Siseõhk muutub kütteperioodil kuivaks

Talvisel kütteperioodil muutub aktuaalseks siseruumide õhuniiskuse teema, kuna kütteseadmed kuivatavad õhku ning suhteline niiskus langeb allapoole soovitatavat taset. Inimesele loetakse optimaalseks siseõhu suhteline niiskus (RH) 40-60%. Kuna paljud meist veedavad siseruumides 90% oma ajast, on siseõhu kvaliteedil oluline mõju inimese tervise kujunemisel.

Talvel on siseruumi niiskustase madal

Kui suvel on siseõhk niiske (50-70%), siis talvel langeb see köetavates ruumides väga madalale, jäädes tihti alla 20%; tugevama kütmise ehk külmema ilma korral võib niiskus langeda ka 10%-ni.

Probleemid madalast õhuniiskusest

Madal suhteline niiskus suurendab näiteks õhus lenduvaid tolmuosakesi, aga samuti paberi ja tekstiilikiudude eraldumist pindadelt.

Madalast õhuniiskusest tingitud probleemid võivad olla alljärgnevad:

  • pragunev puit, sh puitmööbel, põrandad, muusikariistad (klaverid, kitarrid, viiulid jm);
  • pragunev ja kooruv värv;
  • taimed langevad välja, sest lehtedelt ja mullalt aurab niiskus ära väga kiiresti. Niiske muld ja lehed on aga taime elujõu osalt oluline, sest aeglase aurustumise käigus  viiakse toitaineid pinnasest taimeorganitesse;
  • kuivav nahk ja limaskestad.

Nahk. Kiire aurustumise tõttu ihult muutub nahk kuivaks, õrnaks ja lõheliseks. Suurenenud risk: naha kihelus, punetus, lööbed.
Kurk. Madal õhuniiskus ärritab ka limaskesta ninas, kurgus ning tagajärjeks olla kurguvalu ja neeluärritus. Kasvab viirushaigustesse nakatumise risk. Kurgu ärritusnähud sh ärritusköha, kuivusetunne, janu.
Nina ärritusjuhud, sh ninakinnisus, kuivustunne ninas, sagenev ninaverejooks.
Silmade ärritusnähud: kipitus, pisarate vool, laugude punetus, väsimus, põletiku tekkimiseni.

Elektrostaatiliste laengute kasv vähesest niiskusest

Madal õhuniiskus soodustab staatilise elektri teket. Staatiline elekter võib kahjustada tundlikke elektriseadmeid, kus sädelahenduse teke kõrvetab läbi elektroonika. Staatiline elekter võib olla ka lihtsalt tüütu, sest juuksed kleepuvad ning sädelahendusega kaasneb ebamugavustunne.

Vähem on tuntud staatilise elektri bioloogiline mõju. Igal inimkeha elava raku membraanil on kindel laeng. Rakumembraan toimib omamoodi kondensaatorina hoides laengut. Tervetele ja elujõulistele rakkudele on omane kindlalt määratud elektriline potentsiaal (-70mV). Haigete rakkude potentsiaal on madalam, sest rakk ei suuda enam kõrget potentsiaali saavutada. Raku väliskeskkonnas on positiivne laeng, samas kui sisekeskkonnas negatiivne laeng.Kehale kuhjuv elektrostaatiline laeng võib keha bioelektrilist süsteemi häirida ning mõjutada rakkude toimimist. Tegemist on vähe uuritud valdkonnaga.

PROBLEEMID kõrgest õhuniiskusest

Kõrge õhuniiskus (RH üle 85%) soodustab mikroorganismide (hallitusseente) arengut. Mikroorganismidele on kasvulavaks niisked ning halvasti tuulutatud ruumid. Sellistes ruumides on tihti õhutemperatuur keskmisest madalam. Hallitusega nakatunud majad võivad inimesele põhjustada allergiaid. Hallitusseente kahjulik mõju tervisele sõltub toksiine tootva seene liigist ja kogusest, aga ka inimese vastuvõtlikkusest ja kokkupuuteajast.

  1. Bakterid ja  hallitusseened võivad siseõhku sattuda konditsioneeritud õhu teel. Niiske õhk ning hooldamata ventilatsioonisüsteemid soodustavad bakterite ja seente kasvu ning levikut.
  2. Liigne niiskus koguneb välisseinte sisepindadele, see rikub isolatsioonimaterjale, põhjustab värvi koorumist, lõhenemist, hallitust.
  3. Lisaks eelmainitud bioloogilistele ohuteguritele, võib kõrge niiskustase suurendada ka teatud ehitusmaterjalidest õhku lenduvate saastainete hulka.

