kus aina enam rõhutatakse valguse olulist rolli organismi tervislikkuse juures, sooviti käesoleva uuringuga selgitada, kas kontoritöötajate heaolu tõepoolest võib nendest asjaoludest tingitud olla.

Andmete analüüs tõi esile selged erinevused mitmesugustele valgustustingimustele avaldatud töötajate vahel. Võrreldes sisevalgustust ja väljastpoolt tulevat päevavalgust, avaldas enda tähtsamat rolli esimene. Kõige vähem ebasoodsaid tervisemõjusid teatati gruppidest 4 ja 6 (seal kus tugevamalt oli esindatud nii päevavalgus kui sisevalgustus). Ligikaudselt kaks korda enam tervisesümptomeid teatasid rühmad 1 ja 3, kus oli kehvasti esindatud sisevalgustus ning puudu või problemaatiline (räiguse näol) ka välisvalgustus. Rühmad 2 ja 5 ei jäänud kaugele parimatest, mis kõik kokku näitab, et mida rohkem valgust töötajal on töökohal, seda vähem tervisesümptomeid ta kaebab. Tulemused rühmadest 5 ja 2 näitavad, et juhul kui üks valgusallikatest on kehvavõitu (sisevalgustus või päevavalgustus), ei ole olukord niivõrd halb, sest nii kaua kui teine on piisaval määral esindatud, suudab see kompenseerida teise puudulikkust.

Kehva valgustusega töökohtades (rühmad 1 ja 3) olid kõige enim kurdetud tervisesümptomid 1) väsimus (vastavalt 57% ja 57%) ning 2) valulikud või väsinud silmad (vastavalt 60% ja 57% inimestest selles rühmas kurtsid nende üle).  Kuna nende kahe sümptomi üle kurtsid inimesed ka teistes rühmades, kuid oluliselt vähemal määral, siis võib järeldada, et tegemist on laialdaselt levinud sümtomitega, mida kehvad valgustustingimused aga süvendavad. Samas on märkimisväärne, et inimesed rühmades 1 ja 3 (kehvad valgustustingimused) kaebasid ka paljude teiste sümptomite üle, millised polnud niiväga esindatud parimate valgustustingimustega rühmas 6. Kehvemate valgustustingimustega rühmas 1 olid need sümptomid esindatud järgnevalt: uimasus 38%; kuivad silmad (36%); raskused keskenduda 33%; stress v depressioon 25%; peavalud 21%; kehv meeleolu 19%; unetus 19%; ärevus, ärritatus 18%; vesised silmad 17%; rahutu ja emotsionalne olek 17%; ärritatud või valuline nahk 13%. Inimesed rühmas 1 teatasid neid sümptomeid keskmiselt 2,8 korda enam kui iniemesed rühmas 6.

Kui töökohti vaadelda tajutava töötootlikkuse järgi, siis joonistuvad välja samad seosed. Kõige enam tundsid end produktiivsena inimesed 6. rühmas (95%) ja 4. rühmas (79%), samas kehva valgustusega rühmades 1 (37%) ja 3 (44%) olid inimesed kõige vähem produktiivsed.

Autorid peavad uuringut uudseks, sest avastatud seosed on mitmes aspektis varasema kirjanduse poolt täheldamata. Oluliseks tuleb pidada ka asjaolu, et niivõrd selged erisused õnnestus välja tuua pelgalt ankeeteerimise teel ilma töökohal mõõtmisi teostamata. Tulemustest võib selgelt välja lugeda, et kõige olulisem on töökohal tagada hea sisevalgustus, kuid tervise seisukohast annab märgatavalt juurde ka päevavalguse külluslikkus. Tulemusena on inimesed tervemad, kannatavad vähem stressi all ning suudavad päeva jooksul ära teha rohkema koguse tööd.

Erinevalt täisspektriga loomulikust valgustusest, on tüüpiline sisevalgustus katkendliku joonspektriga, mis omane kõikidele enamlevinud säästupirnidele ja päevavalguslampidele. Kuna täisspekter varustab inimese nägemissüsteemi nähtava valguse kõikide lainepikkustega, võib selles peituda ka põhjus, miks need inimesed, kelle töökohal oli piisavalt loomulikku valgust, kaebasid vähem nägemissüsteemiga seotud hädade üle.

Sama seost võib järeldada ka töötootlikkust silmas pidades: need, kelle töökohal oli pisavalt sisevalgustust kui ka loomulikku valgustust, olid kuuest rühmast kõige produktiivsemad.

