Soome ja Rootsi uurijad süüdistavad ametnikke suutmatuses kaitsta lapsi elektromagnetväljade eest

Soome ja Rootsi elektromagnetväljade uurijad (Nyberg, Nilsson, Tamminen, Hardell) kirjutasid avaliku pöördumise (1.03.14), milles süüdistavad oma riikide rahvatervise eest vastutavaid ametnikke suutmatuses astuda samme laste kaitsmiseks elektromagnetväljadest tulenevate terviseriskide eest.
Probleemina esitatakse traadita andmeside võrgud (eeskätt koolides). Vastavad võrgud teevad võimalikuks internetti ühendumise tahvel- ja sülearvutite ning nutitelefonide kaudu. Allakirjutajad leiavad, et nimetatud uus tehnoloogia on kasutusele võetud kiirustades, ilma välja selgitamata selle mõju tervisele (eriti pikajalisest kasutamisest tulenevat mõju).

Haridusministeeriumil soovitatakse läbi viia õpetajatele, lastevanematele ja lastele suunatud teavituskampaaniaid, et nad oleks teadlikud traadita tehnoloogia kasutusega kaasnevatest riskidest. Samuti heidavad autorid ette asjasse puutuvatele riigiametnikele, et nad pole kursis teadlaste ja arstide seisukohavõttudega selles küsimuses. Leitakse ka, et kehtivad piirnormid soosivad tööstuse ühepoolseid huve.

Avaldust argumenteeritakse teadusuuringutega, tuues välja, et elektromagnetkiirgus:
* kahjustab DNAd, ajurakke ja ajutegevust;
* nõrgendab õppimisvõimet ja mälu.

Eeskujuks tuuakse Prantsusmaa, kus on kirjutamisel õigusakt, mis:
* eelistab kaabelühendust traadita ühendusele,
* keelab traadita võrgud väikelaste asutustes,
* koolides lubab kasutada traadita võrke, vaid siis kui vajalik,
* keelatakse tahvelarvutite ja mobiiltelefonide reklaam alla 14-a lastele.

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Ergonoomilisest valgustusest Tehnikamaailmas 2-2014

Tehnikamaailma veebruarikuu numbris (2-2014) ilmus Tarmo Koppelilt artikkel ergonoomilisest valgustusest.Artikkel esitab põhimõtted, millest koosneb ergonoomiline valgustus – inimsilmale kõige sõbralikum valgus. Käsitletakse, mis eeliseid võib töökohal anda ergonoomiline valgustus ning millega riskivad töötajad kehvasti valgustatud ruumides.

Selgitamist leiavad ergonoomilise valgustuse komponendid:

  • täisspekter,
  • külluslik valgustustugevus,
  • hajutatud valgus,
  • vertikaalne valgustus,
  • dünaamiline valgustus,
  • väreluse puudumine.

Rubriigid: valgus ja valgustus | Kommenteeri

Õpituba “Elektromagnetväljad meie igapäevaelus” 16.02.14

Käesoleva ajaveebi autor Tarmo Koppel viib sel pühapäeval, 16.02.14 kl 14-18, Tallinnas läbi õpitoa “Elektromagnetväljad meie igapäevaelus”. Räägime ja õpime teemadel: mis on elektromagnetväljad; kuidas need inimest mõjutada võivad; kuidas neid välju vähendada. Õpitoa korraldaja on enesearegnuportaal Alkeemia.ee
Lisainfo: https://www.facebook.com/events/1445590645671139/

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Äripäeva käsiraamatus Elektromagnetväljadest töökeskkonnas

Tarmo Koppeli sulest ilmus peatükk Äripäeva käsiraamatu “Töötervishoid ja -ohutus” detsembrikuu täiendatud väljaandes.