Normid

Õpperuumi siseõhu optimaalne suhteline õhuniiskus peab olema  vahemikus  40%  kuni  60%. Talvel  võib  nädala  keskmine  suhteline  õhuniiskus  langeda  25%-ni  ja  suvel  tõusta  70% (Tervisekaitsenõuded  koolidele,  2013; Terviseamet).

2003.a. siskliima standard soovitas ruumi siseõhu suhteliseks niiskuseks talvel 25…40% ja suvel 30…70%. Hubasuse nõudeid silmas pidades ei tohtinuf õhu suhteline niiskus ületada 70%. Standardi kohaselt, peab ruumiõhu suhteline niiskus olema selline, mis ei kahjusta inimese (looma) tervist, väldib veeauru kondenseerumist piiretele, ei tekita niiskuskahjustusi ega mikroorganismide kasvu, rahuldab tehnoloogilistele protsessidele esitatud nõudeid. Standard on soovitusliku iseloomuga dokument.

Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Näiteks, büroos peaks RH jääma 25-60 % vahele.

Töötervishoiu – ja tööohutuse seadus norme õhu suhtelisele niiskusele ei kehtesta. On kirjutatud, et sisekliima peab olema sobiv arvestades tehtavat tööd, ruumis olevaid kuttekehi, seadmeid jms, mis mõjutab ruumi sisekliima parameetreid.

Õhuniiskust mõjutavad

Suhteline õhuniiskus võib muutuda üldiselt kahel moel:

  1. Toatemperatuuri tõus alandab õhuniiskust. Mida kõrgem on toatemperatuur, seda rohkem mahub ühte ruumalaühikusse veeauru. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini sagivad veeauru molekulid õhus, mistõttu seda vähem on õhul võimalik küllastuda. Kui õhutemperatuur langeb, siis kasvab ka suhteline niiskus. Kastepunktis saavutatakse suhteline õhuniiskus 100%, st õhk küllastub veeauruga. Kstepunkti indikaatoriks on ka udu tekkimine.
  2. Veeauru hulka õhus suurendades kasvab ka suhteline õhuniiskus. Mõned näited:
    1. Taimestikuga piirkonnas on RH kõrgem, kuna taimed eraldavad veeauru. Tühjal maal on seetõttu vähem niiskust ning madalam RH.
    2. Veekogu läheduses on õhuniiskus kõrgem. Näiteks rannikualadel on õhuniiskus kõrgem kui kontinentaalkliimas.
    3. Niiskuse ülekandumine pinnasest õhku – ööpäevane variaablus tingib selle, et kõrgeim RH on varahommikul ning madalaim vara-pärastlõunal. Öösel temperatuur langeb ning RH tõuseb.

Inimese mugavustsoon

Inimese mugavustsooniks võiks lugeda RH 50-70%. Enamasti muutub õhuniiskus koos õhutemperatuuriga. Kuumal ja niiskel päeval näiteks on higistamine raskendatud, sest higi aurustub kehalt aeglasemini. Higistamine ja veeauru kehalt eemalejuhtimine on aga oluline inimese termoregulatsiooni (keha jahutamise) juures.

Kontinentaalkliimas, kuuma ilma korral ja madala suhtelise õhuniiskuse puhul aurustub higi keha pinnalt kiiremini mistõttu tekib tunne madalamast õhutemperatuurist.

Riskirühmad: lapsed, vanurid ja haiged

Lapsed veedavad palju aega koolis või lasetaias, Terviseameti andmetel 35-50 tundi nädalas. Seetõttu on lapse tervis ja õppimisvõime oluliselt määratud ka kooli keskkonnatervisest, sh õhuniiskuse tasemest. Õppimine ja kasvamine hea keskkonnatervisega sisekeskkonnas on oluline lapse keha arenemisel ning immuunsüsteemi kujunemisel.

Lapsed, eakad, haiged ning nõrga immuunsüsteemiga inimesed on teistest altimad keskkonnamõjudele. Niiskuskahjustusega hoones või kui ventilatsioonisüsteemis vohavad bakterid või seened, võivad riskirühmad kogeda eelmainitud sümptomeid.