Autorid jätkavad uurimistööd valgustuse alal, eesmärgiga selgemalt õppida tundma neid terviseseoseid (anketeerimismeetodil on mitmeid piiranguid) ning et leida lahendusi, kuidas alavalgustatuse all kannatavate inimeste olukordi parandada.

Konverentsi peakorraldaja: Kaunase Tehnoloogiaülikooli Panevezise Instituut
Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

WiFi-st lähtuvad väiksemad väljatugevused kui 3G-ühendusest

Tarmo Koppel esitas samal teemal ettekande Pärnus 1-3.03.2013 toimunud Eesti noorteadlaste konverentsil Talveakadeemia. Eelnenud konkursil valis teadlaste žürii käesoleva uurimuse paremate sekka ning ettekanne leidis aktiivset diskuteerimist konverentsist osavõtjate seas.

Käesolevat artiklit tasub lugeda neil, kes soovivad järgida Euroopa institutsioonide poolt soovitatavat ettevaatlikkuse printsiipi – vähendada oma ekspositsiooni elektromagnetväljadele. Ennekõike, mõeldakse ettevaatlikkuse all alternatiivsete, vähem kiirgavate lahenduste eelistamist oma igapäeva netitoimingutes. Teadlased ja muud onud soovitavad elektromagnetväljadega mõistlikult läbi käia eelkõige seetõttu, kuna veel täielikult ei teata, millises ulatuses need väljad tervisele ohtu kujutavad.  Praegune teadusinformatsioon on veel piiratud. Tegemist on uudse tehnoloogiaga, mille kaugemaid tagajärgi, saame mõnede uurijate arvates alles täies mahus hoomata pärast viiendat põlve e 150a möödudes (ühe uuringu kohaselt muutusid siis katsehiired  sigimisvõimetuteks).

Läbi viidud pilootuurimus mõõtis mobiilsete õpi- ja töövahendite (valitud sülervuti, netbook, tahvelarvuti ja nutitelefoni) genereeritavad kõrgsageduslikku elektromagnetvälja (EMV), mida see kasutab traadita andmesideühenduse loomiseks kohtvõrgu  ja internetiga. Tasub ka teada, et lisaks kõrgsageduslikele väljadele, tekitab mobiilne arvuti ka kesk- ja madalsageduslikke välju, mis oma olemuselt mõjuvad bioloogilistele kehadele (inimesele) teistmoodi.

Tüüpilised sülearvuti tekitatavad elektromagnetväljad

sageduse tüüp peamine sagedusvahemik peamine allikas tüüpiline kiirguspunkt
madalsageduslikud 50 kuni 2000Hz vooluvõrk toiteadapter, arvuti emaplaat
kesksageduslikud 20 kuni 100kHz toiteadapter toiteadapter, arvuti emaplaat
raadiosageduslikud 1,8 ja 2,4 GHz WiFi antenn,
3G internetimoodul
antennid monitori ülaosas

Mõõdetud seadmetele rajati ühendus kasutades enamlevinud andmeside tüüpe: EDGE, 3G, WIFI.

Joonis. Väljatugevuse järgi on reastatud uurimise all olnud seadmed. Pingerea tegemisel võeti arvesse maksimaalne väljatugevus, mis inimkeha tabab (enamasti käes). Kõige suurema kiirgusintensiivsusega allikateks osutusid tahvelarvuti 3G-internetupulgaga ja nutitelefon. Samuti mini-sülearvuti (netbook) 3G-internetipulga saavutas keskmisest kõrgemad näidud.

Tulemused näitavad, et mobiilseadme poolt tekitatava välja tugevus sõltub peamiselt  kasutatavast ühenduse liigist ning seejärel mobiilse arvuti tüübist. Viimane omab ennekõike rolli kiirgava antenni paigutuse tõttu: seal kus sülearvutitel on antennid enamasti ekraani ülaosas, siis nutifoni ja tahvelarvuti antenn võib sattuda kehale palju lähemale. Seega rolli omab ka millises haardes seadet pidada.

Kuna enamus traadita andmesideadaptereid reguleerivad kiirgusvõimsust vastavalt side kvaliteedile: kas ühenduspunkt (mobiilimast või ruuter) on lähedal või kaugel, siis ekspositsiooni vähendamiseks tasub eelistada head levipiirkonda. Näiteks 2G ehk GSM andmesideprotokolli (GPRS) puhul võib saatevõimsus varieeruda 1000 korda, 3G side puhul aga 100 000 000 korda. Katsed on aga näidanud, et ka hea levi tingimustes on kiirgusväljund teine kord (või teatud mudelite puhul) kõrgem. Käesolev pilootuuring ei esinda kõiki levitingimusi, kuid sobib siiski näitena tüüpilisest olukorrast linnakeskkonnas (suhteliselt hea levi).