Põhiteema “Kuidas hinnata elektromagnetväljadega kokkupuudet”

  • Töökohtade hindamine (lähemalt keevitustöödest)
  • Elektromagnetväljade mõõtmine (lähemalt plastmassi keevitamisest raadiosagedustega)
  • Järeldused töökoha hindamise kohta
  • Soovitusi elektromagnetväljade hindamiseks töökohtadel
  • Riskirühmad või erivajadusega töötajad
  • Kontrollitav keskkond või mittekontrollitav keskkond
  • Mitmesageduslikud allikad
  • Ajaliselt muutlikud signaalid
  • Kiirguse suund
  • Tööandja kohustused füüsikaliste ohutegurite puhul
  • Töötajate koolitamine
  • Töötajate tervisekontroll
  • Näidisküsimused ametialade hindamiseks (kaarkeevitusagregaat, raadiosideseade, radar, saatemast, elektrokirurgiaseadmed, õmblusmasin, mikrolainekuivati, liimpuidukuivati, tööstuslik elektrolüüs, induktsioonahjud, portatiivne punktkeevitusseade).

Ka käsiraamatu varasemas uuenduses (juuni 2013) kirjutas Tarmo Koppel  peatüki “Elektromagnetväljad töökeskkonnas”, kus teemadeks:

  • Mis on elektromagnetväljad
  • Millistel sagedustel toimivad tööseadmed
  • Staatilised väljad
  • Eriti madalad sagedused
  • Kesksagedused
  • Raadiosagedused
  • Elektromagnetväljade esinemine ja levik
  • Elektromagnetväljade allikad töökohtadel
  • Ametialaga kaasnev ekspositsioon
  • Tööalasest kokkupuutest tulenev mõju inimesele
  • Enim elektromagnetväljaga kokkupuutuvad ametikohad
  • Töötajate ohutuse tagamine
  • Elektromagnetväljade vähendamismeetmete järjekord
  • Soovitused elektromagnetväljade vähendamiseks
Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Säästupirni tekitatud väljad

See on järg postitusele “Peapööritus säästupirnist“, kus Tarmo Koppel arutleb selle üle, mida näitavad laboris saadud mõõtetulemused. Mõõdeti täisspekter säästupirni, aga samuti võrdluseks LED-lampi, halogeenpirni ja tavalist säästupirni. Mõõdetud väljad: ultravioletkiirgus, valguse spekter, elektr- ja magnetväli ning elektrivälja spekter.

Video käivitamiseks klõpsi alloleval aknal.

Rubriigid: elektromagnetväljad, valgus ja valgustus | Kommenteeri

Q&A: Peapööritus säästupirnist

See postitus vastab ajaveebi lugeja küsimusele kompaktfluorestsentslambi (säästupirni) poolt tekitatud tervisemõjude kohta. Vastuse ja kommentaride vaatamiseks käivita videoklipp.

Säästupirni elektrooniline ballast annab lambi sütitamiseks stardiimpulsina tavapingest kõrgema pinge (u 400-600V). Töörežiimis on pinge samas suurusjärgus, kui majapidamiselektergi (230V).
Säästupirnide elektrooniline ballast tekitab kõrge sageduse 20-50kHz vahemikus.

Rubriigid: elektromagnetväljad, valgus ja valgustus | 2 kommentaari

27.09. Teadlaste ööl magnetväljadest ja valgustusest kontoritöökohtadel

27.septembril, järjekordsel üle-Euroopalisel Teadlaste Ööl, esitab Tarmo Koppel Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonnas (Akadeemia tee 3, auditoorium X-414) kaks loengut.

  • kl 18.00-19.00 Magnetväljade kognitiivsest mõjust ning
  • kl 19.30-20.30 Hea valgustuse olulisusest kontoritöökohtadel.

Vt loengute-eksperimentide sisu allolevatest plakatitest.
Osavõtt tasuta ja avatud kõikidele huvilistele.

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Paremate valgustustingimustega kontoritöötajatel esineb vähem tervisehädasid

Käesoleva ajaveebi autor Tarmo Koppel ja prof.Piia Tint esitasid käesoleva uurimuse põhjal ettekande rahvusvahelisel teaduskonverentsil ITELMS2013 (Leedus).

Et selgitada valgustuse võimalikku rolli tervisesümptomite kujunemisel, töötasid nimetatud uurijad välja uue küsitlusankeedi, mis hõlmas lisaks sisevalgustusele ka loomuliku valgustuse parameetreid. Arvestades asjaolu, et erinevad valgustingimused ning kogetud tervisehädad üritati kokku viia vastajate endi raporteeritud info põhjal (mõõtmisi ei teostatud), käsitlesid küsimused nii vastaja enda subjektivset rahulolu valgustustingimustega kui ka infot objektide/esemete kohta tööruumides ja õues, mis võivad valgust vähendada või selle ebameeldivaid vorme tekitada (valguse räigus peegeldustest).