Õhuniiskuse tõstmine, õhuniisutid

Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi infoleht Tööelu.ee käsib tööandjat liiga kuiva õhu korral üle vaadata ruumide koristamise meetodid ja korralduse, uurida põranda- ja seinakattematerjalide koostist, eesmärgiga vähendada tolmu sisaldust õhus ja staatilise elektri olemasolu.

Olulist abi kuiva õhu korral võib pakkuda õhuniisuti. Samas tuleb valikute tegemisel olla teadlik konkreetse õhuniisuti tegelikust (mitte reklaamitud) võimekusest. Selle ajaveebi autor on testinud erinevaid õhuniisuteid ning leidnud soovitava efekti vaid väheste puhul.

Efektiivsete õhuniisutite tunnusteks on:

  1. suur pindala niisket materjali, mida õhk läbib;
  2. et tagada suurt õhu läbivoolu, rakendatakse niisutites tihti ventilaatorit; ventilaator peab olema suur (lm vähemalt 15cm);
  3. suur veepaak (vähemalt 3 l).

Eeltoodu tingib niisuti suured kabariidid (n. 30cm kuup), mis enbamasti asetatakse põrandale. Laua peale mõeldud väiksemad mudelid ei ole efektiivsed, kuna vähene kogus niisket õhku hajub kiiresti ruumiõhku liali. Väiksema Õhu läbivooluga Testitud ultraheli baasil vett aurustavad niisutid on väga vähese töövõimega ning märkimisväärset õhuniiskuse muutust esile ei kutsu.

Omaette kategooria on tentraalsesse õhu konditsioneerimissüsteemi lisatud õhuniisutid. Sellised seadmed toimivad tihti niiskuskontrollerite toel, mis paigaldatakse igasse tuppa (või hoone piirkonda) eraldi. Tsentraalne niisutisüsteem hoiab hoone siseõhu niiskust etteantud min- ja max-väärtuse piires.

Niisutatud õhu eelised võib kokku võtta alljärgnevalt:

  1. Niisutatud õhk võib kergendada külmetushaiguste sümptomeid, leevendada paksu nohu eritist;
  2. Niisutatud õhk kergendab hingamist. Niisutatud siseõhk vähendab ninakaudseid sümptomeid obstruktiivse apnoe sündroomi puhul;
  3. Häälproduktsioon paraneb vokaalse väsimuse korral;
  4. Niiskemas õhus paraneb une kvaliteet.

Teadlastel pole üksmeelt

Teadlased pole ühel meelel siseõhu niisutamise vajaduse suhtes. Märkimisväärne osa teadlasi leiab, et tegelikult puudub tavahoonetes õhu niisutamise vajadus. See põhineb asjaolul, et inimene ei suuda tajuda niiskust erinevalt temperatuurist ja lõhnadest.  Seetõttu leidakse, et kui inimesed kaebavad kuiva õhu üle, viitab see tegelikult muudele probleemidele, nagu kõrge temperatuur, umbne õhk, tolmusus, ebameeldivad lõhnad jm. Samuti, uued sisekliimastandardid ei nõua õhu niisutamist ega kuivatamist, kuna kõige tähtsam on tagada hoones piisav ventilatsioon. Korralik ventilatsioon eemaldab õhust liigse niiskuse, süsihappegaasi, ebameeldivad lõhnad jm is võivad kaebusi esile kutsuda. Seeläbi leidakse niisutamist vajalik olevat vaid erilistel objektidel: hooned muusikariistadega või kus lauldakse, muuseumid, operatsioonisaalid jms.

Noppeid uuringutest

USA valitsushoonetes uuriti keskkonnatingimusi mitme näitaja kaudu hõlmates 71 ala 12 hoones. Hooned valiti sellised kust tulid kaebused sisekliima osas, hoolimata puuduste kõrvaldamisest pärast eelnevat ülevaatust. Hoone keskkonnatingimused vastasid kõikidele kehtivatele nõudmistele, standarditele. Uurijad viisid läbi online-terviseuuringu, valimis 7 637 vastajat. Sellest alamvalim kandis ka proovivõtuseadet ja läbis meditsiinilise hindamise. Uuringu peamine tulemus: madal suhteline õhuniiskus oli märkimisväärselt seotud alumiste hingamisteede ja „haige hoone sündroomi” sümptomitega. Muid keskkonnatingimusi (sealhulgas formaldehüüdi, PM10 [tahkete osakeste aerodünaamilise läbimõõduga <10 μm]] või hallituse tasemeid, mida testiti 7 parameetriga, ei korreleerunud otseselt individuaalsete tervise sümptomitega. Atoopia näitajad, allergiad (sinusiit, astma) näitajad, olid hierarhiliselt seotud järgmiste näitajatega: suurenenud absenteism, suurenenud presenteeism (kohalolek tööl, kuid vähendatud võimsusega) ja rohkem teatatud sümptomi-päevi. (Lukcso jt. 2016)