Joonis. Ekspositsioon üle keha 1) WiFi-ühendust kasutavalt sülearvutilt (vasakul) ja 2) 3G-ühendusega nutitelefonilt (paremal).

Mõõtetulemustest lähtub, et suurema väljatugevusega puutuvad kokku need kehaosad, mis seadmele (antennile) lähemal. Kui eesmärk on kiirgusega kokkupuudet minimeerida, hoia seade kehast eemal, näiteks laual. Kõrgsageduslikele kiirgustele on kehaosadest enim tundlikud pea (aju ja silmad) ning suguorganid.  Seega, hoides arvutit süles või laua peal, omab u 10-kordset vahet väljatugevuses.

Mobiilsetest õpivahenditest võib raadiosagedusliku emissiooni aspektist kõige parema hinde anda lauaarvutile, e-lugerile ja paberraamatule, sest need seadmed tüüpiliselt ei kasuta traadita võrku ning seega võib väljatugevuse hinnata samaväärseks, mis taustafoonil.

Käesolevalt esitati vaid ühe seadme kiirguskarakteristika. Järgnev uuring mõõdab mitmeid seadmeid samast kategooriast, mis annab parema ülevaate, mida ühelt või teiselt  seadmetüübilt oodata.

Rubriigid: elektromagnetväljad | 1 kommentaar

Koolitus optilisest kiirgusest 22.03


22.märtsil toimub Radisson Blu Hotell Olümpias koolitus Eesti töötervishoiuspetsialistidele teemal “KIIRGUSED TÖÖKESKKONNAS”.

Tarmo Koppel peab kaks loengut teemal OPTILINE KIIRGUS.

LOENG Optiline kiirgus 1
Intensiivne nähtav valgus, ultraviolett- (UV), infrapuna- ja laserkiirgus. Laserite klassifikatsioonid. Seadmed ja tööprotsessid, kus optilise kiirgusega kokku puututakse, demonstratsioonid. Erinevate valgustitüüpide head ja vead: päevavalguslambid, säästupirnid, halogeenpirnid, LEDid, lahenduslambid (HID) jt. Optilise kiirgusega seotud ohtude hindamine, mõõtmiste läbiviimine.

LOENG Optiline kiirgus 2
Optilise kiirgusega seotud terviseriskid. Kiirgusseadmete ohutu kasutamine. Seadusandlus, standardid ja tööandja kohustused. Millist nõu jagada töötajale, millist aga tööandjale.

Koolituspäeva teised lektorid on Kadri Isakar Tartu Ülikoolist ja Lia Pahapill Eesti Mereakadeemiast

LOENG Ioniseeriv kiirgus (Kadri Isakar)
Ioniseeriv kiirgus, looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad, ühikud, mõõtmine, terviseriskid ja doosipiirangud, looduskiirguse käsitlemine õigusaktides.

LOENG Radoon (Lia Pahapill)
Mis on radoon ja miks on ta käsitletav keskkonnast tuleneva ohutegurina inimese tervisele. Eestis tehtud radooniuuringud ja olemasolevad radoonialased normdokumendid.

Rubriigid: valgus ja valgustus | Kommenteeri

Resonants – sagedusolendid (dok.film)

James Russell, UK filmitegija, lasi 2 n tagasi välja dokumentaalfilmi “Resonants – sagedusolendid” (ing.k. Resonance – beings of frequency). Film käsitleb elektromagnetväljade tervisemõjusid, mille eest kehtivad piirnormid elanikkonda veel ei kaitse. Filmis jagavad fakte ja arvamusi erinevate valdkondade teadlased. Vaatamata filmitegemisega seotud kulutustele, tegi Russel filmi internetis tasuta kättesaadavaks, rõhutades selle informatsiooni olulisust ühiskonnale.