Joonis. Loomuliku valgustuse tase ja kvaliteet töökohal sõltub paljudest teguritest: päikesevalgust blokeerivad rajatised ja aknakatted, otsest pimestavat valgust hajutavate elementide kasutamine, päikesevalguse pimestav peegeldus metall- ja klaaspindadelt, töökoha lähedus aknale, akende suund ilmakaare suhtes jm.

Uuringus osales 518 inimest erinevatest Eesti ülikoolidest (peamiselt õppejõud ja teised töötajad). Valim jagati analüüsi käigus kuude rühma. Klassifitseerimine teostati kahe skaala baasil:
(I) need, kellel on adekvaatne sisevalgustus ja need, kel mitte;
(II) need, kelle töökohal on küllalt loomulikku valgust ja need, kel mitte; loomuliku valgustuse juures lisasti veel kolmas variant – need kel loomulikku valgust piisavalt, kuid seda (ebameeldiva) räiguse kujul.

Joonis. töökohad jagati kahe kriteeriumi põhjal kuueks grupiks: 1) sisevalgustus ja 2) loomulik välisvalgustus
Joonis. gruppide protsentuaalne jaotus Eesti kontoritöötajate seas

Sisevalgustuse, kuid eriti just loomuliku valgustuse osakaal, võib väga palju erineda ühelt kontoritöökohalt teisele. Näiteks aatrium-tüüpi hoonetes: need töötajad, kelle aken on sisehoovi poole, saavad mitme suurusjärgu võrra vähem loomulikku valgust kui nende kolleegid tööruumis hoone välisküljel.
Ka mitmed muud tegurid määravad loodusvalgustuse osakaalu:
– Päikest varjutavad hooned jm objektid;
– kuhu ilmakaarde vaatavad aknad;
– kui kaugel asub töötaja aknast jms.

Joonis. Sisehooviga hoonetes saavad aatriumipoolse töökoha valdajad palju vähem loomulikku päevavalgust

Võttes arvesse fotobioloogia viimaseid avastusi, kus aina enam rõhutatakse valguse olulist rolli organismi tervislikkuse juures, sooviti käesoleva uuringuga selgitada, kas kontoritöötajate heaolu tõepoolest võib nendest asjaoludest tingitud olla.

Andmete analüüs tõi esile selged erinevused mitmesugustele valgustustingimustele avaldatud töötajate vahel. Võrreldes sisevalgustust ja väljastpoolt tulevat päevavalgust, avaldas enda tähtsamat rolli esimene. Kõige vähem ebasoodsaid tervisemõjusid teatati gruppidest 4 ja 6 (seal kus tugevamalt oli esindatud nii päevavalgus kui sisevalgustus). Ligikaudselt kaks korda enam tervisesümptomeid teatasid rühmad 1 ja 3, kus oli kehvasti esindatud sisevalgustus ning puudu või problemaatiline (räiguse näol) ka välisvalgustus. Rühmad 2 ja 5 ei jäänud kaugele parimatest, mis kõik kokku näitab, et mida rohkem valgust töötajal on töökohal, seda vähem tervisesümptomeid ta kaebab. Tulemused rühmadest 5 ja 2 näitavad, et juhul kui üks valgusallikatest on kehvavõitu (sisevalgustus või päevavalgustus), ei ole olukord niivõrd halb, sest nii kaua kui teine on piisaval määral esindatud, suudab see kompenseerida teise puudulikkust.

Kehva valgustusega töökohtades (rühmad 1 ja 3) olid kõige enim kurdetud tervisesümptomid 1) väsimus (vastavalt 57% ja 57%) ning 2) valulikud või väsinud silmad (vastavalt 60% ja 57% inimestest selles rühmas kurtsid nende üle).  Kuna nende kahe sümptomi üle kurtsid inimesed ka teistes rühmades, kuid oluliselt vähemal määral, siis võib järeldada, et tegemist on laialdaselt levinud sümtomitega, mida kehvad valgustustingimused aga süvendavad. Samas on märkimisväärne, et inimesed rühmades 1 ja 3 (kehvad valgustustingimused) kaebasid ka paljude teiste sümptomite üle, millised polnud niiväga esindatud parimate valgustustingimustega rühmas 6. Kehvemate valgustustingimustega rühmas 1 olid need sümptomid esindatud järgnevalt: uimasus 38%; kuivad silmad (36%); raskused keskenduda 33%; stress v depressioon 25%; peavalud 21%; kehv meeleolu 19%; unetus 19%; ärevus, ärritatus 18%; vesised silmad 17%; rahutu ja emotsionalne olek 17%; ärritatud või valuline nahk 13%. Inimesed rühmas 1 teatasid neid sümptomeid keskmiselt 2,8 korda enam kui iniemesed rühmas 6.