Madal  õhuniiskus (alla 25%) soodustab limaskestade ärritusnähte (nt ebameeldiva kuivustunde), mis võivad avalduda silmades, ninas, kurgus ja suus (Menzies et al., 1993). Eriti tugevasti reageerivad sellele inimesed, kellel on juba eelnev soodumus hingamisteede allergia tekkeks.

Mis on õhuniiskus

Õhuniiskus iseloomustab õhus sisalduvat veeauru. Veeaur on nähtamatu gaas (vee gaasiline vorm). Veeaur on õhu koostisosa.

Suhteline õhuniiskus (RH – realtive humidity) on enimkasutatav õhuniiskuse näitaja; väljendatakse protsentides (%). Suhteline õhuniiskus iseloomustab määra, millal õhuhilk veeauruga küllastub. Suhteline niiskus näitab õhus tegelikult oleva ning mõõdetud temperatuuril ja rõhul maksimaalselt võimaliku (küllastuva) veeauru tiheduse suhet. RH ei näita, palju on õhus veeauru. RH näitab, mitu protsenti moodustab olemasolev veeaururõhk küllastumiseks vajalikust. Näited suhtelise õhuniiskuse tasemetest:

  • RH 0% – täielikult kuiv õhk,
  • RH 50% – pool niiskusest on saavutatud, mis on vajalik õhu küllastumiseks,
  • RH 100% – küllastunud niiske õhk,
  • RH üle 100% – üleküllastunud õhk.

Absoluutne niiskus näitab veeauru tihedust õhus; mõõteühik g/m³. Õhutemperatuur määrab kui palju võib maksimaalselt veeauru mahtuda õhu ühte ruumalaühikusse.  Mida külmem veeaur, seda vähem seda ruumalaühikusse mahub.

Eriniiskus näitab ruumala 1 kilogrammis gaasis sisalduvat veeauru (g/kg).

Viiteid:

David Lukcso, Tee Lamont Guidotti, Donald E. Franklin & Allan Burt, Indoor environmental and air quality characteristics, building-related health symptoms, and worker productivity in a federal government building complex, Archives of Environmental & Occupational Health, Vol 71, 2016 – Issue 2.
Menzies R, Tamblyn R, Farrant JP, Hanley J, Nunes F. The effect of varying levels of outdoor-air supply on the symptoms of sick building syndrome. The New England Journal of Medicine 1993, Vol. 328, No.12, pg. 821-827.
Terviseamet. Tervisekaitsenõuded  koolidele,  2013.
Terviseamet. Siseõhk. https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/siseohk Kasutatud: 10.02.2019
Tööelu.ee. Sisekliima. https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/sisekliima Kasutatud: 10.02.2019.
Vikipeedia. Õhuniiskus, https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95huniiskus Kasutatud: 10.02.2019.
Rubriigid: sisekliima | Kommenteeri

5G sagedused neelduvad putukates enam kui praegused mobiilside sagedused

Mesilane raadiosageduslikus elektriväljas: vasakul 2 GHz (praegu kasutusel olev mobiilside sagedusala), paremal 24 GHz (plaanitav 5G sagedusala); viimase, kõrgema sageduse puhul mõjutab kiirgus mesilast oluliselt enam.

Rühm kogenud rahvusvahelisi teadlasi (Thielens jt) uurisid, kuidas mõjutab uute 5G sageduste kasutuselevõtt mobiilikiirguse neeldumist erinevates putukaliikides. Uuriti sagedusi 2-120 GHz.

Putukate kohta koostati mudelid kasutades kompuutertomograafiat; seejärel leiti putukatele dielektrilised konstandid (kui palju kiirgust kehas neeldub) ning teostati arvutisimulatsioonid.

Simulatsiooniga tuvastati, et kõik uuritud putukad saavad mõjutatud olema uutest 5G sagedustest – kuna kasutusele võetakse kõrgemad sagedused, siis ka putukates neelduv raadiosageduslik kiirgus kasvab kuni 4 korda. Sagedus, mille juures kõige enam raadiosageduslikku kiirgust putukas neeldub, sõltub selle mõõtmetest ja dielektrilisest konstandist. Üldiselt, maksimaalne kiirgusabsorptsioon leiab aset samal lainepikkusel, mis vastab putuka suurusele. Hetkel kasutuses olevate mobiilside sageduste lainepikkused on oluliselt pikemad putukate kehadest, mistõttu need niivõrd suurt mõju neile arvatavasti ei oma.