Youtube link:
http://www.youtube.com/watch?v=zzzSWjbVlW8

Rubriigid: elektromagnetväljad | 2 kommentaari

WiFi-kiirgus sülearvutist ja ruuterist

Kui inimesel oleks organ elektromagnetväljade tajumiseks, siis “kuuleks” ta neid alljärgnevalt. Esitatud on uurimustöö käigus mõõdetud WiFi-seadmete kiirguste karakteristika.Mõõdeti 1) aktiivse WiFi-ühendusega sülearvutit ja 2) WiFi-ruuterit. Esitatud on signaalilaine kuju ja selle audiomodulatsioon. Mõõtmised teostati kõrgsagedusliku elektromagnetvälja analüsaatoriga ning ostsilloskoobiga.

 

Video.  Sülearvuti WiFi-antenn (ekraani ülaservas) ooterežiimis (antenn on sisse lülitatud, kuid pole ühtegi võrku ühendatud). Mõõdetud 20cm kauguselt.

 

Video.  Sülearvuti WiFi-antenn (ekraani ülaservas) aktiivses andmeedastuses. Mõõdetud 20cm kauguselt.

 

Video.  WiFi-ruuteri antenn ooterežiimis (ükski arvuti pole ruuteriga ühenduses). Esineb signaal 10Hz (10 impulssi/sekundis), mis teatab võimalikele sülearvutitele, et “olen siin”.

 

WiFi-seadmete kiirgusvälja sagedus on 2,4GHz, mis kannab ka erienvaid modulatsioone madalamatel sagedustel. Mikrolained (sh 2,4GHz) neelduvad pea täielikult bioloogilistes kehades. Seda seletab asjaolu, et inimese keha koosneb u 90% ulatuses veest. 2,4GHz on valitud ka mikrolaineahjude töösageduseks, sest leiti, et sellel sagedusel neeldub kiirgatav energia vees kõige efektiivsemalt. Muidugi, ei saa võrrelda kiirgusvõimsuselt WiFi-seadmeid (0,1W või 1W) mikrolaineahjudega (500-1000W). Kui mikrolaineahju väljundkiirgus neeldub soojendatavas toidus pea täielikult, siis WiFi-seade kiirgab energiat välja igas suunas (360 kraadi) ning keha tabab vaid see osa sellest energiast, vastavalt kui suur osa WiFi antenni 360 kraadist on kaetud. Väiksema kiirgusvõimsuse tõttu ei tungi WiFi-kiirgus läbi keha vaid neeldub pindmistes kihtides (enamasti kuni mõni cm).

Kui kehtivad piirnormid kaitsevad inimest keha liigsest soojenemisest (üle +1 kraadi) tuleneva tervisemõju eest, siis teadlasi üle maailma huvitab praegusel ajal, kui suures osas mõjutavad tervist muud, mittetermilised mõjud. Avastatud on mitmeid bioloogilisi mehhanisme, kuid kaugel ollakse üksmeelest, millised neist tuleks arvesse võtta uute piirnormide kujundamisel.

Rubriigid: elektromagnetväljad | 2 kommentaari

Elektromagnetväljade demonstratsioonid Tööohutuse ja Töötervishoiu Treffil 30.jaanuaril

Tarmo Koppel teeb ettekande 30.jaanuaril Tallinnas toimuval Tööohutuse ja Töötervishoiu Treffil. Demonstratiivettekande käigus käsitletakse:

1. millised seadmed töökeskkonnas tekitavad elektromagnetvälju;
2. milliste elukutsete esindajad puutuvad kokku tugevamate elektromagnetväljadega;
3. mida tasub teada lapseootel naistel ja lapsevanematel;
4. kuidas neid elektromagnetvälju vähendada;
5. milliseid tervisenähte võib siduda elektrostressiga.

Ürituse infoleht

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

WIFI-ruuteri ja sülearvuti raadiosageduslik elektromagnetväli

Mikko Ahoneni ja Tarmo Koppeli artikkel “Mobiilne õppimine ja terviseriskide haldamine pulseeriva mikrolainetehnoloogia puhul” sai sooja vastuvõtu ja tunnustuse osaliseks Helsinkis 16-18.10.2012 toimunud 11ndal Mobiilse ja Kontekstilise Õppimise Maailmakonverentsil. Konverentsi programmikomitee juht Marcus Specht nimetas ettekannet konverentsil eriti oluliseks, märkides ära, et mobiilsete õpilahenduste hangete läbiviimisel, tuleb arvestada ka terviseküsimustega. Uurimuse esitas konverentsil Mikko Ahonen (Tampere Ülikool).