Kui töökohti vaadelda tajutava töötootlikkuse järgi, siis joonistuvad välja samad seosed. Kõige enam tundsid end produktiivsena inimesed 6. rühmas (95%) ja 4. rühmas (79%), samas kehva valgustusega rühmades 1 (37%) ja 3 (44%) olid inimesed kõige vähem produktiivsed.

Autorid peavad uuringut uudseks, sest avastatud seosed on mitmes aspektis varasema kirjanduse poolt täheldamata. Oluliseks tuleb pidada ka asjaolu, et niivõrd selged erisused õnnestus välja tuua pelgalt ankeeteerimise teel ilma töökohal mõõtmisi teostamata. Tulemustest võib selgelt välja lugeda, et kõige olulisem on töökohal tagada hea sisevalgustus, kuid tervise seisukohast annab märgatavalt juurde ka päevavalguse külluslikkus. Tulemusena on inimesed tervemad, kannatavad vähem stressi all ning suudavad päeva jooksul ära teha rohkema koguse tööd.

Erinevalt täisspektriga loomulikust valgustusest, on tüüpiline sisevalgustus katkendliku joonspektriga, mis omane kõikidele enamlevinud säästupirnidele ja päevavalguslampidele. Kuna täisspekter varustab inimese nägemissüsteemi nähtava valguse kõikide lainepikkustega, võib selles peituda ka põhjus, miks need inimesed, kelle töökohal oli piisavalt loomulikku valgust, kaebasid vähem nägemissüsteemiga seotud hädade üle.

Sama seost võib järeldada ka töötootlikkust silmas pidades: need, kelle töökohal oli pisavalt sisevalgustust kui ka loomulikku valgustust, olid kuuest rühmast kõige produktiivsemad.

Autorid jätkavad uurimistööd valgustuse alal, eesmärgiga selgemalt õppida tundma neid terviseseoseid (anketeerimismeetodil on mitmeid piiranguid) ning et leida lahendusi, kuidas alavalgustatuse all kannatavate inimeste olukordi parandada.

Konverentsi peakorraldaja: Kaunase Tehnoloogiaülikooli Panevezise Instituut
Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

WiFi-st lähtuvad väiksemad väljatugevused kui 3G-ühendusest

Tarmo Koppel esitas samal teemal ettekande Pärnus 1-3.03.2013 toimunud Eesti noorteadlaste konverentsil Talveakadeemia. Eelnenud konkursil valis teadlaste žürii käesoleva uurimuse paremate sekka ning ettekanne leidis aktiivset diskuteerimist konverentsist osavõtjate seas.

Käesolevat artiklit tasub lugeda neil, kes soovivad järgida Euroopa institutsioonide poolt soovitatavat ettevaatlikkuse printsiipi – vähendada oma ekspositsiooni elektromagnetväljadele. Ennekõike, mõeldakse ettevaatlikkuse all alternatiivsete, vähem kiirgavate lahenduste eelistamist oma igapäeva netitoimingutes. Teadlased ja muud onud soovitavad elektromagnetväljadega mõistlikult läbi käia eelkõige seetõttu, kuna veel täielikult ei teata, millises ulatuses need väljad tervisele ohtu kujutavad.  Praegune teadusinformatsioon on veel piiratud. Tegemist on uudse tehnoloogiaga, mille kaugemaid tagajärgi, saame mõnede uurijate arvates alles täies mahus hoomata pärast viiendat põlve e 150a möödudes (ühe uuringu kohaselt muutusid siis katsehiired  sigimisvõimetuteks).