Joonis. Plaanitav 5G sageduse lainepikkus vastab ligikaudselt mesilase, nii nagu ka paljude teiste putukate kehapikkusega.

Kuivõrd praegu kasutuses olevad mobiilside sagedused on alla 6 GHz, siis kõrgemate sageduste kasutuselevõtt (kuni 120 GHz) tähendab ka suuremat kiirguse absorptsiooni putukatele. See võib aja jooksul viia muutusteni putukate käitumises, füsioloogias ja morfoloogias (putukaliigi vorm ja kuju).

Kõige enam arvatakse mõjutatud olevat putukad pikkusega u 1 cm või vähem. Uuringus oli ka mesilane (Apis mellifera), pikkusega 1,1 cm. Samas võiks loota, et mesilaste populatsiooni 5G drastiliselt mõjutama ei hakka, kuna kõrgemad sagedusalad (24 GHz) tulevad arvatavalt ainult linnadesse; maapiirkondades nende kasutuselevõtt pole otstarbekas, kuna nende sageduste levikuala on väga lühikene.

Ei saa ka välistada, et linnades hakkavad 5G antennid toimima putukapeletitena, väljutades kiirgust, mis putukatele ei meeldi. Mõned teated (Inglismaalt) kirjeldavad, et eksperimentaalsete 5G antennide juures, mis paigaldatud tänavavalgustipostidele, saab palju putukaid hukka. Sellisel juhul meelitab tänavavalgusti valgus putukaid ligi, misjärel sattudes tugeva raadiokiirguse kätte, need hukkuvad. Kui järgnevad uuringud peaks seda nähtust kinnitama, satub 5G infrastruktuur juriidilise väljakutse ette, kuna välitingimustes putukatapjaid kasutada ei tohi.

Originaalartikkel:
Thielens, A., Bell, D., Mortimore, D. B., Greco, M. K., Martens, L., & Joseph, W. (2018). Exposure of insects to radio-frequency electromagnetic fields from 2 to 120 GHz. Scientific Reports, 8(1). https://doi.org/10.1038/s41598-018-22271-3
Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Gingko biloba leevendab mobiilikiirguse mõju ajurakkudele

Türgi teadlase Geverk’i tehtud uuring rottidega näitas, et regulaarne gingko biloba annustamine leevendab mobiilikiirguse kahjulikku mõju ajule.

Uuring tehti 21 roti peal, mis jagunesid kolme rühma. Rottidele lasti Nokia 3310 mobiilikiirgust 2t igapäevaselt hommikul ja pärastlõunal ühe kuu vältel. Mobiiltelefonid, millega raadiosageduslik kiirgus tekitati asetsesid 1m kaugusel puurist. Ühele rühmale rottidest anti ginkgo biloba preparaati (Egb761 100 mg/kg/päevas), teisele rühmale mitte. Kolmas rühm rotte ei saanud ei mobiilikiirgust ega ginkgo bilobat.

Uuringutulemuste olulised järeldused:

  1. Mobiilikiirgusel leiti olevat kahjulik mõju rottide hipokampusele (aju). Mobiiltelefon kõnerežiimis põhjustas oksüdatiivsest stressist tulenevat hipokampuse ajurakkude hukkumist.
  2. Gingko biloba ekstrakt aitas ajurakkudel võidelda oksüdatiivse stressiga ning seega vähenes raku apoptoosi tõttu hukkunud ajurakkude arv. Tulemusena, leevenes osa mobiilikiirguse kahjulikest mõjudest.

Uurijad järeldasid, et pikaajaline viibimine mobiilikiirguse käes omab kahjustavad mõju hipokampusele, millega saavad kannatavada olulised rakufunktsioonid nagu õppimine ja mälu. Samas ei pruugi need tulemused otseselt inimestele üle kanduda, kuna kõnealuses katses kattis mobiilikiirgus kogu roti keha. Inimese kehamass on suurem ning samatugev kiirgus kandub peamiselt pähe.