Uuring oli eesmärgiga mõõta raadiosageduslike WIFI-võrkude võimsused tegelikus kasutuskeskkonnas. Mõõdetavateks seadmeteks olid raadiosageduslikke(WIFI)elektromagnetvälju tekitavad seadmed: 1) WIFI-ruuterid ja 2) sülearvutid. Mõõtmistulemused aitavad hinnata, milline on ekspositsioon nende seadmete kasutajatele, aga ka seadmete mõjualas viibivatele isikutele.

Joonis. WIFI-ruuteri tekitatav raadiosageduslik elektromagnetväli. Mõõtmistulemused on viie ruuteri (eri tüübid) peale keskmised.

 

Joonis. Sülearvuti (laptopi) WIFI-antenni tekitatav raadiosageduslik elektromagnetväli on 20cm kaugusel antennist kaks korda nõrgem kui WIFI-ruuteril. Mõõtmistulemused on viie sülearvuti (eri tüübid) peale keskmised.

Autorid tõdevad, et mõõdetud WIFI-väljade võimsustihedused on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega, jäädes kõvasti allapoole kehtestatud piirnormidele. ELi direktiiv 1999/519/EC kehtestab referentstasemeks 10W/m² (so 10 000mW/m²) RMS.

Samas, autorid tõdevad, et kuna piirnormid võtavad arvesse vaid raadiosageduslike elektromagnetväljade poolt tekitatavat termoefekti, siis on arvestamata viimasel ajal avastatud uued bioloogilised mõjumehhanismid. Seega, isegi kui WIFI-seadmed jäävad piirnormide sisse, ei saa välistada muid tervisemõjusid.

Mikrolainete kahjulikke tervisemõjusid on tuvastatud juba aastakümneid tagasi. 1970ndatel diagnoosisid nõukogude arstid mikrolaine sündroomi, millega iseloomustati mikrolainete mõjul nõrgenenud inimese immuunsüsteemi. Mikrolained käivad samuti raadiosageduslike lainete alla.

Viimastel aastatel rohkelt viidatud uurimuste kogumik on BioInitiative Raport (2007), mis soovitab, võttes arvesse uurimuste poolt tuvastatud bioloogilisi mõjusid, uueks piirnormiks seada 1mW/m². Uute piirnormide vajadust põhjendatakse loomkatsete tulemustega, mis näitavad kroonilisest ekspositsioonist põhjustatud kahjulikke mõjusid tasemetel alla 10mW/m².

Mainides uuemaid uurimusi, näiteks on leitud 6,8mW/m² tasemel WIFI-kiirgus sülearvutitest pärssivat inimese sperma elujõulisust ning suurenenud DNA-ahelate katkemisi (Avedano jt 2011). Sama mõju (reproduktiivorganitele) on täheldatud ka loomkatsetel.

Uute piirnormide kehtestamist ELi tasemel tuleb veel aga oodata, sest mitmete bioloogiliste mõjude katsete korratavus on kehva; ka ei ole üheselt aktsepteeritavat füsioloogilist või patogeenset mehhanismi, mis seletaks need mõjud. Vaja on lisauurimusi, et mõista raadiosageduslike- ja mikrolainete mõjumehhansime bioloogilistele süsteemidele (st ennekõike inimesele).

Seetõttu on ka Euroopa institutsioonid soovitanud järgida ettevaatlikkuse printsiipi ning minimeerida ekspositsiooni elektromagnetväljadele seal kus võimalik. Eriti aga rõhutatakse vajadust kaitsta lapsi, sest teaduslik pagas leitakse olevat piisav, et hetkel kasutusel olevad WIFI ja mobiilside elektromagnetväljad mõjuvad neile kahjulikult (Euroopa Nõukogu komitee 2011).

Autorite soovitatud põhimõtted ohutute õpikeskkondade loomiseks haridusasutustes:

  • Hoida distantsi: asetada kiirgavad WIFI-seadmed eemale õppuri peast ja kehast;
  • Minimeerida ekspositsiooniaeg: õpperuumidesse mitte paigaldada tugijaamu, ruutereid;
  • Vältida pidevat andmeedastust, eelistada sünkroniseerimislahendusi, off-line teenuseid.
  • Ühendus alati, igalpool ei ole vajalik. Lülita WIFI välja, kui seda ei vaja.
  • WIFI leviala ainult selleks määratud aladele. Vähendada WIFI-ruuterite saatevõimsust.

Konverentsijärgselt on autoreid innustatud teemat edasi arendama ning esitatud kutseid samal teemal järgmisteks konverentsiettekanneteks ja publikatsioonideks.

Konverentsi organiseerijad:

Rubriigid: elektromagnetväljad | 1 kommentaar