Läbi viidud pilootuurimus mõõtis mobiilsete õpi- ja töövahendite (valitud sülervuti, netbook, tahvelarvuti ja nutitelefoni) genereeritavad kõrgsageduslikku elektromagnetvälja (EMV), mida see kasutab traadita andmesideühenduse loomiseks kohtvõrgu  ja internetiga. Tasub ka teada, et lisaks kõrgsageduslikele väljadele, tekitab mobiilne arvuti ka kesk- ja madalsageduslikke välju, mis oma olemuselt mõjuvad bioloogilistele kehadele (inimesele) teistmoodi.

Tüüpilised sülearvuti tekitatavad elektromagnetväljad

sageduse tüüp peamine sagedusvahemik peamine allikas tüüpiline kiirguspunkt
madalsageduslikud 50 kuni 2000Hz vooluvõrk toiteadapter, arvuti emaplaat
kesksageduslikud 20 kuni 100kHz toiteadapter toiteadapter, arvuti emaplaat
raadiosageduslikud 1,8 ja 2,4 GHz WiFi antenn,
3G internetimoodul
antennid monitori ülaosas

Mõõdetud seadmetele rajati ühendus kasutades enamlevinud andmeside tüüpe: EDGE, 3G, WIFI.

Joonis. Väljatugevuse järgi on reastatud uurimise all olnud seadmed. Pingerea tegemisel võeti arvesse maksimaalne väljatugevus, mis inimkeha tabab (enamasti käes). Kõige suurema kiirgusintensiivsusega allikateks osutusid tahvelarvuti 3G-internetupulgaga ja nutitelefon. Samuti mini-sülearvuti (netbook) 3G-internetipulga saavutas keskmisest kõrgemad näidud.

Tulemused näitavad, et mobiilseadme poolt tekitatava välja tugevus sõltub peamiselt  kasutatavast ühenduse liigist ning seejärel mobiilse arvuti tüübist. Viimane omab ennekõike rolli kiirgava antenni paigutuse tõttu: seal kus sülearvutitel on antennid enamasti ekraani ülaosas, siis nutifoni ja tahvelarvuti antenn võib sattuda kehale palju lähemale. Seega rolli omab ka millises haardes seadet pidada.

Kuna enamus traadita andmesideadaptereid reguleerivad kiirgusvõimsust vastavalt side kvaliteedile: kas ühenduspunkt (mobiilimast või ruuter) on lähedal või kaugel, siis ekspositsiooni vähendamiseks tasub eelistada head levipiirkonda. Näiteks 2G ehk GSM andmesideprotokolli (GPRS) puhul võib saatevõimsus varieeruda 1000 korda, 3G side puhul aga 100 000 000 korda. Katsed on aga näidanud, et ka hea levi tingimustes on kiirgusväljund teine kord (või teatud mudelite puhul) kõrgem. Käesolev pilootuuring ei esinda kõiki levitingimusi, kuid sobib siiski näitena tüüpilisest olukorrast linnakeskkonnas (suhteliselt hea levi).

Joonis. Ekspositsioon üle keha 1) WiFi-ühendust kasutavalt sülearvutilt (vasakul) ja 2) 3G-ühendusega nutitelefonilt (paremal).

Mõõtetulemustest lähtub, et suurema väljatugevusega puutuvad kokku need kehaosad, mis seadmele (antennile) lähemal. Kui eesmärk on kiirgusega kokkupuudet minimeerida, hoia seade kehast eemal, näiteks laual. Kõrgsageduslikele kiirgustele on kehaosadest enim tundlikud pea (aju ja silmad) ning suguorganid.  Seega, hoides arvutit süles või laua peal, omab u 10-kordset vahet väljatugevuses.

Mobiilsetest õpivahenditest võib raadiosagedusliku emissiooni aspektist kõige parema hinde anda lauaarvutile, e-lugerile ja paberraamatule, sest need seadmed tüüpiliselt ei kasuta traadita võrku ning seega võib väljatugevuse hinnata samaväärseks, mis taustafoonil.

Käesolevalt esitati vaid ühe seadme kiirguskarakteristika. Järgnev uuring mõõdab mitmeid seadmeid samast kategooriast, mis annab parema ülevaate, mida ühelt või teiselt  seadmetüübilt oodata.

Rubriigid: elektromagnetväljad | 1 kommentaar