Originaalartikkel:
Gevrek, F. Histopathological, immunohistochemical, and stereological analysis of the effect of Ginkgo biloba (Egb761) on the hippocampus of rats exposed to long-term cellphone radiation. Histology and Histopathology. 33(5):463-473. May 2018. DOI: 10.14670/HH-11-943
Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Hoides mobiiltelefoni vastu keha kaasneb kõrge kiirgusekspositsioon

Uued testid Prantsuse ja Kanada laborites näitavad, et mobiiltelefonid põhjustavad kasutajale suurt kiirgustugevust, kui neid kasutada nii nagu neid tavaliselt kasutatakse – hoides vastu keha. 

Canadian Broadcasting Corporation (CBC) leidis, et mobiiltelefonide poolt tekkiv kiirgus ületas valitsuse poolt maksimaalse lubatud piiri, kui mobiiltelefone kasutades hoida vastu keha: taskus, rinnahoidja vahel või süles. Nimelt, mobiiltelefonide tootjad testivad oma tooteid kasutades stsenaariume, kus neid hoitakse kehast eemal. Selliselt saavutatakse kiirgusnäitajad, mis ühtivad kehtivate piirnormidega. Samas, kui mobiiltelefoni asetada vastu keha, siis inimkeha tabav kiirgus mitmekordistub ning ületab riiklike piirnorme. Moobiiltelefonide tootjad on sellest teadlikud ning enamasti on vastavad ohutusjuhised kasutusjuhendites “peenes kirjas” ära toodud.

Probleem seisneb selles, et enamus inimesed ei ole teadlikud, et mobiiltelefoni tuleb kehast eemal hoida. Paljud kasutajad kannavad mobiiltelefoni näiteks püksitaskus. Naised võivad mobiiltelefoni panna ka rinnahoidja vahele või kanda vastu keha mõne muu riideeseme vahel. Samuti tuleb arvesse võtta, et ka näiteks tahvelarvutid, sülearvutid võivad sidepidamiseks mobiilimastiga, kasutada samatugevat kiirgusemissiooni. Nende seadmete hoidmine süles võib seega tugeva kiirgusega katta ka inimese alakeha, sh suguorganid, mis on raadiosageduslike elektromagnetväljade suhtes eriti ohustatud.

Loe lisa:
CBC Investigation: Cell Phones Violate Radiation Government Radiation Limits

 

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Ramazzini Instituut kinnitab mobiiltelefonikiirguse kasvajat tekitavat mõju

Märtsikuus (2018) esitas Ramazzini Instituut (Itaalia) laiamastaapse loomuuringu tulemused. Uuringus leiti mobiilikiirgusel olevat statistiliselt märkimisväärselt mõju kasvajate (Schwanoma ja glial) tekkimisele rottidel. Uuringus avaldati rottidele raadiosageduslikku kiirgust kogu nende eluaja vältel. Valim koosnes 2448 rotist, mis jagunes “mobiilsidet kasutavaks” rühmaks ja kontrollrühmaks. Mobiiltelefonikiirgusega jäljendati mobiilimastidest lähtuvat kiirgust.

Ramazzini Instituudi tulemused vastavad paar aastat varem avaldatud NTP uuringu tulemustele. USA National Toxicology Program (NTP ) viis läbi maailma seni suurima ja kallima loomuuringu mobiiltelefonikiirguse kasvajat tekitava mõju kohta.

Märkmisväärne nende uuringute puhul on, et raadiosagedusliku kiirguse tugevus, mis leiti kasvajat põhjustavat, on palju madalam, kui hetkel kehtivad piirnormid. Mõlemad uuringud leiavad samat tüüpi kasvajate esinemissageduse kasvu.

Uuringute peamine järeldus: pikaajaline mobiiltelefonikasutamine tõstab kasvajate esinemise riski (südames ja ajus).

Ramazzini Instituut on üks maailma juhtivamaid uurimisasutusi vähiuuringute osas. Fiorella Belpoggi, PhD, Ramazzini Instituudi Uuringuosakonna direktor põhjendab, et nende uuringu tulemused peaksid olema aluseks seadusandjale uute normide tegemisel. Praegused normid ei kaitse elanikkonda piisavalt. Samuti peaksid mobiiliseadmete tootjad uuringutulemustega arvestama ning edaspidi arendama välja sellised mobiiltelefonid, mis oluliselt vähem inimest kiiritavad.

Loe lähemalt:
World’s Largest Animal Study on Cell Tower Radiation Confirms Cancer Link

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Uitnärvi stimuleerimine lubab mitmetest seni ravimatutest hädadest vabanemist – COST workshop

26-27.oktoobril 2017. kogunesid üle Euroopa elektromagnetväljade ja elektroteraapia teadlased Viini Tehnikaülikooli meditsiiniliste elektromagnetväljade workshopile EMF-MED COST, mida rahastab Euroopa Liit.

Kahepäevasel kogunemisel olid vaatluse all uuemad avastused elektromagnetväljade rakendamisel meditsiinis. Suur osa sõnavõttudest keskendus vagaalnärvi (uitnärvi) stimuleerimisel tehtud ja hetkel käimasolevatele uuringutele. Teadlased on kõnealusest positiivsest tervisemehhanismist mõneti ka hämminguks, nimetades seda black box raviaparaadiks – kõiki selle poolt saavutatud raviefekte lihtsalt ei osata seletada. Samas nähakse vagaalnärvi stimuleerimisel ka mitmete varem ravimatuks peetud haiguste puhul kiiret tervenemist. Näiteks ravimatud haavad paranevad mõne nädalaga. Kärbuvad lihased on võimalik viia tagasi toonusesse. Uuringute põhjal on alust arvata, et see ravi osutab mõju ka muudele immuunsüsteemi kroonilistele probleemidele. Efekt seisneb ilmselt autonoomse närvisüsteemi  “motiveerimises” vanu lahendamata või varasemalt organismi võimetele üle käinud tervisehädasid uuesti “menetlusele” võtmast, samas saades tugevat elektrilist ergutust oma funktsioonide täitmiseks. Selge ettekujutus mehhanismist teadlastel praegu puudub, kuid inimestega tehtud eksperimentaalravi viitab terapeudilise mõju poole. Esimesed tootjad testivad praegu seda printsiipi rakendavaid raviseadmeid ning tarbijatele mõeldud mudeleid võiks turule oodata juba lähiaastatel.

Workshopi delegaatide hulgas oli ka selle ajaveebi autor Tarmo Koppel.

Foto: EMF-MED COST workshopi delegaadid. Foto:Tarmo Koppel
Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Väsimuse mõõtmine / Elektrotundlikkuse test.
Тест на электрочувствительность / усталость.

Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidava uurimuse raames toimuvad elektrotundlikkuse / väsimuse mõõtmised. Huvilistel on võimalik registreeruda alloleval lingil. Teiega võetakse ühendust.
Märkus: Aja jooksul proovime teenindada kõiki huvilisi, kuid mõõtmist kõigile siiski garanteerida ei saa.

REGISTREERIMINE
Регистрация

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

Teadlaste ööl toimus Elektrokliima õpituba

29.09.2017 Teadlaste öö festivalil viis selle ajaveebi autor Tarmo Koppel Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) läbi õpitoa Elektrokliima mõjust inimese õpi- ja töövõimele.

Õpitoas seletati lahti, millest koosneb elektrokliima ning kuidas TTÜs sellelaadseid uurimusi läbi viiakse ning kuidas seejuures hinnatakse inimese õpi ja töövõimet. Õpitoas muuseas ka demonstreeriti, kuidas kehva kontoritool genereerib elektrostaatilist välja ning kuidas see kehale üle kandub. Soovijaid said ise omal nahal kogeda spetsiifilist magnetvälja, mis ajutegevust mõjutab.

Elektrokliima on üldine termin, mis kätkeb inimese tervist olulisel moel mõjutavaid keskkonnategureid. Kui need parameetrid on sisekeskkonnas optimaalsed, säilib inimesel ka hea töövõime, mis ei väljendu üksnes töö kiires ja korrektses sooritamises, vaid ka positiivses töössesuhtumises. Ühe või mitme elektrokliima parameetri hälve optimaalsest, võib aga keha stressi viia, mistõttu langeb märgatavalt ka töövõime, tekivad vead ning langeb motivatsioon tööd teha. Sellises kollektiivis võib langeda töökvaliteet, tekkida psühhosotsiaalsed pinged, suureneda kaadrivoolavus, langeda produktiivsus ning kannatada tervikuna kogu ettevõtte kasumlikkus.

Teadlaste ööst osavõtjad osalesid õpitoas aktiivselt, elav disksussioon kehtis hiliste õhtutundideni. Enim huvitas osavõtjaid, kuidas saavutada heal tasemel elektrokliima kodukeskkonnas ning mil moel neid indikatiivselt, omal käel mõõta saab.

Tabel 1. Elektrokliima komponendid ning töövõime määrajad.

ELEKTROKLIIMA komponendid hea töövõime kehva töövõime
Elektromagnetväljad
looduslikud elektromagnetväljad õuetingimused ekraneeritud/summutatud
tehislikud elektromagnetväljad normide piires kõrgendatud
elektrostaatilised väljad kontrolli all kõrgendatud (>100V/in)
staatiline magnetväli puudub kõrgendatud amplituud ja gradient
Õhu koostis
Hapniku 02 tase  21% <21%
Süsihappegaas CO2 tase   400ppm >500ppm
Õhuioonid
positiivsete-negatiivsete ioonide osakaal -ioonide rohkus +ioonide rohkus
ioonide kontsentratsioon madal ioonide tase ioonide rohkus võrreldav loodusliku fooniga
Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri

8.09.17 erakordselt tugev magnettorm

Sel nädalal, 6.septembril leidis aset erakordselt tugev päikesetorm, millele järgnes 8.septembril erakordselt tugev magnettorm.

Magnettorm algas 8.septembri öösel, kui Päikesel toimunud purse jõudis Maani. Magnettormi tekitasid kaks X-klassi päikeseloidet, mis leidsit aset Päikesel 6.septembril. X-klassi päikeseloide on kõige tugevam päikesetormide kategooria. 6.septembri tugevaim päikeseloide klassifitseeriti X9.3, kusjuures viimane X9 klassi päikeseloide toimus 2006.a-l (X9.0).

Lisaks raadiokiirguslikule tormile Maa atmosfääri ülemistes kihtides, kaasneb loitega laetud osakeste väljapurse Päikeselt. Energeetiliselt laetud plasma lendub ilmaruumi – ing.k. coronal mass ejection (CME).

Erakordselt tugeval magnettormil oli kaks kõrghetke: 8.septembri öösel ning pärastlõunal.

Päikese 11-aastases tsüklis on saabumas solaarne miinimum, kuid sellised pursked  kuuluvad toimiva tähe tegevusse ka vaiksemal perioodil. 8.septembri magnettorm oli tugevaim üle mitme aasta klassifitseerudes Kp8 (skaala Kp1-Kp9).

Nurmijärvi magnetomeeter näitas tugevaimat lööki ~750nT (keskmistatud 10min kaupa)

Tallinnale lähimal asuva Nurmijärvi magnetomeetri salvestisest on näha, et aset leidis tugev löök magnetväljas ~750nanoTeslat.

Nurmijärvi graafik (ennekõike Z telg ehk vertikaalne telg) näitab, et kõigepealt magnetväli tugevnes (kl 13 paiku) ja siis nõrgenes (kl 18 paiku). Kui laetud osakeste voog Maad tabab, siis see löök pressib magnetvälja kokku, mis on magnetvälja jõujoonte tihenemine ehk magnetvälja tugevnemine. Sellele järgneb mõne tunni pärast surve vabanemine, mis tekitab ajutise magnetvälja hõrenemise ehk magnetvälja nõrgenemise. Seepärast muutus ka kompassi näit (deklinatsioon) algul ühele poole ja siis teisele poole.
Nurmijärvi graafikul on ka näha, et surve Maa magnetväljale pole ühtlane vaid selle kestel on lühemaid ja kiiremaid lisalööke. See kosmosetuul , mis Maa magnetosfääri tabab pole seega konstantne, vaid “puhanguline”.

Päikeseloited põhjustasid 6.septembril raadiosidekatkestusi, sh navigatsiooniseadmete häireid. Lisaks raadiosidet kasutavatele süsteemidele olid 8.septembri magnettormi  tõttu häiritud ka tavalised kompassid. TTÜ Merealadeemia poolt rakendatav hoovusemõõtja Tallinna lähedal Vahemadalal, registreeris magnettormi tõuked kompassideklinatsioonimuutustena. Arvestades et Maa magnetväli on 51000 nT, siis ~1,5% hälve maa magnetväljas tekitab magnetkompassile lisadeviatsiooni ~1,5 kraadi.

Vahemadala hoovusemõõtja magnetkompass näitas magnettormi tõugete ajal kompassi deklinatsiooni kuni 1,5 kraadi – ehk rahvakeeli “magnettorm pani kompassi valetama”

Allikad:
http://space.fmi.fi/image/realtime/UT/NUR/XYZlastWEEK.html
http://services.swpc.noaa.gov/images/planetary-k-index.gif
http://on-line.msi.ttu.ee/vahemadal/

Rubriigid: elektromagnetväljad | Kommenteeri